InfoHub Logo

Maqalada mektep oqýshylarynyń oqýǵa degen yntasyn arttyrý jónindegi ata-analar men muǵalimderge arnalǵan kóptegen keńester usynylǵan. Balanyń oqýǵa degen yntasyn, oqý prosesiniń ózine degen súıispenshiligin qalaı arttyrýǵa bolatynyn, maqtaý men madaqtaýdyń qandaı túrleri bar ekenin bilesizder.

Ata-analar mektep oqýshylarynyń oqýǵa degen yntasyn qalaı arttyrýyna bolady:

1. Balańyzben mektep jáne bilim alý qanshalyqty mańyzdy ekeni týraly sóılesińiz. Bul óte mańyzdy.

2. Balańyzdan kúnde mekteptegi ár kúni qalaı ótkenin surap otyryńyz. Ol sizge bárin egjeı-tegjeıli aıtyp beretinine kóz jetkizińiz.

3. Balańyzǵa muǵalimderi úı tapsyrmasyn bere me nemese synypta ózi jasaýy tıis qandaı da bir joba tapsyra ma – sony bilińiz.

4. Balańyzdyń úıde oryndaıtyn eshqandaı tapsyrmasy bolmasa, sabaqtaryn pysyqtap, qaıta qarap shyǵýǵa kem degende 30 mınýt jumsaýyn qadaǵalańyz. 

5. Balańyz úıde qol jetkizgen jetistikteriniń qandaı da bir sıpattary týraly oqyp, onymen sóılesińiz. Qajet bolsa, onyń áldeqandaı áreketterine shekteý qoıyp, ne jaman qylyqtary týrasynda birdeme isteńiz. 

6. Oń áreketterdi maqtap otyryńyz. Balanyń jaman qylyqtaryna, ne teris minezine ǵana nazar aýdaryp, shúılige berýdiń qajeti joq.

7. Balańyz qandaı da bir test ne emtıhandy nashar tapsyrsa da, oǵan qoldaý kórsetińiz.

8. Balańyz oqýdan qınalyp júrse, oǵan muǵalimniń, úıge kelip oqytatyn repetıtordyń kómegi qajet.

9. Balańyz oqýdan qınalyp júrse, oǵan kómektesetin balama ne basqa bir aqparat kózderi týraly muǵalimimen sóılesińiz.

10. Eń bastysy – balańyzdyń mekteptegi úlgerimi men is-áreketterin qadaǵalap júretin muǵalimderimen únemi úzdiksiz baılanysta bolyńyz.

11. Jasóspirim balanyń aldyna naqty maqsat qoıyńyz: ne nársege qol jetkizgimiz, qandaı bilimderdi meńgergimiz keledi

12. Qoıylǵan maqsatty júzege asyrý merzimin (men ony túzetemin, jattaımyn) anyqtap, jarıalańyz.

13. Múmkindiginshe, oqytýdyń qoldanbaly baǵytyn (ony bilý maǵan ne úshin kerek, men ony ómirde qalaı qoldanamyn?) anyqtańyz.

14. Balańyzdyń búkil jumys (oqý) barysyndaǵy is-áreketiniń nátıjelerin naqty ári ýaqytyly qadaǵalap otyryńyz.

15. Madaqtaý júıesin jasańyz (búkil otbasy aldynda maqtaý). Laıyqty isi úshin maqtańyz – yntasyn arttyryńyz.

16. Jasóspirim balaǵa oń qabaqpen únemi qoldaý kórsetip otyryńyz. Jaqsy sóz ben naqty keńes synap-mineýge qaraǵanda jaqsyraq.

17. Mektepte jańa bilim meńgerýge degen oń ynta qalyptastyryńyz.

18. Jasóspirim balanyń negizgi is-áreketi – qarym-qatynas jasaý, toptaný bolǵandyqtan, oqytý da qarym-qatynas jasaý arqyly júrgizilýi tıis. Balanyń oń is-áreketin baǵalap, pán týraly pikirin surap, pándi onymen talqylańyz.

