InfoHub Logo

«Mura - T (tańba, tarıh, tanym)» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, oblystyq «Daryn» qosymsha bilim ortalyǵynyń ǵylymı-ádistemelik jáne oqý isiniń meńgerýshisi Murat Aqmyrzaevpen suhbat

Jerlesimiz, zeıindi ólketanýshy, bilikti tarıhshy-pedagog M.Aqmyrzaevtyń «Adaı ýeziniń jazba muralary» (Rýhanı qaınar) - (Mańǵystaý oıy, Ústirt, Jem, Saǵyz, Jaıyq, Oıyl, Hobda boıy). - Almaty: "Nurly álem" baspasy, 2006. - 112 bet., + 48 bet japsyrma) atty eńbegi shyn mánińde tas tarıhqa jan bitirgen asa qundy dúnıe. Bizdiń tilshimiz kitapty oqyp-tanysqan soń, ǵylymı izdenisti jańalyqtary, tyń kózqarastary mol zerdeli azamatpen suhbattasyp, ózin tolǵandyrǵan birneshelegen saýaldarǵa jaýap alǵan edi:

— Qadirli Murat Murzaǵalıuly, jalpylaı alǵanda bul týyndyńyzǵa qalaısha sıpattama berer edińiz?

— Mańǵystaý eskertkishteriniń epıgrafıkasy úlgileri men olardyń mátini berilgen bul shyǵarma Kaspıı-Aral óńirinde mol saqtalǵan órkenıet izin jańǵyrtýdyń tamshydaı kirispesi ǵana. Onyń maqsaty, órkenıet pen mádenıettiń basty ólshemi sanalatyn jazba mádenıettiń qalyptasý tarıhynda Mańǵystaý tańbaly tastarynyń da óz orny bar ekendigine jurtshylyqtyń nazaryn aýdarý. Mańǵystaýda ǵana emes, tórtkil dúnıeniń barsha buryshynda kezdesetin ejelgi tańbalardyń salyný uqsastyǵy ǵana emes, beretin maǵynasynyń da aına-qatesiz sáıkestigin dáleldeýge dáıekti negiz qalaı bilgen. Al, qazirgi álemde tili men álipbıi alýan túrli ulttar men ulystardyń ortaq oı men túsinik - túısikti jalpyǵa birdeı uǵynyqty tańbalaýǵa umtylysy (qazirgi halyqaralyq jol belgileri, taýar tańbasy, elektrondyq quraldardy paıdalaný shartty belgileri t.s.s.) bul úderistiń tamyrynyń tereńde jatqandyǵynyń aıǵaǵy. Ejelgi álipbıler negizinen 20-25 tańbadan turatyn bolsa, qazaqta atam zamannan rýly eldiń eltańbasy kúıinde hattalǵan 100-ge jýyq tańba bar. Adamzattyń damýyn Adam-Ata, Aýa-Anadan óz dáýirine deıin jylyn kórsetip, jasyn jyldap taratatyn shejireshiler ókili Haırolla jyraý Imanǵalıuly (1879 j.t.), óziniń Sypyra jyraý negizin qaldyrdy dep kórsetip, 1952 jyldyń 21 naýryzynda qaǵazǵa túsirgen «Qazaqtyń rý shejiresi» qoljazbasynda: «Adam Ata budan 7520 jyl buryn (ıaǵnı b.d.b. 5568 jyl.MMA) dúnıege kelgen... Tórt arys Uly júz (Aqarys) - 22 tańba, alty arys Orta júz (Janarys) - 31 tańba, Kishi júz (Bekarys) - 25 tańba, Kishi júz (Shómen) - 4 tańba, barsha qazaqta 82 tańba» dep jazady (Aýyzeki áńgimede 92 tańbaly degen tirkes te bar). Bul tańbalardyń tastaǵy jazýlar ishinde erterek hatqa túsken nusqasy M.Qashqarıdyń «Dıýanı lýǵat-ıt-túrk» qoljazbasynyń 40-41 betterinde berilgen (Qara. AÝJM, Oǵyz tańbalaryn salystyrý-10 ıll)., al onyń Asqar Egeýbaev aýdarǵan úsh tomdyǵynda «Túrikter teginen jıyrma taıpaly. Olardyń barlyǵy Táńiri áziz kórgen Nuq paıǵambardyń uly Iafas jáne Iafastyń uly Túrikke baryp tireledi. ...Eń ashyq-aıqyn ári týra-túzý til - tek sol bir ǵana tildi bilip, parsylarmen aralaspaıtyn jáne teh eldermen barys-kelis jasamaıtyn kisilerdiń tilderi» [ıaǵnı, túrki tili-54,55 betterde], - degen tujyrym bar. Bul qazirgi sóz tórkinin (etımologıasyn) ózge tilderden tapqandy dáreje kóretin kórsoqyrlarǵa eskertý. Ejelgi Alladan túsken tórt kitap pen jeke ýaqılardyń barlyǵynda túrkilik túp sóz az emes. Kálám-sharıftegi - qalam (qalamqas), Adam-ata, Aýa-ana, shejire, qul t.s.s. sózder arab tilinde de túrkilik maǵynasyn saqtaǵan, siz ben bizge uǵynyqty qazaq (Serikbol Qondybaı engizgen deı-deı túrki) sózderi. Al, jazý bastaýy - tastaǵy tańbalardyń ólkemizde mol ekendigin túrli deńgeıde jarıalap ta, habarlap ta júrmiz. Biraq, sol adamzatqa ortaq baılyqty tolyq jınaýǵa, dáleldeýge, álemge tanystyrýǵa, el ishindegi bılik pen ıgilikke qoly mol jetkender arasynda, eleńdeıtin qulaq, qaıyrym jasar qulyq kezdeser emes. Ózgelerge árbir jeke tańba áz-áýlıe. Mysaly, ótken jyly Polshanyń Vroslav ǵylymı qoǵamy otyrysynda bolǵan kırıll árpin, qazaq tilin túsinbeıtin etnograftardan batys Qazaqstan tarıhı-mádenı eskertkishterine qyzyǵý tanytqan sálem hat sonyń aıǵaǵy «Vcherashijdoklad pa zasiedanii Wroclawskogo Nauchnogo Obshestva, na kotorom ja pokazywal Twoju knigu vyzval bol' shoj interes. Wroclavskaja nauchnaja sreda zainteresovana zapadnim Kazachstanom. Antoni. 12 Oct 2007».

