InfoHub Logo

Halyq uǵymynda kıiz úıdi qurastyrý «tigý», qaıta bólshekteý «jyǵý» dep atalady. Tigý úshin aldymen keregelerdi bir-birine qosyp, onyń eki jaǵyn esik bosaǵasyna tańǵyshtar arqyly bekitedi. Esik shyǵys jaqqa qaratylady. Kerege basyn bas arqanmen oraı tartyp, mańdaıshanyń eki jaq basyna myqtap baılaıdy. Úıdiń berik turýy, onyń  salmaǵy osy bas arqanǵa túsedi. Sodan soń baqan arqyly shańyraq kóterilip, onyń jan-jaǵynan ýyq shanshylady. Qazaq saltynda shańyraqty erkek adam kóteredi. Ýyq tegis shanshylyp bitkennen keıin, irge kıiz jabylady. Onyń bıiktigi jarty metrdeı, onymen úı aınala orala jabylyp, túsip ketpes úshin ár jerinen keregege baılanady. İrge  kıiz jeldi kúni shań, topyraqtan, qysta sýyqtan qorǵaıdy. Osydan keıin týyrlyq jabyladyda, ol  týyrlyq baý (qur) arqyly ýyqtan asyp, qarsy keregege baılanady. Úı kólemine qaraı týyrlyq 3, 4 bólik bolýy múmkin. Týyrlyq eki bosaǵa jaqtan bastap jabylady, ol da úzik baý arqyly beldeýge baılanady. Eń sońynda túndik jabylady.

Osy arada Shernıaz aqynnyń kıiz úıge sıpattamasy eske túsedi. Bul jyrdyń týýyna myna jaı sebep bolǵan eken.
Baımaǵambet Shernıazǵa qyz alyp berip, basyna úı tigip, aldyna mal salady. Bul isine ókinip, qaıtadan aınymaqqa syltaý izdep, oǵan mynadaı shart qoıady:

— Sen aqyn bolsań, osy úıdiń ishki, tysqy jabdyǵyn bógelmeı óleńmen aıtyp ber. Aıta almasań, bergenimniń bárin qaıtyp alam.
Sonda Shernıaz aqyn bylaı degen eken:

— Ákeńniń bir atasy Qoıanjyryq,
Bosaǵa, mańdaısha men tabaldyryq.
Kerege alty qanat, altyn ýyq,
Shańyraq, kúldireýish oǵan jýyq.
«Tórinde, - sandyq aıtar, - tóremin», -dep,
Esik aıtar: «Ár nárse kóremin», -dep.
Ernin jalaq qylypty jomart ojaý,
Kóringenge qol qaıyr beremin dep.
Ojaý aıtar: «Qazanǵa qaqtaldym», -dep,
Qazan aıtar: «Qarnymnan qaqtaldym», -dep,
Júgirip ot aınala sháınek júrer,
Qylyǵym ne quaıǵa jaqpady dep.
Ketpen aıtar: «Aǵashqa bastaldym», -dep.
Balta aıtar: «Barlyǵyna daq saldym», -dep.
Tekemet – tórde jatqan sal aýrý,
Jaqsyǵa, jamanǵa da taptaldym dep.
Ystyqqa qol batpaǵan shómish batqan,
Syqyrlap tósek aǵash jylap jatqan.
Qylmysy bul jalǵanǵa jaqqan tutqysh,
Betine qazan ustap kúıe jaqqan.
Asylyp keregege ishik tolyp,
Tolǵaıyp tuz baspaq tur ishi tolyp.
Meımandy úıge kelgen kútip alyp,
Quman tur ot basynda kelin bolyp.
Týyrlyq, úzik, belbeý, shı, dódege,
Shalqalap túndik jatyr dál tóbede.
Ornyqty báıbishedeı qara saba,
Astynda oryndyqtyń mys tegene.
Taǵy da men aıtpaǵan kúniń qaldy,
Qabyńda tútilmegen júniń qaldy.
Shelek, qaıraq, ustara, adalbaqan,
Otbasy, oshaq qasy, kúliń qaldy.
Taǵy da men aıtpaǵan mosy qaldy,
Yńyrshaq pen ashamaı, qosy qaldy.
Tosynnan tóre jarlyq qylǵannan soń,
Bul Sheriń sóz taba almaı shoshyp qaldy.
Oramdy qyzyl tildiń oraǵymen,
Sheriń de odan-budan qosyp aldy.
Bolǵanda topaı, qulǵa asyq qaldy,
Aıaq qapta qyrǵysh pen qasyq qaldy.
Tosynnan tóre jarlyq qylǵannan soń,
Bul Sheriń jaýap tappaı sasyp qaldy.
Han maqtap báreeldi degennen soń,
Bul Sheriń taǵy da ósip, tasyp qaldy.

Kıiz úıdi jyǵý tigý ádisine kerisinshe, ıaǵnı túndikti sypyrýdan bastalyp, sońy keregelerdi jıap alýmen aıaqtalady.

 

Kıiz úıdiń túrleri men qurylysy

 

---