Mátin
Sabaqtyń taqyryby: Mátin.
Sabaqtyń bilimdiligi: Oqýshylardyń óz betimen jumys jasaýy arqyly teorıalyq oılaýyn, sóıleý tilin damytý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Mátin týraly berilgen túsinikti keńeıtý. Mátindegi azat joldyń rólin baıqatý. Mátinge sóılem qosyp tolyqtyrý, berilgen taqyryp boıynsha mátin qurastyrý.
Sabaqtyń tárbıeliligi: Uıymshyldyqqa, adamgershilikke, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, kórnekilik, taldaý, jınaqtaý, oı qozǵaý, maǵynasyn ashý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq (Ana tili, qazaq tili, dúnıetaný)
Prınsıpteri: birtutastyq, júıelilik, ǵylymılyq
Kórnekiligi: slaıdtar, sújetti sýretter, úlestirme qaǵazdar, ınteraktıvti taqta
Sabaqtyń barysy:
İ. Baǵdarlaý – motıvasıalyq kezeń
a) sálemdesý
á) Oqýshy qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Muǵalim -------------------- Balalar (hormen)
Árbir adam? -------------- Týysym, dosym, juraǵat.
Árbir sabaq? ------------- Úırený, uǵý, ulaǵat.
Árbir isiń? --------------- Tirlik, tirek, adamdyq.
Árbir sóziń? -------------- Shyndyq, birlik, adaldyq.
- Olaı bolsa, balalar búgingi sabaǵymyzdy bastaımyz, árbir isimizge muqıat bolaıyq.
İİ. Ótken sabaq boıynsha isteletin jumys
1. Kirispe
Oqýshylar, biz qyrkúıek aıynan bastap oqyǵan «Dybys pen árip» taraýyn bitirdik. Olaı bolsa men qazir suraqtar arqyly senderdiń osy taqyrypty qalaı meńgergenderińdi tekserip kóreıin.
2. Suraq - jaýap
- Dybys pen áriptiń aıyrmashylyǵy qandaı?
- Qazaq tilinde qansha dybys, qansha árip bar?
- Orys tilinen engen sózderde qandaı áripter bolady? (f, v, ch, sh, e, ıa, ıý)
3. Oı qozǵaý. (3 topqa paraqsha taratý) – 5 slaıd, 3 tapsyrma
İ. Top – dybys túrleri.
İİ. Top – daýysty dybystar.
İİİ. Top - Daýyssyz dybystar.
4. Tapsyrma
Dybystyq taldaý (3 topqa)
İ. Top: Fontan
İİ. Top: Vokzal
İİİ. Top: Fýtbol
Ár sózge aýyzsha sóılem qur.
5. Qorytyndy.(Muǵalimniń sózi)
- Sóz neden quralady?
- Sóılem neden quralady? (birneshe sózden)
İİİ. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeń
6 - tapsyrma
- Men sizderge bos kelgenim joq. Ózimmen birge Álıhannyń hatyn ala keldim. Endi sony tyńdaıyq.
Úntaspa ( Álıhannyń daýysy)
Álıhannyń anasy – muǵalıma. Ol da Álıhan tárizdi oqıdy, jazady. Árıne, Álıhan úı tapsyrmasyn kúndiz oryndap qoıady. Al anasy jazý ústeline keshkisin otyrady.
Álıhan túnde oıanyp ketti. Qarsy bólmeniń shamy janyp tur. Qarasa anasy dápterlerdi tekserip otyr. Sirá, sharshaǵan. Kózi kirtıip ketipti. Mańdaıyn ýqalap qoıady.
«Tý - ý demalys tezirek kelse eken, anam demalar edi», dep oılady Álıhan.
- Balalar hat ta mátinge jatady.
7 - tapsyrma
- Ne oqydyq? (mátin)
- Mátin ekenin qaıdan bildińder? (Sóılemder bir - birimen maǵynalyq jaǵynan baılanysyp tur.)
- Mátin degenimiz ne? (Ózara maǵynalyq baılanysty aıtylatyn eki ne odan da kóp sóılem quralyp, avtordyń oı - pikiri.)
