Omyrtqaly janýarlardy qorytyndylaý
«Balqash qalasy, Abaı atyndaǵy №2 lıseı» KMM-de
bıologıa páni muǵalimi, dırektordyń ádistemelik isi jónindegi orynbasary
Sadykanova Bıkesh Jekenqyzy
Maqsaty: Oqýshylardyń bilim sapasyn kóterýde, tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrýda aqparattyq kommýnıkatıvtik tehnologıanyń «Omyrtqaly janýarlardy qorytyndylaýda» tıimdiligin kórsetý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıd, prezentasıa, flıpchart, taratpa materıaldar, syzbalar, naqpishinder, ylǵaldy preparattar, qyzyqty derekter.
Sabaqtyń túri: Kiriktirilgen qorytyndy sabaq.
Pán aralyq baılanys: ádebıet, geografıa, hımıa, ekologıa,
matematıka, tarıh, jergilikti materıaldar.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Kirispe.
a) Sergitý sáti
3. Negizgi bólim.
a) Balyqtar klasyn qorǵaý
á) Qosmekendiler klasyn qorǵaý
b) Jorǵalaýyshtar klasyn qorǵaý
v) Qustar klasyn qorǵaý
g) Sútqorektiler klasyn qorǵaý
4. Qorytyndy.
a) grafıkalyq dıktant
á) sáıkestik testi
b) ActivVote test
v) prezentasıany qorǵaý
g) zerthanalyq jumys
d) qyzyqty derekter
e) baǵalaý.
Urany: “ Muragermiz bilimge qushtar,
Jyldar sanap bıikke ushar“.
Sergitý sáti: Suraq qoıý arqyly júzege asady.
1. Janýarlar dúnıesiniń tarıhı damýyndaǵy eń joǵarǵy top: jeliler tıpi.
2. Jelililer dep atalý sebebi: arqa jaǵynda ishki qańqanyń qyzmetin atqaratyn jelisi bolǵandyqtan. 3. Jelililerdiń qansha túri bar? 40 – 45 myńdaı.
4. Jelililer qaıda tirshilik etedi? Qurlyqta, topyraqta, sýda, aǵash basynda, aýada.
5. Qandaı janýar jelililerge jatady? Qandaýyrshalar, asıdıalar, balyqtar, qosmekendiler, jorǵalaýshylar, qustar, sútqorektiler.
6. Olardyń dene turqy qandaı? Eń kishisi – 0, 5mm, al úlkeni – 33m
7. Jeliniń qyzmeti qandaı? Tómengi satydaǵy janýarlarda jeli ómir boıy saqtalyp, ishki qańqanyń qyzmetin atqarady.
8. Al joǵarǵy satydaǵy janýarlarda she? Jeliden omyrtqa jotasy paıda bolady.
9. Jelilerdiń qandaı tıp tarmaǵy bar?
Bassúıeksizder, Qabyqtylar, Omyrtqalylar,
Qandaýyrsha asıdıa , balyqtar dóńgelek aýyzdylar qosmekendiler
Jorǵalaýshylar qustar, sútqor - r
10. Jaq súıekteriniń bolý, bolmaýyna baılanysty
Jaqsúıeksizder Jaqsúıektiler
Mınoga, mıksına balyqtar, qosmekendiler,
jorǵalaýshylar, qustar,
sútqorektiler
11. Omyrtqalylardy uryǵynyń damý ereksheligine baılanysty
neshe topqa bóledi?
qaǵanaqsyzdar qaǵanaqtylar
dóńgelekaýyzdylar jorǵalaýshylar,
shemirshekti, súıekti qustar, sútqorektiler
balyqtar, qosmekendiler
12. Omyrtqalylardy dene temperatýrasyna baılanysty neshege bóledi?
Salqynqandy Jylyqandy
Dóńgelekaýyzdylar qustar
Balyqtar sútqorektiler
Qosmekendiler
Jorǵalaýshylar
Negizgi bólim: Synyp oqýshylaryn 5 topqa bólem. Taratpa
materıaldar, baǵalaý paraǵy taratylady.
