InfoHub Logo

Ybyraı Altynsarın atyndaǵy
Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty
4 kýrs stýdenti Qarabaeva Baǵdat Úsenqyzy

 

Pedagogıka tarıhy tárbıe prosesin uıymdastyrýdyń ártúrli formalaryn basynan keshirdi. Olardyń árqaısysy ózgermeli jaǵdaılardaǵy belgili-bir mazmundy ashý úshin jasalynady. Birinshiden, balalar sany ózgerdi: ejelgi oqý oryndaǵy bir nemese onshaqty baladan búgingi barlyq balalardyń mindetti mektep tárbıesine ótýi. Sondyqtan,tárbıe formasyn taldaýdyń alǵashqy baǵamy sandyq ólshemmen beriledi. Tárbıe prosesinde qamtylǵan adam sanyna qaraı  tárbıe formalary jeke, shaǵyn toptyq, toptyq jáne buqaralyq bolyp bólinedi. Toptaǵy tárbıelenýshiler sany – 5-7 den 25-40 deıin bolsa, buqaralyq formada onyń shegi bolmaıdy. Tárbıe prosesiniń pármendiligi ony uıymdastyrýdyń formasyna baılanysty.

Mektep tárbıesin uıymdastyrýdyń toptyq formasy ujymdyq dep atalady. Tek ujymda ǵana tulǵa óziniń jan-jaqty damý múmkinshiligine ıe, sonymen birge  tek ujymda ǵana jekeleı erkindik bolýy múmkin. Ujymdyq rýhta tárbıeleý pedagogıkalyq tárbıe maqsatyndaǵy negizgi prınsıp. Bul maqsatqa jetýdiń joldary men formalary ujymǵa baılanysty.

Sheteldik júıe tárbıesinen ótken keńestik júıe ózgesheligi- tulǵa damytýdaǵy ujymnyń atqaratyn qyzmeti jetekshi bolyp belgilenýinde. Keńes mektebi álemde birinshi bolyp, jeke tulǵaǵa baǵdarlanǵan tárbıeden bas tartyp, tárbıe is-áreketiniń negizinde ujymdy qalady. Sóıtip, tárbıe tájirbıesi men teorıasynyń damýyna degen kózqarasta úlken qadam jasady.  Ujym tárbıelik talpynystar ortalyǵyna aınaldy, ony qalyptastyrý mekteptiń negizgi mindeti retinde qabyldandy. Jańa qoıylǵan maqsattar kishi jáne úlken máselelerdi teorıalyq úılestirý men taldaýdy qajet etedi. Olardy sheshýge  A.S Makarenko, N.K Krýpskaıa, V.A Sýhoılınskıı jáne t.b ataqty pedagogtar kúsh jumsady.

Yntymaqtastyq oqý – ózara is-áreket jasaý fılosofıasy, al birlesken oqý sońǵy nátıjege  nemese  maqsatqa  jetýge  yqpal  etýge  baǵyttalǵan  ózara  árekettiń  qurylymy bolyp tabylady. Yntymaqtastyq oqý synypta paıdalanatyn ádis qana emes, jeke fılosofıa bolyp tabylady.  Yntymaqtastyq  oqýdyń negizgi aspektisi top  músheleriniń  yntymaqtastyǵy  arqyly bitimge,  kelisimge  qol  jetkizýine negizdelgen.

Pedagogıkada yntymaqtastyq oqý tásilderiniń sany jetkilikti, biraq ta birlesken oqý úderisiniń negizgi sıpattamalary mynadaı:     

1.  Oqý  oqýshylar  aqparatty  ıgeretin  jáne  ózderi  ıgergen  málimetti  buǵan  deıin meńgergen bilimderimen baılanystyratyn belsendi úderis bolyp tabylady.

2.  Oqý  tapsyrmalardy  oryndaý  úshin  mehanıkalyq  este  saqtaý  men  qaıtalaý  emes, qurdastardyń belsendi qatysyp, aqparattardy óńdeýi jáne qorytýyn talap etedi.

3.  Qatysýshylar ár adamdardyń kózqarasymen tanysýdan paıda alady.

4.  Oqý  oqýshylardyń  áńgimelesý  kezindegi  áleýmettik  ortasy  jaǵdaıynda  jetiledi. Osy zıatkerlik jattyǵý kezinde oqýshylar oı-paıymdarynyń negizin quryp, mánin uǵady.

5.  Oqýdyń  yntymaqtastyq  ortasynda  oqýshylar  áleýmettik  jáne  emosıonaldyq turǵydan da damı túsedi, óıtkeni olar túrli kózqarastardy tyńdap, óz ıdeıalaryn aıtýǵa jáne qorǵaýǵa májbúr bolady. Mundaıda oqýshylar sarapshylardyń nemese mátin  aıasynda  shektelip  qalmaı,  ózderiniń  erekshe  tujyrymdamalyq  túsinikterin qurýdy  bastaıdy.  Osylaısha  yntymaqtastyq  oqý  jaǵdaıynda  oqýshylar  qurby-qurdastarymen qarym-qatynas jasaýǵa, ıdeıalardy usynýǵa jáne qorǵaýǵa, ártúrli ustanymdarmen  almasýǵa,  basqa  tujyrymdamalarǵa  kúmánmen  qaraýǵa  jáne  oǵan belsendi qatysýǵa múmkindik alady.

           Jalpy alǵanda, toptardaǵy birlesken jumys tómendegi maqsattarda júzege asyrylady:                             

Áleýmettik	Tanymdyq	Emosıonaldyq
Tájirıbemen jáne ıdeıalarmen almasý; Máseleni birlesip sheshýdiń amalyn tabý; Barynsha joǵary ujymdyq nátıjelerge qol jetkizý	Jumystyń balamaly amaldary týraly ıdeıalardy usyný jáne pikir almasý; Mańyzdy daǵdylardy jáne túsinikterdi damytý	Toptyń jekelegen músheleriniń bilimi men tájirıbesine súıený; Kúrdeli tapsyrmalardy oryndaý úshin qolaıly ortany qamtamasyz etý

                                   1-sýret. Toptyq jumys júrgizý maqsattary

Toppen jumys júrgizý barysyndy muǵalimniń atqaratyn roli óte mańyzdy.

Muǵalimder toptyq jumystardy uıymdastyryp jáne ony qoldap otyrýy qajet, sonymen qatar, tapsyrmany oryndaǵannan keıin ony talqylaýǵa ýaqyt berý kerek.  Ári toptyń  tıimdi  jumysyna  qoldaý  kórsetip,  ońtaıly  nátıjelerge  qol jetkizýge yqpal etýleri kerek. Synyppen  jumys isteý  barysynda  nege  qol  jetkizetinderin  jáne neni  bilý josparlanǵandyǵyn, toptyq jumysqa arnalǵan tapsyrmalar barlyq synypty oqytýmen qalaı  baılanysty  ekendigin  talqylaýdy  qamtýy  tıis.  Talqylaý  barysynda  oqýshylarǵa olar qoldana alatyn daǵdylar, strategıalar men erejeler týraly eskertý qajet. Oqýshylardyń  jumysyna  muