InfoHub Logo

Qaısybirde sol Qusataı munyń túsine kir­mesin be... «Meni joǵaltyp aldyńdar ma, deıdi ol. — Beker, olaryń. Men máńgi ora­lyp soǵyp júremin. Qudirettiń bar ekenin esterińe salyp otyrý úshin. Táýbáge kelip otyrmaı opa taba almaıtyndaryńdy eskertý úshin...

Odan beri qansha qar jaýyp, qansha sý aqty. Mundaǵy jurttyń jańa qonysqa kóterilip, kóship ketkenine talaı jyl. O kezdegi qylshyldaǵan jas jigit, mine, al­pysyńdy alqymdaǵan. Osy jerdiń ıesi. Oǵan jekeshelendirý kezinde qol jetti. Ákeniń aıaq taıaǵyn ustap qalǵan malsaqtyń aldynda eki otarǵa jýyq qoı, eki úıir jylqy, eki tabyn iri qara. Jaldamaly mal­­shylary jáne bar. Qonysy ortalyq­tan shalǵaılaý edi, eshqashan eshkimniń qaperine kirmegen oqıǵa — Batys Qytaı men Batys Evropa jalǵastyratyn avtoban atty jol qurylysy, Almaty-Tashkent trassasyn jaǵalap kelip, uly asýǵa kire berer jerde, kilt beri qaraı tartyp, dál osy jerdiń qaq ortasynan ótip barady. Qýanbaı kór. Ásirese, inisinde jan joq. Altyn taýyp alǵandaı halde. Ádep­kiden birdi eki, ekini úsh etýge epti baýyry Al­matyǵa qalaı bardy, solaı tabys taba­tyn talaı sharýanyń shańyn shyǵarǵan. Keń saraıdaı kotedji, sýper marketi, dá­ri­­hanasy, janarmaı stansıasy, taǵy nemene, bar, biraz dúnıesi. Áıeli de aqsha ja­saý máselesinde bir, aınalaıyn. Shú­kir, dep keledi, bul. Myna maldyń jartysy da inisiniń enshisi.

Avtoban qurylysy beri taıap qalǵanda ini­­si qaısybir kúni qanjardaı qatqan qaba saqaldyny erte keldi. Jobalaýshy, dedi me, qaǵaz syzǵan bireý. İnisi ekeýi qa­zir topyraǵy tozańǵa aınalyp, jylan or­dasyna deıin tegistelip jatqan ja­za­lańdy ary da, beri de aınalǵan. Dáneńe túsinbegen bul jónin surasa, baýyryniki qudaı berdi-niń áńgimesi. Bermegende nemene, endigi jerde qıyrdaǵy Qytaıdan, qıan­daǵy Evropaǵa ary da, beri de, kún­diz de, túnde de avtotransporttar aǵylyp ja­t­sa. Aǵylyp jatqan adamdarǵa aıaldap, aýqattanyp, kóz shyrymyn alyp de­­gendeı, jer kerek pe. Endi qalaı. Kún shyǵys jaq elsiz qý dala, kún batys jaq asý, alty aı qys aq túnek boran, alty aı jaz ańyraǵan jel... Al myna jer nýly-sýly, yqtasyn, aınalasy kóz jaýyn alatyn kókoraı. Kafesi, shaǵyn qonaq bólmeleri, janarmaı jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetý stansıalary bar zamanaýı kompleksti qurylysqa budan artyq ne kerek. Aınalasyna aǵash egiledi. Birneshe gúlzarlar jáne bolady. «Sonda onyń ana alańqaıdy túgel ala ma?» dep su­raǵan bul. «Endi she». «Jylan ordasy bar emes pe». «Oı, aǵa-aý, ol kimge kerek...» «Qudaıdyń jandy qylyp jarat­qa­ny ǵoı...» «Qudaıdyń sharýasy — qudaı­dyń sharýasy. Bizdiń sharýa — bizdiki, aǵa...» «Qoı, óıdeme». «Endi qaıt deısiz?» «Qudaı­syz bolmaıdy eshteńe». «Aǵa-aý, búgin jıyr­ma birinshi ǵasyr ǵoı». «Bolsa she». «Es­­kilikti áńgime-ertegige eltı bermeý ke­­­­rek». «Iapyr-aı, endi...» «Endigi jerde erik ózimizde. Bárinen táýelsizbiz».