Muǵalim:
1 - shi top oqýshylary: Balyqtar - ıhtıologıa.
1. Balyqtar - sýly ortada tirshilik etýge beıimdelgen tómengi satydaǵy omyrtqaly janýarlar. Qazirgi kezde balyqtardyń 20 - myńdaı túri bar. Zoologıa ǵylymynyń balyqtardy zertteıtin salasy “ıhtıologıa ”dep atalady.
Balyqtardyń denesi; bas, tulǵa, quıryq bólimderinen turady. Bas bóliminde jup tanaý tesigi, eki kózi bar. Tulǵa bóliminde jup kókirek, jup qursaq jáne dara arqa júzbeqanattary ornalasqan. Quıryq bóliminde syńar quıryq, anal júzbeqanattary bar. Balyqtardyń terisi syrtynan qabyrshaqtarmen qaptalǵan. Balyqtar jelbezekteri arqyly sýda erigen ottegimen tynys alady.
Balyqtyń kókirek, qursaq júzbeqanattary dene tepe - teńdigin saqtap, sýdyń betki qabatyna kóterilýge járdemdesedi. Arqa, anal júzbeqanattary deneni qalypty ustaýǵa kómektesse, quıryq júzbeqanattary baǵyt beredi.
2. Balyqtar shemirshekti jáne súıekti bolyp ekige bólinedi.
- Shemirshekti balyqtardyń 750 - deı túri bar.
- Qańqasy tek shemirshekten turady.
- Kópshiligi teńizderde taralǵan.
- Olarǵa: akýlalar, jupbalyqtar, tutasbastar jatady.
- Olardyń dene pishini ár túrli.
- Sýda belsendi qozǵalady.
- Basynda alǵa qaraı sozylyńqy tumsyǵy bolady.
- Jutqynshaǵynyń eki búıirinde 5 - 7 jup jelbezek sańylaýlary bar.
- Tulǵa men quıryq bóliminiń arasy kloakamen bólingen.
- Quıryq júzbeqanattarynyń ústińgi qalaǵy astyńǵysynan úlken.
- Terisi 2 qabattan turady. Syrtqysy epıdermıs, kóp qabatty epıtelıı ulpasy, al ishki naǵyz teri qabaty dáneker ulpasynan turady.
- Terisi usaq búrtikti.
- Usaq núkte tárizdi búıir syzyǵy bar. Ol arqyly sý aǵynynyń
kúshin, baǵytyn, terbelisin, kedergilerdi sezedi.
- Kókirek, qursaq júzbeqanattary denesine kólbeý ornalasqan.
- Súıekti balyqtardyń 20000 - nan astam túri bar.
- Qańqasy súıekten turady.
- Muhıtta, teńizde, ózen - kólderde, sý qoımalarynda taralǵan.
- Olarǵa: shortan, taban, sazan, bekire, aqqaıran, alabuǵa, qortpa jatady.
- Olardyń dene pishinderi ár túrli.
- Denesi bas, tulǵa, quıryq bólimderine bólingen.
- Terisi jalpaq iri qabyrshaqtarmen qaptalǵan. Qabyrshaqtarynda
jyldyq saqınalarǵa uqsas syzyqtar bar. Odan balyqtyń jasyn
ajyratýǵa bolady.
- Jelbezekteriniń syrty súıekti jelbezek qaqpaǵymen jabylǵan.
- Aýzy bas bóliminiń aldyńǵy tusynda ornalasqan.
- Jaqsúıekterde, jelbezek doǵalarynda, jutqynshaq tisteri bolady.
- Erekshe múshe - torsyldaq bolady. Ol balyqtardyń dene salmaǵyn
ózgertip, sýdyń túrli qabattaryna ótýine jaǵdaı jasaıdy.
- Alǵash ret qýyq paıda bolǵan.
- Súıekti balyqtar dara jynysty, qosjynystysy teńiz alabuǵasy.