— Áńgimemizdi túrkilik tanym, Táńir uǵymy tóńiregindegi uǵymdardan bastasaq...

— Rý tańbasynyń álem jazba mádenıetindegi orny týraly boljamnyń bos bylshyl emestigine qoldaryńa tıgen kitapta jarıalanbaǵan birneshe mysal keltireıin:

Jazý týyndaýynyń (genezıs) bastaýynda dep álemniń ekonomıkalyq-qoǵamdyq damý belesindegi elderi moıyndaǵan «Uly» jazýlarmen (Egıpettik tańbalar, ásirese syna jazýlary) halyqaralyq deńgeıde básekege túsip, olardyń qataryndaǵy syıly oryndy oıyp alýǵa umtylý óte qıyn. Biraq, Shýmer syna jazýyndaǵy túrkilik tanym irgetasy, kilt sóz - «Táńir» (shýmershe [dińir]) uǵymy men onyń dybystalýy, uǵym men dybystyń túbi túrkilik «Kún» tańbamen berilýi jáne qazirgi tańǵa deıin shýmer jazýy qalyptasýynyń jetilgen satylary babyl-assırıa kezeńderin qosa qoldanylǵan belgiler qatarynyń túrki dalasynda tolyq saqtalýy bul qarapaıym uqsastyq emes, tektestik ekendigin dáleldeıdi (dara. Sýret 1 - syna jazýy genezısi jáne Mańǵystaý tańbalary). Jalpy ejelgi jazýdy oqý (rasshıfrovka) orhon-enesaı jazýlarynda da «Táńir», egıpet jazýlarynda «Kleopatra» kilt sózderinen bastalǵan. Ejelgi Shýmer jazýy elementteri b.d.b. IY-III ǵasyrlyq «Báıti» qazba qorǵan qamaly qabyrǵasynda, «Qarlybas», «Tańbaly orda», «Senek», «Ústirt» (AÝJM, ıll. 11,12) tańbaly tastarynda, Kaspıı sırkýmynyń barlyq derlik sýattary men qaýymdarynda (AÝJM- ıll. 10,48) jıi kezdesedi.