- Mátin bólikteri qalaı jazylady? (Bólek)
- Oqyǵan mátin neshe bólikten turady? (3 bólikten)
- Bul mátinge qandaı at qoıýǵa bolady? (Anasynyń eńbegi)
- Mátindegi sóılemderdiń ornyn aýystyrýǵa bola ma? (Joq)
- Bul mátindegi avtordyń aıtatyny ne? (Avtor: anaǵa degen aıanysh sezim týady)
8 - tapsyrma.
Dáptermen jumys.
Kórkem jazý mınýty.
L l (Qandaı dybys?)
Lashyn – jyrtqysh qus.
9 - tapsyrma.
Mátindi oqy. Lashyn - jyrtqysh qus. Onyń arqasy kók - sur. Al alqymy aq surlaý bolyp keledi. Kózi dóp - dóńgelek, qap - qara. Qanaty uzyn jáne súıir.
Tapsyrma: Mátin ne týraly. Oǵan at qoı. Mátindi kóshirip jaz. Bul áńgimeleý mátini me, álde sıpattaý mátini me?
- Mátinniń qaı túrine jatady? Bul sıpattaý mátini. Ol qandaı? - degen suraqqa jaýap beredi. Durys balalar, mátinde lashynnyń túr - túsi denesiniń kólemi sıpattalǵan. Sonymen bul shyǵarma mátin degen qorytyndyǵa keldik.
10 - tapsyrma.
Esterińde bolsyn! Mátinniń quramyndaǵy sóılemderdiń óz orny bolady. Bir birimen baılanysqan sóılemder ǵana mátin quraıdy.
11 - tapsyrma. Sýretterge qara
Sýretter: Erdos, almalar, oryndyq, kompúter.
Sýrettegi zattardy aýyzsha sıpattap ber de sóılem qura.
12 - tapsyrma. Sergitý sáti.
Gúl ósirseń terlep (qımylmen kórsetý.)
Munyń aty (eńbek)
Keste tikseń zerlep,
Munyń aty (eńbek)
Qıyndyqtyń bárin,
Eńbek qana jeńbek.
- Sonymen sýrettegi Erdos qandaı bala dep oılaısyńdar? (eńbekqor....)
13 - tapsyrma. Mátindi oqy.
Erdos.
Erdostyń atasy - shopan. Qystyń sýyq bir kúni atasynyń qyzý kóterilip, jatyp qaldy. Shashqan shópti lezde taýysqan qoılar mańyraı bastady. Atysynyń tynyshy ketti. Sálden soń aýyrǵanyna qaramaı, kıinip syrtqa shyqty. Qorada mal da, ertteýli at ta joq. Qart alysqa kóz saldy. Maldy óriske aıdap bara jatqan nemeresin kórdi. Ol Erdos edi.
(J. Kármenov)
Bul mátindi óz oıyńmen jalǵastyr. (Atasy Erdostyń isine rıza boldy.)
14 - tapsyrma. Suraqtarǵa aýyzsha jaýap ber.
- Erdostyń atasy kim?
- Qoılar nege mańyraıdy?
- Erdos atasyn qalaı kómektesedi?
- Adamdar ǵana emes, jándikter de eńbekqor bolady. Qaı jándik Erdos sıaqty eńbekqor? (Qumyrsqa)
15 - tapsyrma.
Jumbaqty shesh.
Ine bel, qylqa moıyn, qara batyr,
Qara taýdy arqalap bara jatyr.
Bul ne?
Oqýshylar qumyrsqa degen sózge asosıasıa qurady.
16 - tapsyrma.
Asosıasıany tolyqtyrý.
Qumyrsqa týraly shaǵyn túsinik. Eńbek etýdi qumyrsqadan úırený kerek. Óıtkeni qumyrsqa eńbekqor jándik. Ol óz salmaǵynan on ese aýyr júkti op - ońaı súıretedi. Bireýiniń áli kelmese, qalǵandary kómektesedi.
IV. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi.
1. Bes joldy óleń (mátin)
2. biz búgin qazaq tili sabaǵynda ekinshi synypta mátin jaıly alǵan maǵlumattarǵa súıene otyryp, uǵymdarymyzdy keńeıte tústik. Bul sabaqta shyǵarmashylyqpen jumys istedińder. Bul jumystardy kelesi sabaqtarda jalǵastyramyz. Sabaqqa belsen qatysqan barlyq oqýshylarǵa rahmet!
