InfoHub Logo

Emtıhan — ár stýdent ómiriniń ajyramas bóligi jáne ol adamdy kúızeliske dýshar etpeı, salmaq salmaı ótýi tıis. Osy maqalada keltirilgen keńester emtıhannan súrinbeı ótýge kómektesedi, sondaı-aq, test tapsyrar, prezentasıamen sóz sóıler aldynda jáne basqa da tapsyrmalardy oryndaýda paıdaly bolmaq.

1- Emtıhan týraly neǵurlym kóbirek bilý kerek. Dushpannyń syryn bilý qajet. Stýdent emtıhan qalaı ótetini týraly neǵurlym kóbirek bilse, soǵurlym jaqsyraq daıyndalady. Mysaly, emtıhan qalaı ótetitin: aýyzsha ma, test pe, álde esse túrinde me, test bolsa, ár suraq nemese esep qalaı baǵalanatynyn bilip alý kerek.

1- Kómek suraý. Shynymen kómek kerek bolsa, oǵan ýaıymdap, uıalýdyń qajeti joq. Oqytýshylardan jáne tabysty stýdentterden kómek alyp, qajetsiz kúızelisten, ýaıymnan arylyp, emtıhandy jaqsy tapsyryp shyǵýǵa bolady.

3- Emtıhan tapsyratyn pán boıynsha materıaldardy suryptap, daıyndaý. Árıne, odan buryn qajet materıaldyń bári qolyńyzda bar ekenine kóz jetkizip alý kerek. Keı stýdentter qaıtalaý josparyn qurý úshin kýrstyń mazmunyn paıdalanady. Emtıhandy oqýlyqtaǵy materıal negizinde tapsyratyn bolsańyz, ár taraýdaǵy eń mańyzdy degen faktiler, sıfrler men sandardy tizip, qysqasha túıindeme jasap alý paıdaly bolmaq. Bul búkil kitapty tutas qaıta oqymaı, mańyzdysyn ǵana qaıtalaýǵa múmkindik beredi.  

4- Emtıhan ótetin ýaqytyn, ornyn bilip, kerek zattardyń bárin qolda ustaý. Kerek zattaryńyzdy aldyn-ala túgendep, ázirlep qoıý kerek. Odan bólek, emtıhan tańerteń ótetin bolsa, oǵan birneshe kún qalǵanda-aq uıqyńyzdy qandyryp, erte turýǵa daǵdylana berý kerek. Bul dál emtıhan kúni ýaqytynda oıana almaı qalý qaýpin azaıtady.

5- Sabyr saqtap, emtıhan týraly sózdi kóbeıte bermeý. Emtıhanǵa deıin de, odan keıin de tek ol týraly aıta berýdiń qajeti joq. Bul nátıjeni jaqsartpaıdy, kerisinshe, qobaljýdy arttyrady. Emtıhan ótip ketkennen keıin ol týraly aıta berý nátıjesiniń durystyǵyna degen kúmándi arttyryp, kóp qate ketken sıaqty kórine bastaıdy.

Bul keńester — stýdent emtıhandy sátti tapsyrý úshin isteı alatyn áreketteriniń keıbireýi ǵana. Oqý ornyn bitirip ketkendermen de sóılesip alǵan paıdaly bolmaq. Olar stýdentke jaqsy yqpal etetin qosymsha strategıalarymen bólisýi múmkin. Daıyndalýdyń túrli ádis-tásilderin baıqap kórip, sodan keıin ózińizge eń laıyqtysyn tańdap alýǵa bolady.

---