Syrttaı uryqtanady, óte kóp ýyldyryq shashady.
- Keıbireýleri kóbeıý kezinde jylystap, óristeıdi.
- Kásiptik máni bar. Olardy kóbeıtý úshin arnaıy balyq zaýyttarynda
qoldan uryqtandyryp, shabaqtaryn ósiredi.
3. Balyqtardyń bas qańqasynda mı saýyty, jaq, tilasty, jelbezek doǵalary bar. Omyrtqa jotasy arqa jaǵynda ornalasqan omyrtqalar
tizbeginen turady. Ol tulǵa jáne quıryq bólimderinen quralady.
Omyrtqa jotasy julyndy qorǵaıdy. Kókirek, qursaq júzbeqanattarynyń qańqasy aıqyn bilinedi.
Asqorytý júıesi: Aýyz qýysy ---- jutqynshaq ---- óńesh --- qaryn -----
ash ishek ---- toq ishek ---- tik ishek ---- kloaka.
Tynys alý múshesi - jelbezekter. Shemirshekti b - ń tynys alýy aýyz qýysynyń qozǵalysyna sáıkes. Súıekti b - ń tynys alýy jelbezek qaqpaǵynyń qozǵalysyna baılanysty. Shemirshekti b - da jelbezek aralyq perde bolady. Súıekti b - da jelbezek aralyq perde bolmaıdy.
Balyqtardyń júregi 2qýysty: 1qulaqsha, 1qarynsha. Qanaınalym sheńberi bireý. Júregi arqyly vena qany aǵady. Jelbezek shashaqta - rynda ottegine qanyqqan arterıa qany arqa qolqa qantamyry arqyly denesine taralady.
Balyqtardyń 1jup búıregi, jup nesepaǵar ózegi bolady. Sh. b - da
qýyq bolmaıdy, al súıekti balyqtarda alǵash ret qýyq paıda bolǵan.
Balyqtardyń mı bólimderi: aldyńǵy mı, aralyq mı, ortańǵy mı,
mıshyq, sopaqsha mı. Sh. balyqtardyń aldyńǵy mıy 2 mı syńaryna bólingen, ortańǵy mıy, mıshyǵy jaqsy jetilgen. Súıekti balyqtardyń aldyńǵy mıy 2 mı syńaryna bólinbegen, ortańǵy mıy men mıshyǵynyń kólemi úlken.
Balyqtardyń estý múshesi: tek ishki qulaq. Olardyń ıis sezý, dám sezý, búıir syzyǵy jaqsy damyǵan.
Balyqtardyń dámdieti, qara, qyzyl ýyldyryǵy qymbat baǵalanady.
Baýyrynan balyq maıy alynady. Onyń quramynda D vıtamıni mol. Meshel aýrýyna qarsy emge paıdalanady. Akýlanyń júzbeqanatynan, bekire tuqymdas balyqtardyń torsyldaǵynan, qańqasynan, terisinen baǵaly jelim qaınatylady. Balyqtardyń qabyrshaǵy jasandy injý daıyndaýǵa jumsalady. Olar tabys kózi. Adamǵa estetıkalyq lázzat beredi. Arnaıy akvarıýmda, okeanarýmda ósiriledi. Mys: Astanadaǵy «Dýman».
Qazaqstannyń sý aıdyndarynda 180 - ge jýyq balyq túri kezdesedi. 16 - sy sırek kezdesetindikten Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna tirkel gen. Ásirese, İle sharmaıyn, Balqash alabuǵasyn saqtap qalýdyń mańyzy zor.
Balqash kólindegi balyqtar: sazan, shabaq, kaıaz, shubarjan,
aqbalyq, aqmarqa, taban, jaıyn, aqqaıran, kókserke, vovla, berish,
bekire, amýr, karas.
Balyqtardyń jaǵymsyz jaqtary: adamǵa qaýipti mys: jolaq akýla, saýyt balyq. Opıstorhoz degen aýrý taratady.