Dúnıe júzilik ǵylymı aınalymǵa engen eń ejelgi jazýly qujattar «OrtaAzıa-Qosózen» kerýen joly boıynda shýmerler mekeni Ońtústik Irak jerindegi Ýrýk1 qala-memleketindegi qazba jumystary kezinde tabylyp, ǵylymı negizdelip b.d.b. 3300 jyldardy qamtıtyn eneolıt dáýirine jatqyzylǵan. (shýmershe-Ýnýg; injilde-Ereh, grekshe Orhoıa, qazirgi - Ýarke. Ortaq túpki mán-maǵynasy túrkilik «Uryq». Ár tildegi maǵynasy da osy - ónik, ereksıa, orgıa.

Osy shýmer tańbalarynyń ózinde de kózge ystyq rý tańbalary mol. (Sýret 2 - Ýrýk jazýy.A-qalypty, Á-negatıv beınesi). Olar: ózgeler taıaq dep bilmeıtin álip, kiris, alshyn, ilmek, bota moıyn, abaq, aı, bosaǵa, asha t.s.s. tańbalar men petroglıftik nusqalar.

— Kitaptaǵy álemdik tańbalardyń uqsastyǵy jónindegi salystyrmaly turǵyda tereń taldaý jasalynǵan tyń zertteý eńbekterińiz tánti etti...

— Aıtalyq, «jasy» úlken, b.d.b. 20 OOO jyldardan jetken jazý úlgisi dep dáriptelip júrgen Madlen úńgiri jazýyn qarastyralyq. (3 sýret: a-jolynda jeke kúıinde tańbalanǵan Madlen jazýy elementteri (Nazar aýdaryńyz! - jeke tańbalar!!!, ıaǵnı rý tańbalary sıaqty ár jerde jeke kezdesetin tańbalar.MM A); - jolynda grek; kelesi joldarda úndi (s), rýna (d) tańbalary jáne e) osy tańbalardyń dybystyq maǵynasy. Tańbalardyń Orhon-Enesaı tańbalaryna, olardy birneshe túrlendire qaıtalaıtyn Mańǵystaý tańbalaryna uqsastyǵy 100 paıyz deýge sıady.

Álem órkenıetteri arasyndaǵy tektiliktiń tarıhı muraǵa negizdelgen ejelgiligi ǵana daýsyz dep qabyldanady. Sondyqtan óz teginiń asyldyǵyn kórsetýde eýropalyq jas órkenıet jerinde saqtalǵan aıtarlyqtaı tas jazýy bolmasa da ejelgi jazýlardan enshi alýǵa umtylýmen keledi. Mysaly: nemister - Arıı urpaqtarymyz dep, «Kiris» sımvolyn tańdady, Orystar «Igor polky týraly Sóz» jyryn ózderi maǵynasyn túsinbeıtin túrkilik sózderi mol bolsa da (Oljas esebinshe - 1001 sóz) jazba mádenıetimizdiń basy dep jarıalady. Al, bizdiń óńirimizdegi Alla amanaty, ata haty mol saqtalǵan tastaǵy tarıh zertteýsiz, óship barady. Ókinishti-aq.

Rý tańbalarynyń álemdik jádigerlerimen tektestigi álemniń keń tanylǵan órkenıetteri: maııa, japon, qytaı álipbılerindegi ym tutastyǵynan, barshaǵa túsinigi ortaq sózderden anyq baıqalady. Mańǵystaýǵa kelgen jeti jurt ta Turan alaby, Túrki teginiń tól perzentteri, naǵashy, jıenderi. Sondyqtan olardyń tanymy da, turmysy da, qaldyrǵan mádenıeti, onyń ishinde jazýy da uqsas bolýy zańdy. Qazaqy túsiniktiń tereńdigi -tabıǵatty, qorshaǵan zattyq jáne jandy ortany barynsha tolyq keńistik úsh ólshemmen qabyldaý ejelgiligimen aıyryqsha. Súgir Begendikuly jyraýda:

"Jez" tańbaly Jetirý, Bazaryn kóptiń ańdaǵan.