Sózderi jarasa qoımaǵan. İnisiniń al­ǵan betinen qaıtpaıtynyn biletin. Ba­la kezden sondaı. Oıyna alǵanyn istemeı qoı­maıdy. Jaǵalasyp, jaǵa jyrtysyp ja­tatyn minez joq buda. Onyń ústine jaǵ­daıyna qarap, jany qalmaı júrgen jalǵyz baýyry. Kóshken jurttyń ornyna keń saraıdaı eki qabat úı saldyryp ber­gen kim. Mektepti o ǵyp, bu ǵyp bitirgen eki qy­zyn qolyna alyp kelip, ınstıtýtqa tú­­si­rip, oqytyp-shoqytqan, dıplomdary qy­lyp, jumysqa ornalastyrǵan, uzatyp toı­laryn jasap bergen kim. Osy jal­ǵy­zy. Jyl saıyn áıeli ekeýin Sarya­ǵash­tyń sanatorıasy jáne jiberip alady. Shaı-qanttary, kıim-keshekterin de der ke­zinde jetkizip berý sonyń moınynda...

Uly asýǵa kire beriste Almaty-Tash­kent trassasyn jaǵalap kele jatqan av­toban qurylysy osynda jaqyndaı tús­ken tusta onyń qosyny - úsh-tórt vagon, túrli tehnıkalarymen kóship kelip, ózen­­niń boıyndaǵy qalyń shoq taldyń saıa­­syna ornalasqan. Bastyǵy álde túrik, ál­de qyzylbas bireý eken. Qazaqshańa aǵyp tur. İnisi tez-aq til tabysyp alypty. Se­­miz isekti soıyp, etin túgel astyryp, araq-sharabyn úıip-tógip, jolshylarǵa erýlik bergen. Odan keıin de jolshylar-dyń álgi álde túrik, álde qyzylbas­ bas­tyq­taryn úıge ońasha ákelip, ishkizip-je­gizip, qaltasyna kók qaǵaz salǵan jáne. En­di áne, sonyń arqasynda jylannyń or­­dasymen qosa, alańqaıdy túgel tegis­tep tastady. «Qap, áttegen-aılap» bul tur, sen­delip.

İnisi túıetaýyqtyń etinen tutas syrbaz daıyndap qoıýdy tapsyrǵan. Sákide das­tarhan jaıýly. İshim-jemniń ne túri.

Bir kezde terlep-tepship inisi men álde túrik, álde qyzylbas jetti jelpinip. İnisi jaırań-jaırań.

— Áne, aǵa, alańqaıdy túgeldeı tep-te­gis etip tastadyq, — dedi. — Amandyq bol­­sa, kúni erteń ol jerde barlyq qyz­met túri bar kompleksti zamanaýı dú­nıe­miz turady, kózdiń jaýyn alyp.

Bul ne desin, úndemedi.

—  Tańǵalǵanym, — dep sózge qonaq ara­­­­las­ty. — Ordasynda jylan kóp bolady eken ǵoı. Mylja-myljasy shyǵyp, dy­my qalmady. Álde birli-jarymy qal­dy ma eken, tereńde.

— Qalsyn, qalmasyn, pohı, — dedi inisi só­zine orystyń bir sózin qystyryp. — Alań­qaıdy túp-túgel sementtep tastaımyn. Astyna bıiktigi jıyrma-otyz santımetrdeı qıyrshyq tas tósep.

— Qyp-qyzyl tabystyń kózi. Osy za­man­­nyń adamysyń. — Vıskıdi shaıqap iship, syrbazdy tamsana jep otyrǵan anaý buǵan qaraǵan. — Aǵaıdyń kóńil kúıi joq pa. Ne oılap kettińiz?

— Obal-saýapty. Bul sýyq sóıledi.

— Ol ne edi?

— Qazaqbaıshylyq qoı. Ol bizde bar áli, — dep inisi sózge aralasty. — Bu kisi­ler­ge bári obal.

— Jandynyń barlyǵynyń obal-saýa­by bolady, — dedi bul demin tereń alyp.

— Kóke-aý, qıandaǵy Qytaı men qıyr­daǵy Evropaǵa zamanaýı jol túsip, ol dál aldyńyzdan ótip jatqanda, andaǵyńyz ne sóz.

— Ótip jatqan joldyń sonyń aına­la­syndaǵynyń barlyǵynyń amandyǵy ǵoı, meniki.

— Jylannyń ordasy ma, sondaǵyńyz. Onyń bar-joǵy kimge kerek?!

— Óstip buzylady ǵoı, pıǵyl.

— Pıǵyldyń qansha qatynasy bar bul jerde.

