InfoHub Logo

Raýshan ÁRİP, Aqtaý qalasynda 1986 jyly 15 sáýirde dúnıege kelgen, №13 qazaq gımnazıasynda oqyp, Ony 2003 jyly qyzyl atestatpen bitirdi. Almatydaǵy Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq Ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti munaı-gaz ınstıtýtynyń 4-kýrs stýdenti. Úzdik oqýyna baılanysty «Adjıp» QKO kompanıasynyń shákirtaqysyn jeńip alǵan.

BİZDİŃ ERTEGİMİZ

...Sonaý alys ǵasyrlar, jyldar túkpirinde, Mańǵystaýdyń Bozashy degen túbeginde bolǵan oqıǵa eken bul... Uly daladaǵy Saq elinde ózi sulý, ózi batyr, Tumar padısha ómir súripti. Talaı eldi jaýlap, halqyn qan qaqsatqan parsylyq Kır patsha Tumar sulýǵa ǵashyq bolyp, onyń ózine qosylǵanyn qalaıdy. Biraq eshkimge bas ımeıtin tákáppar saq qyzy Tumar hanym Kırdiń sózin jerde qaldyrady. Oǵan yzalanǵan Kır patsha saqtardyń Otanyna soǵys ashyp, jerin basyn alýdy maqsat etedi. Biraq qanǵa bókken qyzyl maıdanda Tumar hanym Kır patshanyń basyn shaýyp alady da, «Al, qansha ishesiń, endi kereńnen shyqqansha ish!» dep qanǵa toltyrylǵan meske Kırdiń basyn salyp qoıady...

Dala ańyzy osylaı deıdi. Sol Saq hanshaıymy aman alyp qalǵan, ol basqarǵan uly dalada, bizder búgin emin-erkin, arqa-jarqa ómir súrýdemiz. Bul ertegini oılamaǵan jerden fılmge túsip, «Saq qyzynyń» rolin oınaǵan Raýshannyń da estip, sol áýenge qulaǵyn tosyp óskenine kúmánim joq. Sebebi, onyń ózi de sol topyraqtan jaratylǵan, Tomırıs sulýdyń naǵyz sińlisi... Ázirge, ertegimizdi osy jerden úze turalyq.

1. Ósken orta

...Ár balanyń kishkentaı kezinen bir nársege ynta-zeıini artyqtaý bolatyny sózsiz. Sony tek ata-ana der mezgilinde baıqap, sol iske qyzyqtyra bilse, quba-qup. Raýshannyń da týa bitken qarapaıym minez-qulqy men qarym-qabileti «arjaq túbinde» jatyr. Ákesi Ǵalym-jýrnalıst, aqyn. Anasy-Bıbigúl dáriger. Biri - Tushshyqudyqta, biri Beıneýde týyp-ósip, arman qýyp Almatyǵa barǵanda tanysqan. Bulardyń ózi 80-nshi jyldardyń jańashyl urpaq, jas býyn ókilderi. Olaı bolsa, zıaly qaýymǵa jatatyn olardyń balalary da zıaly bolyp ósip-órkendeýi oryndy der edik. Kóp ata-ana ózderin zıaly sanaǵanmen urpaq tárbıesinde sol joldy qatty ustaýǵa mán bermeıdi. Sodan soń «qıǵash bala» qaıdan shyqty dep tańdanamyz. Bul jerde biz kópshilikke bala tárbıesi týraly fálsafa aıtqaly otyrǵan joqpyz. Biraq balanyń túzý ósip, túzý júrip, óziniń boıyna qudaı darytqan daryn, talantyn, kishkene bolsa da ónerin kórsetýge, ósken orta, otbasy, ata-ana úlken septigin tıgizetini daýsyz.

