InfoHub Logo

Ulttyq uǵymda kıiz úı jáne onyń árbir quramdas bólshegi qasıetti dep sanalady. Soǵan oraı ata-babalarymyz árbir zatqa laıyq ulyqtaý, teńeý, beıneleý sıaqty oıly uǵymdarmen birge tárbıelik  máni bar qaǵıdaly, qanatty sózder de shyǵarǵan.

Ol qanatty sózder shańyraqtan bastalady. Shańyraq – kıeli múlik.  Atadan balaǵa mura bolyp kele jatqan úıdi qara shańyraq dep qurmetteıdi. Qara shańyraqqa sálem berý, odan dám tatý-ejelgi halyq joralǵysy. Shańyraq degen sóz «úı, otbasy» degen tutas uǵymdy da beıneleıdi. Jańa úılengenderdi «shańyraq kóterdi» deıdi. «Shańyraǵyń bıik bolsyn!» degen batanyń eń úlkeni bolsa, «Shańyraǵyń ortasyna tússin!» degen qarǵystyń eń aýyry bolyp sanalady. Shańyraqty attamaıdy, kóshkende jeke túıege artyp, ol kósh basynda júredi. Qyz uzatylǵanda minip kelgen kólikti «shańyraq túıe» deıdi. Bul kólikke uzatylatyn qyzdyń sheshesi, jeńgesi, sińlileri ǵana ortyrady. Tynysh otyr, shamańdy bil degendi bildirý úshin: «Shańyraqqa qara!» – dep, eskertý jasaıdy. Mysaly, úlken iske úles qosty, qala, zaýyt salysty degisi kelse «Shańyraǵyn kóterip, ýyǵyn qadasty», – deıdi.

Keregege baılanysty sózder de kóp. «Keregeń keń bolsyn» degen bata – úıiń keń, qonaǵyń kóp, berekeli úı bol degen sóz. Bireý aqtalý úshin: «Keregeniń kógin jeıin», – dep qarǵanady. Bireý masqaraǵa ushyrap, uıatqa qalsa, ol týraly: «Keregege tańyldy», deıdi. Eshteńe bermeımin degendi sespen aıtqysy kelgen adam: «Keregesin ıtine qomdasyn», – dep zil taıtaıdy. Kúsh kórsetetinder: «Keregesin kertemin», – deıdi.

Tilge tıek etip aıtylatyn sózder týyrlyqqa da oraı aıtylady. Mal semiz bolsa, «İsh maıy týyrlyqtaı týyrylyp tústi», – dep maqtaıdy. Aıaq-qoly balǵadaı áıeldi týyrlyqtaı tý qatyn dep, beıneleı aıtady. Mahambet batyrdyń: «Týyrlyǵyn tilgilep, toqym etsem dep edim. Keregesin keskilep, otyn etsem dep edim», – degeni – kegimdi alsam, dushpanymdy jeńsem degeni.

Baqan arqyly qazaq myqtylyqty meńzeıdi. «Baqandaı bes jigit» degeni qarýly myqtylyqty uqtyrsa, «barymdy kıip, baqanymdy taıanyp» degeni ázirlenip, kútinip otyrmyn degenin bildiredi.

Qazaq túndik arqyly kóp jaıdy ańǵartady. «Túndigiń tútindi bolsyn» degen aq batada yrys, bereke degen maǵyna bar. Jas áıel túndigin erte ashsa, onyń sharýaqor, pysyq ekendigi, basqa úlken úılerdiń túndigin ashsa, ádeptiligi kórinedi. Salaq, jalqaý áıelderdi «túndigi kesh ashylatyn kelin» dep teńeıdi. Al «Túndigi ashylmaı qaldy» degen sóz sol úıdiń adamdarynyń barlyǵynyń qaıtys bolyp ketkendigin bildiredi.

Kıiz úıdiń esigine baılanysty aıtylatyn uǵymdar óte kóp. Árkim óz úıin altyn bosaǵam dep dáripteıdi. «Esik kórgen» degen uǵym kúıeýden qaıtyp kelgen áıel degendi bildiredi. Kúıeýdiń alǵash kelýin «esik kóre keldi» deıdi. Onyń «bosaǵa attar» degen yrymy da bar. «Tabaldyryq attady» degen óte jaqsy sóz «kelin bolyp tústi» degendi sypaıylap, qurmettep aıtqany. Bosaǵany kerme, tabaldyryqty baspa degen tyıymdar ádeptilikke shaqyrady. Bóten úı deýdiń ornyna jat bosaǵa degen uǵymdy qoldanady. Uzatylatyn qyzdar oń jaqtan attanarda: «Altyn da meniń bosaǵam, attap ta shyǵam dep pe edim», – dep qoshtasady. Kirip kele jatqan bala tabaldyryqqa súrinip jyǵylsa, ony jaqsy yrym dep jorıdy.

Shı de astarly sózdiń bir aıǵaǵy retinde qoldanylady. «Shı júgirtti» – «túrtpektedi», «qutyrta tústi», «odan ári ushyndyrdy» degendi bildirse, «shyqqan qyz shıden tysqary» dep, turmysqa ketken qyzdyń óz úıine kóp kele bermegeni jón ekenin eskertedi.

Qazaqta úı sabaý – jaman yrym, jaman ádet. Óshi ketkender úı sabaıdy. Bul ósh alýdyń nemese daýǵa, urysqa shaqyrýdyń belgisi.

Halyqta aq úı amanat degen mańyzdy salt bar, ıaǵnı aq úı syıǵa tartylady. Bul – jaýlasýshy eki eldiń tatýlasqandyǵynyń kýási. Dáýletti adamdar uly úılengende nemese qyzyn uzatqanda aq otaý tigip shyǵarady. Bul – qurmet ári syı belgisi.  Qalyńdyqty alǵash kúıeýiniń qasyna jatqyzýdy halqymyz «otaýǵa saldy» dep, úılengen jigitti «otaý kóterdi» dep, sypaıylap aıtady. Sol sıaqty ot basynda, oshaq qasynda, úı ornyndaı, kerege boıyndaı, esik pen tórdeı, ot ornyndaı, irgesin bólek saldy degen ólshemder men teńeýler – osy kıiz úıge baılanysty aıtylǵan sóz tirkesteri.

Qazaqstannyń keń dalasynda kıiz úı men onyń jeke quramdaryna uqsastyryp qoıylǵan jer ataýlary da kóp, mysaly: Ordabasy, Keregetas, Aq otaý, Shańyraq, Bosaǵa, Qyzylorda.

---