"Az" tańbaly Alashta, Álimge baıtaq aǵa ediń", - degen derek jaı uıqas emes, órkenıetti saqtaǵan eldiń ulyna ǵana tán tereńdik. [Jyr - darıa. Mańǵystaý aqyn jyraýlary. Aqtaý qalasy 1995 jyl. 595 bet. 437 betten]. Aqpa qulaq ıirimine sırek qonaqtaıtyn osy joldar tańbalyq turǵydan barsha jazý álemine ortaq uǵymdy beredi jáne qazaq dalasynda mol saqtalǵan. Jetirý birlestiginiń Tabynynda "Jez naızaly Jezdibaı" da, jezdiń alhımıa dáýirinen kele jatqan tańbasy "Shómish" te bar. Alashtyń "Asa" tańbasy (Qazaqstan-1) álemge aıan. Qulaǵymyzǵa sińisti eń úlken qurylyq ataýy "Azıa", ondaǵy "Az" túbiriniń "As" kıesiniń aıtylý nusqasy ekendigi de kópke málim.

Osyndaı Skıfterden (aǵylsh. Scythian, grek áripterimen beınelengen nusqasynyń oqylýy - Askıts) ejelden kele jatqan ıshara sóılesý mysaly «Tarıh atasy» Gerodottan qalǵan. Ol mátin: «Ejelgi parsylar askıtsterden ózderiniń ulylyǵy men bıleý quqyn erkimen tanýdy talap etkende, askıtster olarǵa jaýap retinde qus, tyshqan, baqa jáne bes jebe jiberipti. Onyń maǵynasy «Parsylar, eger sender qus bolyp áýeden, tyshqan bolyp jer astynan, baqa bolyp batpaqtan shabýyl jasaýǵa bel býsańdar, onda bizdiń jerimizge tabandaryń tıgen boıda tóbelerińnen jebe jaýatyn bolady» [Ia.B.Shnıser. Illústrırovannaıa vseobshaıa ıstorıa pısmen. S 155 rısýnkamı ı 19 otdelnymı tablısamı. S.- Peterbýrg. Izdanıe A.F.Marksa. 164 s. 11 str]. Al, bárimizdiń alǵashqy uıyp tyńdaǵan ertegimiz «Aıaz bıdegi» Jaman men Qarashashtyń birneshe márte qupıa sóz saptaýy, aqyl-oımen ıshara pikirlesýdiń tamasha úlgisin eske túsirelikshi. 1. Suraý salý; 2. Gaýhar, pyshaq, tárelke, qaıraq tas usyný; 3. Quralyn suraý; 4. Qabyl alý; 5. Jamandy, syrǵa beriktigi úshin darǵa asý; 6. Dardan qutqaryp, qylyshty kókiregine tastaý; 7. Hanǵa shynyn aıtý - As eli urpaqtarynyń b.d.b. «Ymǵa túsinbegen - dymǵa túsinbeıdi» degen tárbıe táliminiń, qara shańyraq, qazaqta aıshyqty kúıinde osy kezge deıin saqtalýy, oıy ozyq eldiń tańbany da alǵashqy tabýy men tanýynyń zańdylyǵyn kórsetpeı me!?

Qoryta kele, aıtarymyz, qazaq (QONDYBAI Serikbol ǵulamanyń paıymyndaǵy deı-deı túrki) rý tańbalarynyń álemdik jazý bastaýy retinde dúnıe júzine tanylýy úshin, olardyń barsha nusqasyn jınaqtap, taldap, aǵylshyn tilinde ǵylymı aınalymǵa berý qajet (Bul ekinshi suraǵyńnyń jaýaby).

— Siz valeogıalyq mádenıet taqyrybyna birshama qalam tarttyńyz, birneshe tanymdyq-taǵlymdyq ǵylymı kitaptar da shyǵardyńyz. Endeshe, bul ýaqyt aǵymyndaǵy jańa da erekshe ǵylym týraly da tolyqqandy maǵlumat berseńiz durys bolar edi.