Raýshan da bala kezinen sabaqtan bos kezderinde ádebı kitaptardy kóp oqydy, ónerdiń san alýan janrynda áýestikpen baǵyn synady, bastaǵan isin tyndyrýǵa asyqty. Besinshi synypta júrgende alǵash ret Abaı saraıynda úlken sahnaǵa shyǵyp, jergilikti sazgerdiń «Tyrnalar» ánimen tanyldy. Mekteptegi qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, «Qyz syny», «Altyn kúz» baıqaýlarynyń júldegeri boldy. Osylaı boıyna jas kúninen sińirgen ár iske tynymsyz kózqarasy jáne sony ary qaraı bilsem degen umtylysy, óz oıyn erkin jetkize bilýi, bastaǵan isin tez meńgerýi, beıimdiligi, bilimdiligi jáne ár nársege «táýekel» ete biletin batyldyǵy joǵary oqý ornynda stýdent atanǵan kezinde, ony úlken ortaǵa alyp shyqty. Adam qashanda bir isti bastarda soǵan nıet etip, belin býady da, keıde sál toqyrasa, tastap ketetini bar. Ondaı jaǵdaı jas adam túgili, úlkenderdiń de boıynan jıi kezdesedi. Biraq Raýshan alǵan betinen taısalmaıtyn, namysqoı, bir sózdi jas. Áp-ásem, bıazy da, súıkimdi jaspen sóılesip qarasańyz, kóp jaǵdaıǵa qanyǵasyz. Jıyrma jastan endi ǵana asqan Raýshannyń basynan keshken oqıǵalaryna óziniń qatar-qurbylary, dostary qyzyǵyp qaraıtyny sózsiz. Olaı bolsa, áńgimeni keıipkerimizdiń óz aýzynan estıik.

2. «Ol - jaýynger saq qyzy!»

— Raýshan, seni redaksıaǵa aldymen «Ana tili arýy-2007» baıqaýynyń bas júldegeri retinde mańǵystaýlyqtar atynan quttyqtaǵaly jáne ózińdi jerlesterińe etene tanystyrǵaly shaqyrdym. Árıne, men seni Bozashynyń boz jýsanyn ıiskep, sýsyldaǵan qumynda oınap ósken, «naǵyz Mańǵystaýdyń qyzy» dep esepteýim múmkin. Al, qaısy bireýler úshin sen «qala boıjetkenisiń». Sosyn... bárin basynan bastap aıtyp bershi, osy «Ana tili arýy» baıqaýyna qalaı qatystyń?

— Suraǵyńyzǵa júıeli jaýap bereıin. Birinshiden, qalada týǵanmen, ózińiz aıtqan Bozashynyń boz dalasynda jýsanyn ıiskep, aýnap-qýnap ósken balamyn. Ekinshiden, otbasymda qazaqı dástúrdi berik ustaımyz. Al, jarysqa kelsem, alǵash ret 2005 jyly naýryzda bizdiń ýnıversıtette «Naýryz arýy-2005» atty baıqaý ótken, sonda 1-shi oryndy jeńip aldym. Odan soń «Habar» telearnasyna kastıngke shaqyrdy, ol jerde «Aıbyn» degen jas ulandarǵa arnalǵan áskerı baǵdarlamany júrgizýshilerge baıqaý júredi eken. Jáne kóbine stýdentterdi shaqyratyn bolyp shyqty. Jarysqa QazMUÝ-diń fılologıa, jýrnalısıka, jalpy gýmanıtarlyq fakúltet jaǵynan qyzdar kóp keletinin baıqadym. Tehnıkalyq VÝZ-dan jalǵyz ózim. «Nede bolsa qatysaıyn» dep sheshtim. Aldymen beınetaspaǵa túsirip alyp ketedi de, sosyn ony basshylaryna kórsetedi. Biz oqý oryndarymyzǵa qaıtyp kettik. Bir kúni maǵan «Sen óttiń, endi efırge shyǵatyn habaryńdy daıynda», dep shaqyrý kelip tur. Sóıtip, men respýblıkalyq «Habar» arnasynan jas sarbazdardyń ómirine arnalǵan «Aıbyn» degen baǵdarlamanyń júrgizýshisi boldym. Biraq ta birneshe aıdan soń, mamandyǵyma baılanysty Aqtaýdan óndiristik praktıkadan ótýim kerek boldy da, «Aıbyndy» qaldyryp kettim.

