InfoHub Logo

nemese «Ana tili arýy-2007» saıysynyń bas júldegeri Raýshan Ǵalymqyzy Árippen syr-suhbat

— Raýshan, sen naǵyz qazaq qyzy degen ataqqa saı abyroı ıelendiń. Jas bolsań da taýdaı talap qylyp, úlken bir bıikti baǵyndyrǵan ekensiń. Óıtkeni, bizdiń qazaq degen qabyrǵaly halyq úshin ózaldan tin tartyp kele jatqan ana tili, ata dástúr, ata salt, ulttyq óner men ádep-ıman, ulttyq rýhty asqaqtatýǵa arnalǵan óte jaýapty, asa mańyzdy saıysta jeńiske jetýden artyq qandaı bıik shyń bolýshy edi?! Mundaı tamasha jetistiktiń syry nede dep oılaısyz?

— «Bal bulaqtyń tunyǵynan qanyp iship jatqanda onyń bastaý alar qaınaryn umytpa» degen qanatty sóz bar ǵoı. Meniń ón boıyma qaısar minez ben býyrqanǵan asaý qandylyq, zor kúsh-qýat bergen kıeli topyraǵym - Mańǵystaýdyń qaımaǵy buzylmaǵan shuraıly tili, órshil rýhy, qazaqy bolmysy, ózim ósken ortamnyń ıgi yqpal-áseri dep oılaımyn. Men Aqtaýdaǵy qazaq gımnazıasynda oqydym. Otbasynda til máselesi bala kúnimizden tótesinen qoıyldy: úı ishinde, júrgen ortada oryssha sóıleýge ǵana emes, oryssha bir aýyz sóz de qosyp sóıleýge qatań tıym salyndy. Anamyz ertegi aıtyp ósirdi. Sondyqtan da ana tilimizdi qanyq meńgerip, sol sıaqty qazaq tilimen qatar orys, aǵylshyn tilderinen de qalalyq, oblystyq konkýrstarǵa qatysyp, júldeli oryndardy enshiledim. Úsh tildegi oblystyq «Polıglot» saıysynyń jeńimpazy boldym.

— Solaı degenmen, «Ana tili arýy» saıysynyń aýqymy da, talap-talǵamy da kúrdelirek, ózgesherek emes pe. Oǵan qatysýǵa «táýekeldiń jel qaıyǵyna» yrǵyp minýge túrtki bolǵan ne?

— Men negizinen Almatydaǵy Q.Sátpaev atyndaǵy Ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtettiń joǵarǵy kýrsynda oqımyn ǵoı. Mamandyǵym - munaıshy. Ýnıversıtettegi «Ras» gazeti, ádebı birlestik, stýdentter arasyndaǵy túrli sharalarǵa aralasyp, «QazUTÝ arýy» saıysynyń jeńimpazy da boldym. Al mektep qabyrǵasynda júrgende de túrli sharalardy júrgizip, óner saıystaryna, olımpıadalarǵa qatysyp, ylǵı da aldyńǵy shepte júrýge tyrystym.

Ómir bolǵasyn kútpegen oqıǵalar, synı sátter men sáttilikter de bolady ǵoı. Men QazUMÝ-niń fılologıa fakúltetinde oqıtyn bir dos-qurbymnyń qulaqqaǵys qylýymen «Habar» telearnasynda ótken bir konkýrsqa qatysyp, júzdegen talapkerdiń arasynan ozyp shyqtym. Sóıtip, «Aıbyn» áskerı-patrıottyq baǵdarlamasyn turaqty júrgizip kelemin. Artynsha II Evrazıalyq medıa-forým qarsańynda «Habardyń» bas rejıseri M.Bıdosov aǵaı: «Aınalaıyn, biz «Uly Dala» degen derekti fılm túsirgeli jatyr edik, sondaǵy batyr Saqtyń qyzyna tabıǵı qasy-kózińiz, kelbetińiz óte uqsaıdy eken» dep usynys aıtty. Men kelisimimdi bergen soń, kóp kidirmeı Almatynyń «Ójet» degen aýlynyń mańynda kıno túsirildi. Men ústime batyr qyzdyń qara zildeı saýyt-saımany, bes qarýyn asynyp, atpen shabýdy, naızalasýdy úırenýge, esh qoryqpaýǵa tıisti boldym. Qudaıǵa shúkir, aıtqandaryn esh qobaljymaı sheber oryndap shyqqan sıaqtymyn, olar osylaı baǵalady. Estýimshe, bul kınolenta Astanadaǵy Prezıdent Murajaıyna saqtaýǵa qoıylypty.