— Valeologıalyq mádenıet 1980 jyldardan bastalyp jeke ǵylym retinde tanylyp kele jatqan jańa pándi meńgerý kórsetkishi. Qoǵam mádenıetiniń bir kórinisi retinde túrlik aıqyn sıpatymen bólinip shyqqan valeologıalyq mádenıet, óz mán-maǵynasyndaǵy ǵylymı tektik dara kelbetimen: bilim qorymen, bilimdi meńgerý men damytýdyń, olardy is-áreket barysynda qoldanýdyń gýmandyq baǵyttalýymen, naqty tájirıbede sheber paıdaǵa asyrý múmkindigimen erekshelenedi. Ǵylymı anyqtamasy: "Valeologıalyq mádenıet - ındıvıdýmnyń densaýlyǵyn saqtaýǵa jáne nyǵaıtýǵa, salaýatty ómir salty normalaryn, prınsıpterin, dástúrlerin meńgerýge, olardy jeke tulǵanyń ishki baılyǵyna aınaldyrýǵa baǵyttalǵan áleýmettik-psıhologıalyq is-áreketi" nemese «Valeologıalyq mádenıet - «óńdeý», «áser etý», adamnyń tánı jáne rýhanı qýatyn jetildirý, ıaǵnı uzaq ýaqyt boıyna belgili bir naqty - tarıhı normaǵa jetkenshe óz betimen damý tásili men ólshemi. [Aqmyrzaev M.M. Valeologıalyq mádenıet qalyptastyrý termınologıasy. - Almaty: «Evero» - 2007. - 82 bet. 6 -bette]. Valeologıa páni oblysymyzda 1998 jyldan bastap oqý úderisine ene bastady. Alǵashqy kezde naýqanshyldyqtyń da salqynyna ushyryp, «jynystyq qatynasta bala kótermeý» joldaryn dáriptep ketýine oraı, el arasynda teris pikir týǵyzǵan kezeńi de boldy. Ata-analarǵa, ustazdarǵa, jastarǵa meniń aıtarym: Valeologıa - taza qazaqshylyq ilimi, adamzat jalǵastyǵynyń údemeli qaıtalaný tazalyǵyn qaısy núktesinen bastasaq ta tutas qarastyratyn bále-jaladan jan-jaqty saqtaný tujyrymdamasy. Ol jeke adam ǵumyrynyń sapaly qalyptasýy men ótýin jas ereksheligin, turǵylyqty jerdiń tabıǵaty, aýa-raıy, tamaǵy men sýsyny erekshelikterin eskere otyryp qamtamasyz etetin qaǵıdalar men daǵdylar kesheni. Al, valeologıalyq mádenıet osy árekettiń nátıjesi. Pán Qazaqtyń ata saltyna saı shúkirshilikke qurylǵan, artyq sáýlet pen áshekeıden ada, adamgershilik arqaýy myqty, sanaǵa ımandylyq basshylyq etetin turmys negizin qalyptastyrý úshin barlyq oqý uıymdaryna enýge quqyly. Men, tańdaý páni, valeologıany oqytý úderisine engizý bilim berý uıymy basshysynyń mádenıettilik ólshemi der edim.

Sebebi, barsha adamdy úlgili de daǵdyly mádenı deńgeıge jetkizýdiń ádis-tásili men áreketi jáne onyń nátıjesi - valeologıalyq mádenıet qalyptastyrý - dep atalady. Valeologıalyq mádenıet qalyptastyrý - dara tulǵanyń turaqty valeologıalyq erekshelikteri men sapasynyń "densaýlyq" uǵymynyń birtutastyǵyn meńgerýge jetkiliktiligi, tirshilikti oıdaǵydaı ótkerý ádisnamasyn uıymshyldyqpen ıgerý úderisi jáne onyń jemisi. Bul tıym qaǵıdalarymen, maqal-máteldermen, naqyl termemen urpaq boıyna san ǵasyrlar boıy sińirilip kelgen ulttyq dil, tabıǵı jaratylyspen teń órilgen dalalyq úılesim, ıaǵnı naǵyz qazaqy salt-dástúr.

Qazir Astanadaǵy «Folıant» baspasynan bizdiń (medısına ǵylymdarynyń kandıdaty, bilikti ustaz jáne oqý isin uıymdastyrýshy Álimjan Úsenuly Saǵymbaevpen birge) bastaýysh jáne orta kásiptik bilim berý júıesiniń oqýlyqtaryna arnalǵan respýblıkalyq eksperımentten ótip, oqýlyq jáne oqý quraly grıfin alǵan «Valeologıa (dárister jınaǵy)» jáne «Valeologıa (mashyqtaný jumystary jınaǵy)» oqýlyqtarymyz shyǵyp jatyr.

— Ólkede, aıtalyq, Bozashy, Qalamqas óńirlerinde áli at izi salynyp tolyq zerttelmegen tarıhı eskertkishter barshylyq qoı. Osynaý kıeli oryndardy aralap, tas tańbalardy bederlep, hatqa túsirip qaıtýǵa qalaı qaraısyz?