(Álbette, «Ana tili arýy» atalyp, respýblıka kólemine keńinen tanymal bola túsken Raýshanǵa «Aıbyndyqtar» qaıtadan qolqa salyp, baǵdarlamany turaqty túrde júrgizýge shaqyrypty. «Habar» telearnasynan bıylǵy jańa jyldyq óner keshin júrgizgen ol, alda «Qazaqstan» ulttyq telearnasynan jańa jobalar boıynsha júretin baǵdarlamalarǵa konkýrs arqyly qatyspaq. Sonymen qatar ol kúz aıynda tuńǵysh ret ótetin «Ana tili sultany» saıysynda qazylar alqasynyń quramyna da engizilgen).

— Jýrnalısik qyzmettiń alǵashqy satysynan ótipsiń, jumys unady ma?

— Unady, úlken áserde júrdim. Jýrnalısik jumystyń qyr-syryn az da bolsa uǵynyp qalǵanyma qýanamyn.Ol jerde ujymdasyp jasaısyz, rejıser de, operator da, tehnıkalyq qyzmetkerler de bir-birimen tyǵyz qarym-qatynasta. Sabaqtarymdy aldyn-ala «óte jaqsy» degen baǵaǵa tapsyryp tastaımyn da, stýdıaǵa habarymdy júrgizýge baramyn.

— «Uly Dala» degen derekti fılmge de túsipsiń?

— Iá, tústim. Ol da aıaq astynan boldy. Stýdıadaǵy jumysymnan shyǵyp kele jatyr edim. Aldymnan jolyqqan bir aǵaı: «Qasyń jasandy emes pe, ózińdiki me?» dep surady. «Jasandy emes» dedim. «Bizge osyndaı tabıǵı sulýlyq kerek, erteń kınoǵa túsýge kelesiń», - dedi. Tańerteń ertemen qaladan shyǵyp kettik te, «Ójet» degen jerge keldik. Jan-jaǵy taýly, tabıǵaty ásem, kórikti meken eken. Sol jerde kıno túsirildi. Olardyń asyqqan sebebi, fılm sáýir aıynda ótetin 5-shi Evrazıa medıa-forýmynyń aldynda ekrannan kórsetilýi kerek bolǵan.

— Kimniń rolinde oınaıtynyńdy aıtty ma?

— Iá, aıtty. Batyr qyzdyń beınesin jasaısyń, - dedi. Basyma kıetin dýlyǵa ákeldi, shashymdy sonyń ishine jınap qoıdy. Ústime ap-aýyr saýyt-saıman, qolyma qorǵanatyn qalqan, atatyn sadaq, jebe berdi de, betime qara kúıe jaqty. Sosyn atqa otyrdym. «Anaý jerge deıin shaýyp ketesiń», «Qatty shabasyń, qulasań da shabasyń!» - dedi. Solaı ettim.

— Qoryqtyń ba?

— Qoryqsam da, qaıta-qaıta shaýyp úırenip kettim. Roldi solaı oınap shyqtym, bári rıza boldy.

— Sonda qandaı kórinis ol?

— Mazmuny bylaı: men - jaýynger saq qyzymyn. Jaý jaqtan bir adamdy jaralap ketemin. Atpen quıǵytyp bara jatqan meni dushpan jigit jebemen atady, sonda bas kıimim ushyp túsedi de, meniń saq qyzy ekenimdi bilip qalady. Ol jaýyzǵa qaharlanyp, susty keıippen qaraımyn.Uly Dala ulandary urysta jeńilmeıdi, berispeıtin bekem bahadúrler...Sondaı ádemi kórinister... Janymda jáne M.Áýezov atyndaǵy drama teatrynyń akterleri de tústi. Lentany Prezıdent murajaıynyń arhıvine qoıǵan jáne Elbasynyń qoldaýymen arnaıy túsirilgen.