Qorytyndy: Balyqtar alǵash sýda ómir súrgen omyrtqaly janýarlar.
bıologıa páni muǵalimi, dırektordyń ádistemelik isi jónindegi orynbasary
Sadykanova Bıkesh Jekenqyzy
Maqsaty: Oqýshylardyń bilim sapasyn kóterýde, tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn arttyrýda aqparattyq kommýnıkatıvtik tehnologıanyń «Omyrtqaly janýarlardy qorytyndylaýda» tıimdiligin kórsetý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıd, prezentasıa, flıpchart, taratpa materıaldar, syzbalar, naqpishinder, ylǵaldy preparattar, qyzyqty derekter.
Sabaqtyń túri: Kiriktirilgen qorytyndy sabaq.
Pán aralyq baılanys: ádebıet, geografıa, hımıa, ekologıa,
matematıka, tarıh, jergilikti materıaldar.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Kirispe.
a) Sergitý sáti
3. Negizgi bólim.
a) Balyqtar klasyn qorǵaý
á) Qosmekendiler klasyn qorǵaý
b) Jorǵalaýyshtar klasyn qorǵaý
v) Qustar klasyn qorǵaý
g) Sútqorektiler klasyn qorǵaý
4. Qorytyndy.
a) grafıkalyq dıktant
á) sáıkestik testi
b) ActivVote test
v) prezentasıany qorǵaý
g) zerthanalyq jumys
d) qyzyqty derekter
e) baǵalaý.
Urany: “ Muragermiz bilimge qushtar,
Jyldar sanap bıikke ushar“.
Sergitý sáti: Suraq qoıý arqyly júzege asady.
1. Janýarlar dúnıesiniń tarıhı damýyndaǵy eń joǵarǵy top: jeliler tıpi.
2. Jelililer dep atalý sebebi: arqa jaǵynda ishki qańqanyń qyzmetin atqaratyn jelisi bolǵandyqtan. 3. Jelililerdiń qansha túri bar? 40 – 45 myńdaı.
4. Jelililer qaıda tirshilik etedi? Qurlyqta, topyraqta, sýda, aǵash basynda, aýada.
5. Qandaı janýar jelililerge jatady? Qandaýyrshalar, asıdıalar, balyqtar, qosmekendiler, jorǵalaýshylar, qustar, sútqorektiler.
6. Olardyń dene turqy qandaı? Eń kishisi – 0, 5mm, al úlkeni – 33m
7. Jeliniń qyzmeti qandaı? Tómengi satydaǵy janýarlarda jeli ómir boıy saqtalyp, ishki qańqanyń qyzmetin atqarady.
8. Al joǵarǵy satydaǵy janýarlarda she? Jeliden omyrtqa jotasy paıda bolady.
9. Jelilerdiń qandaı tıp tarmaǵy bar?
Bassúıeksizder, Qabyqtylar, Omyrtqalylar,
Qandaýyrsha asıdıa , balyqtar dóńgelek aýyzdylar qosmekendiler
Jorǵalaýshylar qustar, sútqor - r
10. Jaq súıekteriniń bolý, bolmaýyna baılanysty
Jaqsúıeksizder Jaqsúıektiler
Mınoga, mıksına balyqtar, qosmekendiler,
jorǵalaýshylar, qustar,
sútqorektiler
11. Omyrtqalylardy uryǵynyń damý ereksheligine baılanysty
neshe topqa bóledi?
qaǵanaqsyzdar qaǵanaqtylar
dóńgelekaýyzdylar jorǵalaýshylar,
shemirshekti, súıekti qustar, sútqorektiler
balyqtar, qosmekendiler
12. Omyrtqalylardy dene temperatýrasyna baılanysty neshege bóledi?
Salqynqandy Jylyqandy
Dóńgelekaýyzdylar qustar
Balyqtar sútqorektiler
Qosmekendiler
Jorǵalaýshylar
Negizgi bólim: Synyp oqýshylaryn 5 topqa bólem. Taratpa
materıaldar, baǵalaý paraǵy taratylady.