19. Balańyzdyń oqý úlgerimin synybyndaǵy basqa balalardykimen salystyrmańyz, bul ony ashýlandyrýy múmkin.

20. Balańyzdy jaqsy kórińiz.

 

Muǵalimder mektep oqýshylarynyń oqýǵa degen yntasyn qalaı arttyrýyna bolady:

1. Jartylaı tańdaý jasaýǵa erik berý.

2. Qyzyǵý jáne qýaný mektep oqýshysynyń oqý prosesindegi negizgi kóńil-kúıi bolýy tıis.

3. Oqytý barysynda balalardyń qajettilikterin, qyzyǵýshylyqtary men umtylystaryn eskerý kerek.

4. Oqytýdaǵy eń myqty yntalandyrý – «Qolyńnan keldi!!!». Bulaısha yntalandyrý bolmasa, oqytýda mán de joq. Balany ózine ne túsiniksiz ekenin azdan bastap túsinýge úıretý kerek.  Bir úlken tapsyrmany bala ózi oryndaı alatyn birneshe kishkentaı tapsyrmaǵa bólip tastaý kerek. Bala qandaı da bir is-árekette sheberlikke jetse, onyń ishki yntasy arta túsedi.

5. Balanyń óz-ózine, óz kúshine degen seniminiń artýy onyń ishki yntasynyń kúsheıýine yqpal etedi.

6. Balanyń jetistikterin atap otyryńyz. Onyń jetistikterin baǵalaý oqytýdy jalǵastyrýǵa kómektesedi. Mysaly, qol jetkizgen tabystarynyń tizimi onyń derbes bolýyna yqpal etýi múmkin.

7. Sátsizdik úshin jazalaýdyń keregi joq, sátsizdiktiń ózi – jaza. Úreı men qysylý oqytý prosesin qıyndata túsedi. Sátsizdikter yntany azaıtady.

8. Mektep oqýshylary úshin muǵalim tulǵasynyń ózi mańyzdy (tipti qyzyqsyz materıaldyń ózin súıikti muǵalimi túsindirse – jaqsyraq meńgeriledi).

9. Oqý materıalynyń mazmunyn qyzyqty etip, durys usyna bilý kerek.

10. Oqytýdyń ádisteri men tásilderin ózgertip otyrý qajet.

11. Múmkindiginshe sabaqta ár oqýshyǵa jıirek qarap, «keri» baılanys ornatyp, túsinbegenin túsindirip, qate túsingenin túzetip otyrýǵa tyrysyńyz.

12. Oqýshyǵa bir jaýaby úshin emes, birneshe (sabaqtyń túrli kezeńderinde) jaýaby úshin baǵa qoıyńyz – sabaq baǵasy túsinigin qaıta engizińiz.

13. Balanyń tanymdyq qabiletine negiz bolatyn qasıetterin: reaksıasynyń shapshańdyǵy, jadynyń barlyq túrleri, qıaldaı bilýi, t.b. únemi ári maqsatty túrde damytyp otyryńyz. Ár muǵalimniń basty mindeti – jaı úıretip qana qoımaı, óz páni arqyly balanyń oılaý qasıetin jaqsartý.

14. Múmkindiginshe, óz pániniń taqyryptaryn ózge pándermen baılanystyra otyryp, oqýshynyń dúnıetanymyn keńeıtip, bilimin baıytyp otyrýǵa tyrysý kerek.

15. Qolda bar tásilderdiń bárimen oqýshylardyń boıynda oqýǵa degen qyzyǵýshylyq týdyrýǵa tyrysyńyz – ózińiz tereń bolyńyz, aqparatty usyný ádisterin, óz pánińizdi qyzyqtyraq etińiz.

16. Oıyn – qorshaǵan ortaǵa degen qyzyǵýshylyqty kúsheıtetin qýatty qural. Oıyn kishkentaı balanyń ǵana isi sıaqty kórinedi. Alaıda, tájirıbe kórsetkendeı, oıynmen yntalandyrý orta mektep oqýshylary úshin ásirese tıimdi. Kishkentaı balalardy basqarý ońaı, úlkenirekteri – eresekteý ári maqsatqa umtyla alady. Al orta mektep jasyndaǵylardy áldebir azart, shabytpen ıgerý kerek. Balanyń túrli jas erekshelikteri túrli oıyndardy qajet etedi. Bul – adam eseıgen saıyn onyń psıhıkasynda qalyptasatyn jańa túzilistermen baılanysty. Jas balalardyń oıyny jelili, orta kishkentaı jastaǵylardyń oıyny – komandalyq, úlken ortasha jastaǵylar árbir áreketimen tulǵasyn tanytady, al joǵarǵy synyptaǵylar úshin beıtanys beınelerdi, shyndyqtyń qyzyqty da aıryqsha úlgilerin oınatyp, qalpyna keltirý mańyzdy bola túsedi. Ár jastaǵy bala oıynnan ózine keregin tabady, tutastaı alǵanda oıyn áreketi adam tulǵasynyń, onyń oılaýy men bilimderiniń qalyptasýyna úlken yqpal etedi. 