— Bolashaqta taǵy kınoǵa túskiń kelmeı me?

— Shaqyrsa, túsetin shyǵarmyn, ázirshe mamandyǵymdy meńgerip alaıyn.

— Al, endi «Ana tili» arýyna keleıik...

— «Ana tili» arýy baıqaýy ótetinin gazetten oqyp bildim de sýretimdi alyp, kórsetilgen mekenjaı, Abaı-Gagarın kóshesindegi «Baspalar úıine» bardym. Barsam, bir kisi otyr eken. Ol oqý ornymdy, ómirbaıanymdy surap alyp qaldy. Áýelgide 200-deı qyz qatysqan, irikteý synynda 34-35-i qaldy, al eń sońǵy týrda 12 qyz shyqtyq. Qyzdar Atyraý, Oral, Máskeý, Pavlodar, Aıakóz, Astana, Almaty qalalarynan kelgen, eń jasy kishisi 9-synypta oqıdy. Jarystyń talaptary tipti de jeńil bolǵan joq.

2. Saıystyń aty saıys

Osylaı, Raýshan alys qalada júrip, tanıtyn kóp jankúıeri bolmaı, qobaljysa da saıysqa túsýge jigerin janyp, kirisip ketti. Árıne, aldymen aýyldaǵy ata-anasymen aqyldasty. Arýlar jarysy bolǵannan keıin kıetin kıim, taǵatyn asyl tastar, aıtylatyn sózderdiń túp-tórkini qandaı bolý kerektigin pysyqtady. Jarys aldynda bir qyzdar: «Mundaı saıystarda oryn aldyn-ala taǵaıyndalyp qoıylady, qatysyp qajeti joq, kimder alatyny áldeqashan belgili» degen bolatyn...

Baıqaý 7 nomınasıa boıynsha ótti. Aıtar aýyzǵa ońaı bolǵanmen, árqaısysynyń júgi aýyr, mazmuny da tereń, suraqtar da kúrdeli. Ózin tanystyrýdan bastap, týǵan jeriń, oqý ornyn, alǵa qoıǵan maqsatyn júıelep, kórermenniń júregine jol taýyp, áserli etip aıtasyń. Raýshan onyń bárin óleńmen uǵymdy da, utymdy etip órnektedi. «Tek, rýyńdy aıttyrmaıdy eken», - dep kúledi Raýshan. Biraqta, sóz yńǵaıyn paıdalanyp, alys Mańǵystaýdan ekenin kiristirip ketti.Týǵan jeri, Qazaqstan Otany týraly óz oılaryn kórkem til, naqty derektermen, mazmundy etip jetkizdi. Ulttyq salt-dástúr, tildi, tarıhty, mádenıetti, dindi, dildi, ónerdi bilýdegi qoıylǵan talaptyń bárin múltiksiz oryndap, óziniń oı-órisiniń keńdigin pash etti. «Ana tiliń - qazaq tiliniń taǵdyryna qalaı qaraısyń?» degen tótennen qoıylǵan suraqtarǵa, ana tilimizdiń búgingi jaıyn qysqasha aıta kele, ata-babamyzdyń qasıetti de, kıeli tilin qasterleıik,

«Keń dalamdy qyzyl gúlder kómkersin,

Arý qyzdar uly ómirge óń bersin.

Táýelsizdik kók baıraǵy sekildi,

Ana tilim, samǵap bıik tórge ensin!» -

dep lezde óleńmen jaýap berip, qazylardy rıza etti. Óziniń súıikti keıipkeri saq zamanyndaǵy Tomırıs-patsha qyzdan bastap, qazaqtyń arýlary men aıaýly analary: Domalaq ana, Shoqannyń, uly Abaıdyń analary, Mańǵystaýdaǵy Qalamqas arý týraly aıta kelip, bu zamannyń ardaqtylary bolǵan Sábıra Maıqanova, Ámına Ómirzaqova, Bıken Rımovalarmen aıaqtap, 1986 jylǵy jeltoqsanda qyrshyn ketken jastardyń erligine toqtalýy, «Atanyń uly – ultyn saqtar, Ananyń qyzy – jurtyn saqtar» degen halyq maqalyn keltirýi, samsap otyrǵan qazylardyń kóńilin pirletse kerek.