— Bar aınalaıyn, bar. Obal-saýap joq jerde bári buzylady. Dúnıeń sóıtip jatqan joq pa. Úrkip jatyr bári. Shashylyp jatyr. Bıyl ǵoı, osy óńirde jer úsh ret silkindi. Buryn-sońdy onyń qashan bol­ǵany atamyzǵa, ákemizge, eshqaı­sy­myzdyń beımálim. Shoryldaqtyń aspanǵa atqylap jatatyn sýy tartylyp, tereńge ketti... Osynyń barlyǵy Qudaıdyń isine qar­sylyqtan bolyp júrmesin de.
Bulardyń áńgimesiniń mánin túsinbeı, aǵaıyndylarǵa alma-kezek qarap qoıyp, álde túrik, álde qyzylbas vıskıden urttap qoıyp, syrbazdy soǵyp otyrdy.

— Sen kelgen saıyn televızordyń an­ten­nasyn suraısyń. Ádeıi alyp tas­taǵam. Keregi joq onyń. Qaraǵym kel­meı­di, onyńdy. Kún saıyn nebir sumdyq, kórsetetini. Ata-babamyz estimegen, bil­megen, kórmegen. Janyń túrshigedi. Ne bo­lyp baramyz. Ne bolmaı jatyr. Iman qaı­da?! Qudaı qaıda?!

— Qoıyńyz aǵa, qoıyńyz endi. Qonaq­tan uıat. Odan da mynadan bir tartyp ji­be­rińiz, — dep inisi elpildedi.

Bul analardy jaıyna qaldyryp, tu­ryp ketken. Ókpesi qara qazandaı. Kimge? Bárine. Ózine de. Ózegine shoq túsip, ottaı ystyq óksikten órtenip barady.

Túnniń bir ýaǵyna deıin avtoban salý­shylardyń basshysymen ishimdikti biraz siltep, qyzyp alǵan inisin úıdiń sonyń ke­lip-ketkende demalatyn arnaıy ból­me­sine súıep aparyp jatqyzyp, ózi ádet­tegideı sákidegi tapshan ústine qısaıǵan. Uıqy qashqan. Oıyna ne kelip, ne ketpeıdi. Baıaǵyda Qusataı joq bolyp ketkennen keıin, araǵa biraz jyl salyp, mundaǵy jurt jańa ortalyqqa kóshti ǵoı. Jaman oı, aram isten aýlaq júretin aǵaıynnyń sol jaqqa barǵannan soń, aıdyń amanynda ádepkidegi aq joldan aınyp bara jat­qandaryn estigende «e, qudaı-laıtyn». Son­da táýbalaryn umytqany ma. Esinde ǵoı, olar osynda turǵanda, ara-kidik aı­ty­syp, janjaldasqandaı bolsa, jylan ordasy jaqtan ysyldaǵan daýys sýmań­dap qoıa berip, salǵylasyp turǵandar selk etip, sap tıylatyn. Endi kelip... Qu­la­ǵyna ysyl ma, sondaı bir sýyq dybys jetkendeı, basyn kóterip alyp, turyp otyrdy. Kózi búgin túte-tútesi shyqqan alańqaı jaqta. Aı jaryǵynan baıqaıdy, ol tus qap-qara. Kenet soǵan qaraı ja­ryq saýlaǵandaı boldy. O, qudaı, álgi ja­ryq jerge qonǵanda, arasynan adam­nyń sulbasy eles berdi. Anaý kim? Qusa­taı... Sol ǵoı. Ia, sol... Kók esegi... Soqyr shal er ústinde. Jan-jaǵyna úńile me...

Munyń basy aınalyp, kózi buldyrady. De­nesi qalshyldaǵan. Úsh umtylyp ornynan ázer turdy. Alańqaı jaqqa moınyn qaı­ta sozyp edi, jaryqty tóbesine kóte­rip, qalqyp bara jatqan jańaǵy sulba­ny kórdi...

— Sáskege deıin jata ma bu, jurt, — de­gen áıeliniń daýsynan oıanǵan. Tań aǵa­rań­daǵanǵa kirpigi ázer aıqasyp edi.

— Tórejandy oıatsańshy, shaı daıyn, — dedi áıeli.

Ekinshi qabatqa kóterilip, inisiniń esi­gin ashqan. So mezet toqqa túsken adamdaı, til-aýyzdan aırylyp, turǵan ornynda tunshyǵyp, qulap bara jatty. İnisiniń moı­nyna sala qulash qara bas aq jylan ora­tylyp qalypty.

---