17. Oqýshylardyń báriniń kúshi jetetin tapsyrmalardy oryndaý arqyly tabysqa jetý jaǵdaıyn týǵyzý, jańa materıaldy burynnan bar bilimderge súıene otyryp úıretý.

18. Sabaqta bir-birine senim artý, seriktestik ahýalyn ornatý, muǵalimniń jarqyn beınesi arqyly jaǵymdy kóńil-kúı qalyptastyrý.

19. Óz áreketterine, ózgelerdiń áreketine, áreketiniń nátıjelerine baǵa berý, kóp nusqaly jaýap talap etetin suraqtar (mysaly, «Nege qıyn boldy?», «Sabaqta qandaı jańa nárse bildiń?», t.b.) arqyly refleksıaǵa jeteleý.

20. Mýzykalyq fragmentterdi, oıyn jáne jarys elementterin qoldaný, ázil-qaljyńǵa da oryn berý arqyly sabaqtyń qyzyqty, erekshe bolyp bastalýy.

21. Top bolyp jumys isteýdi uıymdastyrý, oıyn jáne jarys elementterin qoldaný, bir-biriniń bilimin teksertý, suraqtyń jaýabyn birlese otyryp izdeý, «baıqap, qatelesip kórý» tásili, bir-birine kómek kórsetýi arqyly oqýshylardy ujymdyq áreketke aralastyrý.

22. Materıal usynýdyń erekshe formasy.

23. Máseleni ortaqtasyp otyryp sheshý, tanymdyq áńgime júrgizý, pikir jarystyrý, pánderdiń mańyzdy sıpattaryn bólip qarastyrý, jikteý, jalpylaý, úlgileý arqyly sabaqta seriktestik ornatý.

24. Baǵalaý, rızashylyq bildirý, sózben madaqtaý, úzdik jumystardyń kórmesin uıymdastyrý, muǵalim bolmashy kómek kórsetýi, tapsyrmalardy qıyndatý arqyly áreket jasaýǵa ıtermeleý, qamshylaý.

25. Oqýshy yntasynyń tómendigine ne sebep ekenin anyqtaý: oqı almaıdy ma álde tárbıesinde qate bar ma? Sodan keıin máseleli jaqtarymen jumys istep kórý kerek.

26. Balanyń oqý prosesine degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý isinde balamen baılanys ornatý jáne senimdi ahýal qalyptastyrýdyń mańyzy zor.

27. Aldyǵa umtylý, optımızm ahýalyn qalyptastyrý jáne balalardyń óz qabileti men múmkindikterine senýine jaǵdaı jasaý.

28. Jańa aqparattyq tehnologıalardy qoldanyńyz.

29. Oıyn – oqýshylardyń jańa úırenetin materıalǵa jáne oryndalatyn jattyǵýlardyń alýan túrliligine degen qajettilikterin qanaǵattandyratyn eń kúshti yntalandyrýshy faktor. Oınaý, atap aıtqanda, rolge bólinip oınaý, oqytý prosesin belsendi etýge úlken múmkindikter usynady.

30. Ár balanyń tulǵasyna qurmetpen qarańyz.

Pikir jazǵanda oqýshylardyń sabaqtaǵy yntasyn arttyrý jónindegi óz keńesterińizben de bólisińizder.

Oqýǵa keńes beremiz:

Ustazdarǵa keńes: Oqýshylardy qalaı jigerlendirýge bolady

Osylaısha muǵalim oqýshylardyń sabaqqa kelý kórsetkishin 40%-dan 93%-ǵa kóterdi

Muǵalim balalarǵa kelemejdeýdiń sońy nege ákeletinin túsindirýdiń tamasha amalyn tapty

Senim Avraam Lınkolnnyń muǵalimge jazǵan haty

Pedagogtyń ózin-ózi kásibı kemeldendirýi

Syzyqty qysqartý

Senim

---