Salt-dástúrlerdi nasıhattaý bóliminde Raýshan «Besikke salý» dástúrin áspettep, «Tórińde besik tursa, tóre de bas ıedi» degen halyq mátelin keltirip, ádemi áýenmen «Ana áldıin» aıtqan. Almatydan, bir úıden besikti áreń surap alyp, baıqaý bitkenshe, árbir repıtısıaǵa barǵan saıyn kólikten-kólikke arqalap júripti. Saıystyń sońǵy bólimindegi salt-dástúrdiń mazmundy sátteri, sán úlgileri men óner jarysy bólimin kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Boıjetkender bul jerde de ıbaly, ádepti, minez-qulyqtary men tanym-túısikterin sarapqa salǵanda Raýshannyń shoqtyǵy bıik kórindi. Basyna kıgen sáýkele-bórki, oıýly naqyshpen ásem órnektelgen, uzyn ulttyq kıimi, moıynǵa taqqan som kúmis alqalar óz sánimen kórik berip turdy.

3. Sulýlyq táji – Raýshanda

Tórt myń adamdyq Respýblıka saraıy sol kúni kórermenge lyq tolǵan. Baıqaý bitýge taqalyp, qorytyndysy jarıalanǵanda, dúıim jurttyń aldynda Mańǵystaýdyń Raýshany, «Ana tili arýy-2007» baıqaýynyń Bas júldesi men dıplomyna ıe bolyp, sulýlyq tájin basyna kıdi. Ol ózimen birge saıysqa túsken qyzdardyń da osal emes ekenin biletin. Biri ataqty qobyzshy, biri belgili bıshi, biri buryn saıystarǵa qatysqan tájirıbesi mol qyzdar edi. Biraq myna tańǵajaıypqa senerin de, senbesin de bilmeı tań. Tek ishteı ǵana táýbe etti. Qazylar alqasynyń teń tóraǵasy, JenPI-diń prorektory Lázzat Maqaeva: -Baıqaýǵa túsken barsha boıjetkender de qur emes, báriniń ózindik erekshe qasıetteri bar deı kele, ańyzdaǵy saq patshaıymy Tomırısten aýmaıtyn onyń sińlisi Raýshanǵa, «Saǵan bir kórgennen súısinip qaradym. Seniń boıyńnan qazaq qyzyna tán ınabattylyq, bıazylyqtyń lebi esip tur. Baıqaý shartyn oryndaýda qylyǵyń men júris-turysyńnan qandaı da bir jasandylyqtyń ushqyny sezilmedi. Ózińdi hanshaıymdaı erkin ustap, sózderińdi tartymdy etip aıttyń, esh múdirmediń, aınalaıyn! Jyl saıyn JenPI-diń qyzdary bas júldeni eshkimge bermeıtin. Bıyl da ony óz qyzdaryma alyp berýge bolatyn-dy. Biraq sen shyn arýsyń, tula boıyńdaǵy tunǵan qasıetiń, qudaı jaratqan kelbetińmen soǵan laıyqtysyń. Sondyqtan saǵan daýysymdy berdim», - dep aǵynan aqtarylýy, kópshiliktiń oıymen dóp kelgendeı. Bul sheshimdi 10-15 adamnan quralǵan qazylar alqasy da biraýyzdan maquldaǵan. Sóıtip, Raýshan qyzymyz óziniń talaıdy tamsandyrǵan aqyl-kórki, ádepti qylyǵy, halqymyzdyń ulttyq dástúrine qurmetpen qaraıtyn sezimtal júreginiń lúpilimen jeńip shyqty.