Muǵalim:
1 - shi top oqýshylary: Balyqtar - ıhtıologıa.
1. Balyqtar - sýly ortada tirshilik etýge beıimdelgen tómengi satydaǵy omyrtqaly janýarlar. Qazirgi kezde balyqtardyń 20 - myńdaı túri bar. Zoologıa ǵylymynyń balyqtardy zertteıtin salasy “ıhtıologıa ”dep atalady.
Balyqtardyń denesi; bas, tulǵa, quıryq bólimderinen turady. Bas bóliminde jup tanaý tesigi, eki kózi bar. Tulǵa bóliminde jup kókirek, jup qursaq jáne dara arqa júzbeqanattary ornalasqan. Quıryq bóliminde syńar quıryq, anal júzbeqanattary bar. Balyqtardyń terisi syrtynan qabyrshaqtarmen qaptalǵan. Balyqtar jelbezekteri arqyly sýda erigen ottegimen tynys alady.
Balyqtyń kókirek, qursaq júzbeqanattary dene tepe - teńdigin saqtap, sýdyń betki qabatyna kóterilýge járdemdesedi. Arqa, anal júzbeqanattary deneni qalypty ustaýǵa kómektesse, quıryq júzbeqanattary baǵyt beredi.
2. Balyqtar shemirshekti jáne súıekti bolyp ekige bólinedi.
- Shemirshekti balyqtardyń 750 - deı túri bar.
- Qańqasy tek shemirshekten turady.
- Kópshiligi teńizderde taralǵan.
- Olarǵa: akýlalar, jupbalyqtar, tutasbastar jatady.
- Olardyń dene pishini ár túrli.
- Sýda belsendi qozǵalady.
- Basynda alǵa qaraı sozylyńqy tumsyǵy bolady.
- Jutqynshaǵynyń eki búıirinde 5 - 7 jup jelbezek sańylaýlary bar.
- Tulǵa men quıryq bóliminiń arasy kloakamen bólingen.
- Quıryq júzbeqanattarynyń ústińgi qalaǵy astyńǵysynan úlken.
- Terisi 2 qabattan turady. Syrtqysy epıdermıs, kóp qabatty epıtelıı ulpasy, al ishki naǵyz teri qabaty dáneker ulpasynan turady.
- Terisi usaq búrtikti.
- Usaq núkte tárizdi búıir syzyǵy bar. Ol arqyly sý aǵynynyń
kúshin, baǵytyn, terbelisin, kedergilerdi sezedi.
- Kókirek, qursaq júzbeqanattary denesine kólbeý ornalasqan.
- Súıekti balyqtardyń 20000 - nan astam túri bar.
- Qańqasy súıekten turady.
- Muhıtta, teńizde, ózen - kólderde, sý qoımalarynda taralǵan.
- Olarǵa: shortan, taban, sazan, bekire, aqqaıran, alabuǵa, qortpa jatady.
- Olardyń dene pishinderi ár túrli.
- Denesi bas, tulǵa, quıryq bólimderine bólingen.
- Terisi jalpaq iri qabyrshaqtarmen qaptalǵan. Qabyrshaqtarynda
jyldyq saqınalarǵa uqsas syzyqtar bar. Odan balyqtyń jasyn
ajyratýǵa bolady.
- Jelbezekteriniń syrty súıekti jelbezek qaqpaǵymen jabylǵan.
- Aýzy bas bóliminiń aldyńǵy tusynda ornalasqan.
- Jaqsúıekterde, jelbezek doǵalarynda, jutqynshaq tisteri bolady.
- Erekshe múshe - torsyldaq bolady. Ol balyqtardyń dene salmaǵyn
ózgertip, sýdyń túrli qabattaryna ótýine jaǵdaı jasaıdy.
- Alǵash ret qýyq paıda bolǵan.
- Súıekti balyqtar dara jynysty, qosjynystysy teńiz alabuǵasy.
Syrttaı uryqtanady, óte kóp ýyldyryq shashady.
- Keıbireýleri kóbeıý kezinde jylystap, óristeıdi.