— Mańǵystaýdy tolyq zertteý úshin at aýyzdyqpen sý iship, aıaq kıim tabany tebingideı bolatyn birneshe jyl eńbek qajet. Budan úsh jyl buryn respýblıkalyq «Rýh-mıras» almanaǵy arqyly "Mádenı mura" korporatıvti qory grantyna "Mańǵystaý jazýlary" atty jobany usynǵan bolatynmyn. Sol negizde Qyrymbek Eleýulynyń qabyldaýyna suranyp, AÝJM kirispesin baspaǵa berýge tapsyrys alǵanmyn. Bastalǵan is úzilmeıdi degen oı bolatyn. Qıalǵa qamshy bolarlyq shara - 2007-2009 jyldarǵa arnalǵan Mańǵystaý oblysy boıynsha "Mádenı mura" salalyq baǵdarlamasyn iske asyrýdyń sharalar josparynda "Mańǵystaý aımaǵyndaǵy epıgrafıkalyq jáne tańba jazýlardy ǵylymı zertteý, belgileý jáne baspadan shyǵarý" baby enip, qarajat qarastyrylǵan edi. Ony iske asyrý úshin 2006 jyly qurylyp, Mańǵystaý oblystyq ádilet departamentinde 13.07.2006. jyly №7659 - 1943 - OO tirkelgen «Mura - T (tańba, tarıh, tanym)» qoǵamdyq birlestigi atynan 24-ekspedısıalyq zertteý marshrýty men shyǵyn smetasy Mańǵystaý oblystyq mádenıet basqarmasyna da berilgen. Biraq lısenzıalaý talaptaryndaǵy júıesizdik jobany iske asyrýǵa múmkindik bermeı otyr.

Meniń jeke qorymda Mańǵystaý eskertkishteriniń jazýy týraly 5 gıgabaıt materıal bar. Olar jumystan qol bos ýaqytta ata deregin izdegen azamattarmen birge júrip jasalǵan izdenis nátıjesi. Atap aıta ketetin másele, Mańǵystaý tarıhı-mádenı qoryǵy qyzmetkerleri mádenı murany nasıhattaýda menimen qoıan-qoltyq qyzmet jasap keledi. Kásiptik bilim berý jáne joǵary oqý oryndary osy qoryqta jáne óz aýdıtorıalarynda, mektepter akt – zaldarynda kezdesýlerge shaqyryp júr. Jastar arasynda tarıhyn tanýǵa umtylys zor.

Átteń júrip-turary qolda bolatyn jeke dalalyq júrdek kólik bolsa, bala-shaǵaǵa nan-sýyn alyp berip alańsyz tas tarıhpen aınalysatyn, ár tóbede, úńgiri, qudyǵynda qaldyrǵan ata-baba amanat-hatyn sharshy metrin qaldyrmaı jınaıtyn kún týsa, shirkin...

Jazba muranyń joǵyn izdeıtin ǵazaýatqa attanýǵa men qaı kezde de daıynmyn..

— Mańǵystaý jazýlaryn oqýǵa qalaı táýekel ettińiz, osynaý úlken isti bastaýdyń sáti qalaı tústi?

— 1969 jyly 10 synyp bitirip atestat alǵan meni ákem Myrzaǵalı, Tólep aýylynyń aýzy dýaly aqsaqaly, Ógiz-Óreýlide otyrǵan Qansultan qartqa sálem bergizip, aq batasyn alǵan soń Seısemdegi Er Tólep basyna táý etkizip, Shetpeden Gýrev poezyna otyrǵyzǵan bolatyn. Sol joly ákem ekeýimizdiń, bárine de tyrnalyp «Er Tólep» dep jazylǵan, úsh qulpytastyń qaısysy Atam Tólep ekendigin ajyrata almaı, bárine de aıat arnaǵan dármensizdigimiz araby hat taný týraly oı salǵan bolatyn. Gýrev pedınstıtýtynda bilim alǵan alǵashqy qysta (1970, aqpan) jetpisten asqan Joldas moldany izdep taptym. Ol kisi eski qobdıshadan sıa saýyty men qaýyrsyn qalamyn alyp, oqýshy dápteriniń bir betine arab álipbıin jazyp bergenimen bul talaptan bas tartýymdy, úıine qaıta kelmeýimdi surady. Degenmen 1972 jyly Almatyda QSSR «Naýka» baspasynan shyqqan «Kazahskıı fólklor v sobranıı G.N.Potanına (arhıvnye materıaly ı pýblıkasıı)» akademıalyq eńbegi meniń tóte jazýdy meńgerýde praktıkalyq quralym bolsa, 1978 jyly Aqmurat Súıeýov aǵamnan alǵan A.A.Kovalev pen G.Sh.Sharbatovtyń «Ýchebnık arabskogo ıazyka» arab tili men gramatıkasyn meńgerýde, qurandy júrgizip oqýǵa jetkizgen oqýlyǵym boldy. Biraq olardyń qaı-qaısysy da qulpytas jazýlary men mańǵystaýlyq qoljazbalardy tolyq aıyryp oqýǵa kómektese almady. Meniń Mańǵystaý jazýlarynyń ereksheligin meńgerýime septigi tıgen Qyrymqul Uzaqbaı jyraý qoljazbasy edi. 1988-1991 jyldary onyń 100 betke jýyq jyrlaryn transkrıpsıalap, «Jyrdarıa» jınaǵyna berdim.