Biz oıladyq, tek Mańǵystaýda emes, búkil qazaǵymyzda salt-dástúrimizdi qadirleıtin, tilimizdiń sulýlyǵyna tereńnen kóz jiberetin Raýshandaı jastar kóp bolsa dep. Onyń názik jibin úzbeı qasterlep, alǵa aparatyn osy Raýshandaı ónegeli qyzdarymyz emes pe?!. Endeshe aldyńnan jarylqasyn, saq taıpasynyń sárýar qyzy, aq Raýshan! Bul «Ana tiliniń arýy» baıqaýy - tek ónerli jastardyń saıysy ǵana emes, onyń arǵy túbinde ulttyń kókeıtesti máselesi jatyr. Uqqan adam, «túısigine birdeńe jamaıdy da, uqpaǵany sulýlarǵa arnalǵan saıys qoı bul» deı salar. Biraq, Raýshan qyzymyz, ony ómirlik máni bar, ulttyń mereıin tasytatyn, ulttyń ereksheligin dáripteıtin qubylys dep oılaǵandyqtan ǵana óz úlesin qosýdy paryzy sanady. «Bul aýdan, qala kólemindegi jarys emes, respýblıkalyq kólemdegi úlken mádenı shara ǵoı. Saıysta dittegen maqsattaryma jetýim de, kıeli Mańǵystaý - týǵan jerimdegi ata-baba-arýaqtardyń qoldaýynan bolar. Maǵan tilektes bolǵan ata-anama, dostaryma, týystaryma alǵysym mol. Júreksinsem de ana tilimniń namysy úshin ózimdi qaırap, saıysqa tústim. «Sonsha kúsh-jiger jumsap, ýaqytyńdy bólip júrgenińde, artta qalyp qoısań, netken ókinish» dep te oılaısyń. Biraq, bári oıdaǵydaı aıaqtalǵanda, arqamnan bir júk túskendeı boldy» ,- deıdi Raýshan. Onyń qurbylaryna aıtar urany: «Sabaqty jaqsy oqyp, bir mamandyq ıesi bol! Óz ana tilińdi bilip, ony nasıhattaýdan qashpa. Sportpen aınalysyp, densaýlyǵyńdy kút, sulýlyǵyńdy saqta. Sodan soń armandaryńa jetýge daıyndala ber, eshqandaı kedergi bolmaıdy». Biz de onyń aq tilegi ózindeı barsha qurbylaryna juǵysty bolsyn dedik. Raýshan aldaǵy ýaqytta elimizdi shetel jurtshylyǵyna pash etýdi kózdeıtin, ulttyq úrdisterdi nasıhattaıtyn baǵdarlamalarǵa oraı Máskeý, Túrkıa, Qytaı memleketterine attanbaq. Oń sapar, qasıetti týǵan jeriniń arly da, qaısar jas túlegi!

4. Epılog

...Ba-á-ǵ-y-da ...Almatyda, ákem teatrda «Tomırıs» spektaklin kórip otyrǵanmyn. «Tomırıs qyz týraly kıno túsirilse, ol roldi Mańǵystaýdyń bir qyzy oınaıtyn bolsa. Jal-quıryǵy tógilgen júırik tulparlar shapqanda, Mańǵystaýdyń mań dalasyna ábden jarasyp ketedi. Kınony túsirýge Ústirttiń ústi álde oı jaqsy ma...»,- dep óz-ózimnen qıalǵa berilgenmin...». Qyzyq! Arada birneshe jyldar ótkende kózimdi ashyp otyryp kórgen sol túsim aýmaı kelgeni me?! «Uly dala» fılminde Mańǵystaýdyń óz qyzy Raýshan, Tomırıstiń rolin oınap turǵan joq pa?! Bireýge aıtsam, senbeýi múmkin, ózim de senbeı turmyn. Túsim shynymen keldi...

Gúlnar NAÝYRSHA, «Mańǵystaý». 31 shilde, 2007 jyl

---