— Al basty taqyrybymyz aıtýly «Ana tili arýy - 2007» saıysyna qalaı jolyń tústi?

— Alla sátin salsa, jol túse beredi eken. Men jalpy dinime berik, bir Allaǵa senetin, arýaqtardy ardaq tutatyn, jylda oraza ustaıtyn, ıman sharttaryn saqtaıtyn janmyn. Sodan da bolar, kánaratsyz kóńilime Táńir-Alla dem berdi. Bastapqyda «Ana tili» gazetinen sýretteri jarıalanyp jatqan qyzdar beınesin kórip, aptalyq basylym redaksıasyna habarlasqanmyn. Bári de sodan bastalyp júre berdi. Sýretim jarıalanǵan soń pikirlesýge shaqyrdy. Odan alǵashqy irikteý týry ótip, júz shamaly qyzdyń ishinen otyz birin iriktep alyp, sýretterimizdi túgel gazettiń bir nómirine jarıalady. Sol boıynsha oqyrmandar SMS joldaýy usynyldy. Bir ǵajaby, osy SMS boıynsha da men eshkimge úgit júrgizbesem de, 8 myń qazaqstandyqtyń daýsyna ıe bolyppyn. Bul úshin tilektesterimniń barshasyna alǵysym sheksiz. Alaıda, saıys barysynda SMS báıgisi rol atqarǵan joq.

— Sonda saıys qandaı janrlar, talaptar boıynsha órbidi?

— Ekinshi týr 31 arýdyń qaı-qaısysy úshin de ońaı syn bolǵan joq. Ózińdi tanystyrýdan bastap, sheshendik, ulttyq salt-dástúrdi kórsete bilý, qolóneri, óner básekeleri baǵyn synaǵan jastardyń talaıynyń «ashshy terin shyǵardy». Qorytyndysynda bir-birlep shaqyrdy. Qyzdar birinen soń biri jylap shyǵyp jatty. Bárimizdiń de kóńilimiz qobaljydy, biraq úmitti úzbedik. Men, áıteýir, 12-niń biri bolyp ótken ekenmin.

— Al saıystyń sońǵy máresi Almatydaǵy Respýblıka saraıynda ótkenin estip, bildik. Jeńimpaz bolamyn, juldyzdaı jarqyrap top jaramyn dep oıladyńyz ba!

— Meniń jalpy lıder bolýǵa áýelden talpynysym bar. Óz aldyma qoıǵan maqsatym, ulttyq namysym jolynda bar kúsh-jigerimdi aıamaı, jankeshtilikpen ter tógýden qashpaımyn. Jalpy, búgingi jastar zamannyń, qoǵamnyń aldyńǵy leginde bolýǵa, bizdiń táýelsiz Qazaqstanymyzdyń jarqyn bolashaǵy úshin óz qabilet-qarymyn, bilim-biligin, ónerin, jastyq jigerin aıamaı jumsaýǵa, halqymyzdyń qadir-qasıetin áspetteı bilýge tıis dep oılaımyn.

Aqtyq saıysta biz ulttyq kıimdermen sahna tórinde sán kórsetýmen birge, men qazaqtyń «besikke salý» joralǵysyn kórsetip, bir án oryndadym.

Eldiń zıaly azamattarynan, ádebıet, óner, tarlandarynan quralǵan ádilqazylar alqasy biraýyzdan jeńimpaz dep tanyp, M.Qulkenov aǵamyz Bas júldeni tapsyrǵanda asqaq arman men shynaıy baqyt degenniń ne ekenin túsingendeı boldym. Teginde, arýlardyń ulttyq tanym-túısigi men jan sulýlyǵyna, sypaıylyǵy men ınabattylyǵyna tereń mán beretin halqymyzdyń seniminen shyǵa bilý jolynda kúresý qazaq qyzdarynyń basty qaǵıdasy bolýǵa tıis ekendigin meniń zamandastarym túsine bilse nur ústine nur demekpin.

— Tushymdy áńgimeń úshin kóp rahmet, Raýshan. Eldik, ulttyq namys báıgisinde juldyzyń jarqyraı bergeı! Bul - bútindeı eldiń tilegi dep qabyl alǵaısyń.

— Myń da bir rahmet.

(Mara Keles, «Qazaqstan áıelderi», №10, qazan, 2007 jyl)

---