V. Baǵalaý
VI. Úı jumysy
Sabaqtyń bilimdiligi: Oqýshylardyń óz betimen jumys jasaýy arqyly teorıalyq oılaýyn, sóıleý tilin damytý.
Sabaqtyń damytýshylyǵy: Mátin týraly berilgen túsinikti keńeıtý. Mátindegi azat joldyń rólin baıqatý. Mátinge sóılem qosyp tolyqtyrý, berilgen taqyryp boıynsha mátin qurastyrý.
Sabaqtyń tárbıeliligi: Uıymshyldyqqa, adamgershilikke, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, kórnekilik, taldaý, jınaqtaý, oı qozǵaý, maǵynasyn ashý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq (Ana tili, qazaq tili, dúnıetaný)
Prınsıpteri: birtutastyq, júıelilik, ǵylymılyq
Kórnekiligi: slaıdtar, sújetti sýretter, úlestirme qaǵazdar, ınteraktıvti taqta
Sabaqtyń barysy:
İ. Baǵdarlaý – motıvasıalyq kezeń
a) sálemdesý
á) Oqýshy qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Muǵalim -------------------- Balalar (hormen)
Árbir adam? -------------- Týysym, dosym, juraǵat.
Árbir sabaq? ------------- Úırený, uǵý, ulaǵat.
Árbir isiń? --------------- Tirlik, tirek, adamdyq.
Árbir sóziń? -------------- Shyndyq, birlik, adaldyq.
- Olaı bolsa, balalar búgingi sabaǵymyzdy bastaımyz, árbir isimizge muqıat bolaıyq.
İİ. Ótken sabaq boıynsha isteletin jumys
1. Kirispe
Oqýshylar, biz qyrkúıek aıynan bastap oqyǵan «Dybys pen árip» taraýyn bitirdik. Olaı bolsa men qazir suraqtar arqyly senderdiń osy taqyrypty qalaı meńgergenderińdi tekserip kóreıin.
2. Suraq - jaýap
- Dybys pen áriptiń aıyrmashylyǵy qandaı?
- Qazaq tilinde qansha dybys, qansha árip bar?
- Orys tilinen engen sózderde qandaı áripter bolady? (f, v, ch, sh, e, ıa, ıý)
3. Oı qozǵaý. (3 topqa paraqsha taratý) – 5 slaıd, 3 tapsyrma
İ. Top – dybys túrleri.
İİ. Top – daýysty dybystar.
İİİ. Top - Daýyssyz dybystar.
4. Tapsyrma
Dybystyq taldaý (3 topqa)
İ. Top: Fontan
İİ. Top: Vokzal
İİİ. Top: Fýtbol
Ár sózge aýyzsha sóılem qur.
5. Qorytyndy.(Muǵalimniń sózi)
- Sóz neden quralady?
- Sóılem neden quralady? (birneshe sózden)
İİİ. Operasıalyq – oryndaýshylyq kezeń
6 - tapsyrma
- Men sizderge bos kelgenim joq. Ózimmen birge Álıhannyń hatyn ala keldim. Endi sony tyńdaıyq.
Úntaspa ( Álıhannyń daýysy)
Álıhannyń anasy – muǵalıma. Ol da Álıhan tárizdi oqıdy, jazady. Árıne, Álıhan úı tapsyrmasyn kúndiz oryndap qoıady. Al anasy jazý ústeline keshkisin otyrady.
Álıhan túnde oıanyp ketti. Qarsy bólmeniń shamy janyp tur. Qarasa anasy dápterlerdi tekserip otyr. Sirá, sharshaǵan. Kózi kirtıip ketipti. Mańdaıyn ýqalap qoıady.
«Tý - ý demalys tezirek kelse eken, anam demalar edi», dep oılady Álıhan.
- Balalar hat ta mátinge jatady.
7 - tapsyrma
- Ne oqydyq? (mátin)
- Mátin ekenin qaıdan bildińder? (Sóılemder bir - birimen maǵynalyq jaǵynan baılanysyp tur.)
- Mátin degenimiz ne? (Ózara maǵynalyq baılanysty aıtylatyn eki ne odan da kóp sóılem quralyp, avtordyń oı - pikiri.)