- Kásiptik máni bar. Olardy kóbeıtý úshin arnaıy balyq zaýyttarynda
qoldan uryqtandyryp, shabaqtaryn ósiredi.
3. Balyqtardyń bas qańqasynda mı saýyty, jaq, tilasty, jelbezek doǵalary bar. Omyrtqa jotasy arqa jaǵynda ornalasqan omyrtqalar
tizbeginen turady. Ol tulǵa jáne quıryq bólimderinen quralady.
Omyrtqa jotasy julyndy qorǵaıdy. Kókirek, qursaq júzbeqanattarynyń qańqasy aıqyn bilinedi.
Asqorytý júıesi: Aýyz qýysy ---- jutqynshaq ---- óńesh --- qaryn -----
ash ishek ---- toq ishek ---- tik ishek ---- kloaka.
Tynys alý múshesi - jelbezekter. Shemirshekti b - ń tynys alýy aýyz qýysynyń qozǵalysyna sáıkes. Súıekti b - ń tynys alýy jelbezek qaqpaǵynyń qozǵalysyna baılanysty. Shemirshekti b - da jelbezek aralyq perde bolady. Súıekti b - da jelbezek aralyq perde bolmaıdy.
Balyqtardyń júregi 2qýysty: 1qulaqsha, 1qarynsha. Qanaınalym sheńberi bireý. Júregi arqyly vena qany aǵady. Jelbezek shashaqta - rynda ottegine qanyqqan arterıa qany arqa qolqa qantamyry arqyly denesine taralady.
Balyqtardyń 1jup búıregi, jup nesepaǵar ózegi bolady. Sh. b - da
qýyq bolmaıdy, al súıekti balyqtarda alǵash ret qýyq paıda bolǵan.
Balyqtardyń mı bólimderi: aldyńǵy mı, aralyq mı, ortańǵy mı,
mıshyq, sopaqsha mı. Sh. balyqtardyń aldyńǵy mıy 2 mı syńaryna bólingen, ortańǵy mıy, mıshyǵy jaqsy jetilgen. Súıekti balyqtardyń aldyńǵy mıy 2 mı syńaryna bólinbegen, ortańǵy mıy men mıshyǵynyń kólemi úlken.
Balyqtardyń estý múshesi: tek ishki qulaq. Olardyń ıis sezý, dám sezý, búıir syzyǵy jaqsy damyǵan.
Balyqtardyń dámdieti, qara, qyzyl ýyldyryǵy qymbat baǵalanady.
Baýyrynan balyq maıy alynady. Onyń quramynda D vıtamıni mol. Meshel aýrýyna qarsy emge paıdalanady. Akýlanyń júzbeqanatynan, bekire tuqymdas balyqtardyń torsyldaǵynan, qańqasynan, terisinen baǵaly jelim qaınatylady. Balyqtardyń qabyrshaǵy jasandy injý daıyndaýǵa jumsalady. Olar tabys kózi. Adamǵa estetıkalyq lázzat beredi. Arnaıy akvarıýmda, okeanarýmda ósiriledi. Mys: Astanadaǵy «Dýman».
Qazaqstannyń sý aıdyndarynda 180 - ge jýyq balyq túri kezdesedi. 16 - sy sırek kezdesetindikten Qazaqstannyń Qyzyl kitabyna tirkel gen. Ásirese, İle sharmaıyn, Balqash alabuǵasyn saqtap qalýdyń mańyzy zor.
Balqash kólindegi balyqtar: sazan, shabaq, kaıaz, shubarjan,
aqbalyq, aqmarqa, taban, jaıyn, aqqaıran, kókserke, vovla, berish,
bekire, amýr, karas.
Balyqtardyń jaǵymsyz jaqtary: adamǵa qaýipti mys: jolaq akýla, saýyt balyq. Opıstorhoz degen aýrý taratady.
Qorytyndy: Balyqtar alǵash sýda ómir súrgen omyrtqaly janýarlar.
You Might Also Like
