InfoHub Logo

Otan týraly

Men onyń túnin súıem, kúnin súıem,
Aǵyndy ózen, asqar taý, gúlin súıem,
Men onyń qasıetti tilin súıem,
Men onyń qudiretti únin súıem.
Bar jándigin súıemin qybyrlaǵan,
Bári maǵan: «Otan!» dep sybyrlaǵan
Janym meniń,
Keýdemdi jaryp shyq ta,
Boztorǵaıy bol onyń shyryldaǵan!
Otan!
Otan!
Bárinen bıik eken.
Men ony máńgilikke súıip ótem.
Otandy súımeýiń de kúıik eken,
Otandy súıgeniń de kúıik eken...

Muqaǵalı Maqataev

 

Týǵan elime

Úmit qyp menen qaraısyń,
Kóńilińe medeý sanaısyń.
Balalyqqa jarasam,
Atalyqqa jaraısyń.
Qaıteıin, elim, qımaımyn,
Qıa almaı jandy qınaımyn.
Qımaı qalsam, ishińde
Taǵy tynshyp syımaımyn.
Alty qyrdan assam da,
Sózderińdi syılaımyn,
Tek qalaýym sizderden:
«Seriktikti» mılaımyn.
Sizderge ákep shashýǵa,
İlim, bilim jınaımyn.
Keldi hatyń men sharshap
Otyrǵanda damyǵyp,
Habaryńa bek ańsap
Súzilip kóńilim talyǵyp.
Sózińnen kórip ózińdi,
Qushaqtaı aldym qamyǵyp.
Kim súrtti sonda kózimdi,
Qamyqpaıyn ne ǵylyp?
Sóılesip gúldeı jaınady,
Býlyqqan kóńilim taryǵyp.
Qapaly lebiziń aıdady,
Gúl samalǵa malynyp.
Hatyń bolyp bir aına,
Qaraı qaldym ańyrap.
Baıaǵy Mahmut joq, qaıda?
Ózimdi qappyn jańylyp.
Sarǵaıǵan túsi ózgergen,
Shań basyp, keýip qaqyryq.
«Kimsiń?» - deıdi kez kelgen,
Dostyna jalǵyz tanylyp.
Aınadan kórip bul tústi,
Kete jazdym jarylyp.
Qýat bitti bir kúshti
Jeńilerlik taǵdyr jańylyp.
Mysal etip bul jónge,
Kórseteıin mynany:
Qýaty kúsh výlkandar
Sóngendeı biraz turady.
Ólýsirep, álsirep,
Tútini keıde shyǵady,
Býlyqqan saıyn qýatty
Boıyna jıyp nyǵady.
Al, qýatpen atyldy,
Kim qarsylyq qylady?
Betin japqan taý - tastar,
Byt-shyt bolyp synady.

Sultanmahmut Toraıǵyrov

 

Meniń elim

Kókiregimniń úmiti men tilegi
Kúı bop túlep, kún bop shyǵyp kúledi.
Kún astynda kók tóbeler túledi —
Meniń elim, meniń elim — gúl eli!

Aıtpaǵym bir aǵyl-tegil syr edi —
Shejireńe ol óleń bolyp kiredi.
Mendegi óner sen dep ómir súredi
Meniń elim, meniń elim — jyr eli!

Qanat qomdap tań atqanda shyǵystan
Torǵaıym bar qyranyńmen bir ushqan.
Júregim bar júregińmen uǵysqan,
Meniń elim, meniń elim — gúlstan!

* * *

Salqyndap saıasynda samal-kóldiń,
bula ósken baıaǵydan balań menmin.
Simire saýmalyńdy, bul joly da,
Sabylyp, saǵymdy ólke, saǵan keldim.

Taǵy da topyraǵyńda jańardy izim,
Sen desem bal-bul jaınap janar júzim.
Bir peıil,
bir yqylas — qolda bary,
ákelgen bazarlyǵym — sol bolady.
...Tikenge baltyrymdy talatyp em,

al qazir dala barqyt, dala — kilem.
Ketip em sol daladan shybyq minip,
Oraldym bir talaptyń qanatymen.
Syrym bar tereńimde kórinbegen,
jyrym bar sheber qolmen órilmegen.
Áıteýir bireýimin kóp balańnyń
ózindi elim degen, jerim degen!

Jumeken Nájimedenov

 