- Mátin bólikteri qalaı jazylady? (Bólek)
- Oqyǵan mátin neshe bólikten turady? (3 bólikten)
- Bul mátinge qandaı at qoıýǵa bolady? (Anasynyń eńbegi)
- Mátindegi sóılemderdiń ornyn aýystyrýǵa bola ma? (Joq)
- Bul mátindegi avtordyń aıtatyny ne? (Avtor: anaǵa degen aıanysh sezim týady)
8 - tapsyrma.
Dáptermen jumys.
Kórkem jazý mınýty.
L l (Qandaı dybys?)
Lashyn – jyrtqysh qus.
9 - tapsyrma.
Mátindi oqy. Lashyn - jyrtqysh qus. Onyń arqasy kók - sur. Al alqymy aq surlaý bolyp keledi. Kózi dóp - dóńgelek, qap - qara. Qanaty uzyn jáne súıir.
Tapsyrma: Mátin ne týraly. Oǵan at qoı. Mátindi kóshirip jaz. Bul áńgimeleý mátini me, álde sıpattaý mátini me?
- Mátinniń qaı túrine jatady? Bul sıpattaý mátini. Ol qandaı? - degen suraqqa jaýap beredi. Durys balalar, mátinde lashynnyń túr - túsi denesiniń kólemi sıpattalǵan. Sonymen bul shyǵarma mátin degen qorytyndyǵa keldik.
10 - tapsyrma.
Esterińde bolsyn! Mátinniń quramyndaǵy sóılemderdiń óz orny bolady. Bir birimen baılanysqan sóılemder ǵana mátin quraıdy.
11 - tapsyrma. Sýretterge qara
Sýretter: Erdos, almalar, oryndyq, kompúter.
Sýrettegi zattardy aýyzsha sıpattap ber de sóılem qura.
12 - tapsyrma. Sergitý sáti.
Gúl ósirseń terlep (qımylmen kórsetý.)
Munyń aty (eńbek)
Keste tikseń zerlep,
Munyń aty (eńbek)
Qıyndyqtyń bárin,
Eńbek qana jeńbek.
- Sonymen sýrettegi Erdos qandaı bala dep oılaısyńdar? (eńbekqor....)
13 - tapsyrma. Mátindi oqy.
Erdos.
Erdostyń atasy - shopan. Qystyń sýyq bir kúni atasynyń qyzý kóterilip, jatyp qaldy. Shashqan shópti lezde taýysqan qoılar mańyraı bastady. Atysynyń tynyshy ketti. Sálden soń aýyrǵanyna qaramaı, kıinip syrtqa shyqty. Qorada mal da, ertteýli at ta joq. Qart alysqa kóz saldy. Maldy óriske aıdap bara jatqan nemeresin kórdi. Ol Erdos edi.
(J. Kármenov)
Bul mátindi óz oıyńmen jalǵastyr. (Atasy Erdostyń isine rıza boldy.)
14 - tapsyrma. Suraqtarǵa aýyzsha jaýap ber.
- Erdostyń atasy kim?
- Qoılar nege mańyraıdy?
- Erdos atasyn qalaı kómektesedi?
- Adamdar ǵana emes, jándikter de eńbekqor bolady. Qaı jándik Erdos sıaqty eńbekqor? (Qumyrsqa)
15 - tapsyrma.
Jumbaqty shesh.
Ine bel, qylqa moıyn, qara batyr,
Qara taýdy arqalap bara jatyr.
Bul ne?
Oqýshylar qumyrsqa degen sózge asosıasıa qurady.
16 - tapsyrma.
Asosıasıany tolyqtyrý.
Qumyrsqa týraly shaǵyn túsinik. Eńbek etýdi qumyrsqadan úırený kerek. Óıtkeni qumyrsqa eńbekqor jándik. Ol óz salmaǵynan on ese aýyr júkti op - ońaı súıretedi. Bireýiniń áli kelmese, qalǵandary kómektesedi.
IV. Refleksıalyq – baǵalaý kezeńi.
1. Bes joldy óleń (mátin)
2. biz búgin qazaq tili sabaǵynda ekinshi synypta mátin jaıly alǵan maǵlumattarǵa súıene otyryp, uǵymdarymyzdy keńeıte tústik. Bul sabaqta shyǵarmashylyqpen jumys istedińder. Bul jumystardy kelesi sabaqtarda jalǵastyramyz. Sabaqqa belsen qatysqan barlyq oqýshylarǵa rahmet!
V. Baǵalaý
VI. Úı jumysy
You Might Also Like