«Jeti jurt ketken Mańǵystaý» jazbalaryn jalpy túrkilik jádigerlerdi oqý qıyndyǵy, olardyń alǵashqy zertteýshileriniń sheteldik-eýropalyq jáne orys tildi ǵalymdar bolýynda. Bul tilderdiń barlyǵyndaǵy basty kemistik-dybystyń daýystalýyndaǵy jutańdyq. Arab tili men álipbıinde úsh [A,Ý,I], latyn álipbıinde bes daýysty [A,0,E,Ý,I] ǵana bar. Al, túrkilik jurtta «a» men «á», «y» men «i», «ý»-«u»-«i» sózdiń maǵynasyn múldem ózgertip myń qubyltady. Orhon-Eneseı jazýyn oqýǵa da osy turǵydan qaıta kelý qajet.

— Tas tarıhtyń bizdiń ata tarıhymyzdaǵy ózindik rol, mańyzyn qalaı baǵalaısyz?

— Tarıhty kúnin-kún, jylyn-jyl kúıinde qalpyna keltirý múmkin emes. Onyń basty taný quraly sol zamanda jazylǵan jazbalar, túpki nusqasynda oqylatyn hrestomatıalar. Solardyń biri - tas tarıh.

Seısem-Atada Shotan (Adaı-Kelimberdi-Muńal-Jaýly- Jary-Nazar), Ánet, Baıshaǵyr, Kenje sıaqty shejirelik tizbekte Adaıǵa 5-6 ata bolatyn jáne ataǵy Rý atyna shyǵyp, uran bolǵan tulǵalardyń ata jigi deregi tolyq belgi tastary bolýy Ústirt qyry men Mańǵystaýdyń qara oıyna Alshyn taıpalarynyń ıelik etýiniń áriden kele jatqandyǵynyń daýsyzdyǵyn aıqyndaıdy. Al, oǵyz zamanynan Mahmut Qashqarı eńbeginen belgili rý tańbalarynyń, onyń ishinde qyr men oıda ejelgi jazý elementterin saqtaǵan 29 tańbaly kishi júz el tańbalarynyń jeke salynǵan dereksiz túriniń de mol kezdesýi, bul mekenniń myńjyldyqtan túrki uldarynyń, onyń bir salasy qazaqtardyń da ata jurty bolǵandyǵyn kýálandyrady. Mańǵystaý jazba murasynda jyl qaıyrýdyń múshel nusqasy, hıjra men mıladı jyldary arasyndaǵy dál sáıkestik «nadan» shaldarymyzdyń bilimi tereń, oılaýy aıqyn, salystyrý materıaly álemdik deńgeıde bolǵandyǵynyń dáleli.

— Aımaqtyń jazba muralaryn tirnektep jınaý jolynda tynymsyz ter tógip, arýaqtardyń alǵysyn alyp júrgen arqaly azamat retinde ózińizge eldiń de yqylasyn jetkizemiz. El úshin, ata-babanyń qasıetti topyraǵy úshin jasalyp jatqan ıgilikti ister jemisti jalǵasyn taba bergeı!

Suhbattasqan Ǵalym Árip

Raýshan ÁRİP, «ANA TILI ARÝY-2007» - BAIQAÝYNYŃ BAS JÚLDEGERİ:

---