Qazaq jerleri

Myń jeti júz otyz bir sánasynda,
Biz kirdik Rýssıanyń fanasyna.
húnersiz bostyǵymyz kóringen soń,
Qyzyqbas kim qazaqtyń balasyna?
Jylynda myń segiz júz alpys segiz
Qaznalyq, dedi, jerdiń hámmásin da.
Taralyp jyldan jylǵa jer-sýymyz
Mujyqtyń ketti bári qalasyna.
Qadirdan halyq bılegen aqsaqaldar,
Bul iske fáhim nazar salasyń ba?
Temirdi qyzýynda soqpaı qalyp,
Násilińniń kóz jasyna qalasyń ba?
Kir jýyp, kindik kesken haıran jerler,
Mujyqqa, hosh aman bol, barasyń da.
Qasıetti babamyzdyń zıaraty,
Qaldyń ǵoı kóshesiniń arasynda.
Monshaǵa zıarattyń tasyn alyp,
Aǵashyn otqa mujyq jaǵasyń da:
Taba almaı bir barǵanda esh belgisin,
Kózden jas kóldeı bolyp aǵasyń da.
Shalqar kól, aqqan bulaq, jaıly qonys
Orman-toǵaı ketti ǵoı aǵashyń da.
Oılasam munyń bárin hıaly bop,
Hafadan ishim ottaı janasyń da.
Áýelde jerimizben kirip edik,
Turmaqta ǵadildiktiń saıasynda.
Aırylsań qalǵan jerden osy kúngi
Topyraqqa maldy qazaq baǵasyń da.
Adasty ǵaqylynan qara halyq
Bilgishter óziń haılá tabasyń da.
Qazaǵym, jeriń qaıda ata meken,
Qazaq qazaq bolǵaly meken etken.
Hazirde bárińizdi qýyp shyǵyp,
Ornyńa qala salyp hahol jetken.
Shyǵarǵan jer ólsheýge zemlemerleri
Qala úshin ketken bizden jaqsy jerler.

***
Tátti sý, tushshy sýdyń bári sonda,
Tabatyn buǵan haılá qaıda erler?
Zeńgir taý, aqqan bulaq shalqar kólder,
Ketti ǵoı betegeli bıik belder.
Qysqaryp jer ketken soń órisimiz,
Qaldy ǵoı jataq bolyp haıran elder.
Ashshy sý bizge qaldy shól dalalar
Jaqsy jer qaldyrmady egin salar.
Qalaısha taý men tasqa baǵa alady
Qoraly qoı, qosty jylqy baılarda bar.
Minikeı keldi mujyq kóshken bulttaı
Qazaqtyń qoıar emes jerin qurtpaı.
Keldi de egin salyp baıyp ketti,
Jalqaý ma bular táńiri-aı bizdiń jurttaı.
Kórdiń ǵoı bul ýaqytta tarylǵanyn,
Alynbas ıltıfatqa jalynǵanyń.
On besten kisi basy desátına
Jer berse sonda qazaq neshik háliń?

Mirjaqyp Dýlatuly

 

Týǵan elim

Mende sóıler sóz bolsa –
Óziń bergen sóziń ǵoı!
Mende kórer kóz bolsa –
Óziń bergen kóziń ǵoı!

Shattyq qushqan sherýde,
Kúıdi ótergen óziń ǵoı!
Qıyndyqty jeńýge
Úıretken de óziń ǵoı!

Tolqyǵanda sezim –oı,
Áppaq arym, tilegim.
Týǵan elim óziń ǵoı –
Arqa súıer tiregim!

Týǵan elim, ózińniń,
Jazırańdy kezdirdiń.
Jaıma –shýaq kezimniń,
Rahatyn sezdirdiń!

Týǵan elim – gúl elim,
Qasıetińdi bilemin.
Ózińe dep júremin –
Lúpildegen júregim!

Bákir Tájibaev

 

Jan dala – jánnat dala

Ózińsiń , Qazaqstan, án, armanym da,
Aıaýlym, altyn besik, qara ormanym da.
Bir nárse jetpeıdi deý qate bolar
Ózińdeı ulan baıtaq dalam barynda.
Gúl dala – Qazaqstanym.

Sen úshin bar sózdikten sóz tańdaıyn kóp,
Sen barda basylmaıdy jez tańdaıymda ot.
Men senen kete almaspyn, amalsyzdan
Bir ketsem, oralarmyn boztorǵaıyń bop.
Án dala – Qazaqstanym.

Sen barda ǵajap sheber, ǵajap ustamyn,
Túsinem ózenderdiń saz aǵystaryn.
Qalaı aqyn bolmaıyn, men túgili
Ushady kógińe jyr jaza qustaryń.
Qyrandar qanatynda dańqy ketken,
Dán dala – Qazaqstanym.

Sen meniń shuǵylaǵa tolǵan dalamsyń,
Jasampazym, san asý joldardy alarsyń.
Babamnyń kózderiniń qarashyǵy eń,
Balamnyń baqytyna da qorǵan bolarsyń.
Jan dala – Qazaqstanym.

Keremet óriledi gúl óńirde óleń,
Keziń qandaı órik pen shıe gúldegen.
Júregime syıǵyzyp bar beıneńdi,
Qalsam dep em ózińniń júregińde men.
Keń dala – Qazaqstanym.

Keregi joq dańq deıtin maǵan sóreniń,
Jeter biraz esińde qala alsa óleńim.
Halqym maǵan senedi álsiz demeı,
Úıtkeni men, týǵan jer, saǵan senemin.
Jasaı ber , Qazaqstanym.

Kúlásh Ahmetova

 

Qajetti siltemelerge de nazar aýdaryp kórińizder:

Otan týraly basqa da óleńder

Saıttaǵy barlyq óleńder

Til týraly maqal - mátelder

Saıttaǵy barlyq maqal - mátelder

Ulaǵatty sózder

Óner-bilim, til týraly qanatty sózder

Otbasy týraly maqal - mátelder

Saıttaǵy barlyq avtorlar

Týǵan kúnge arnalǵan tilekter

---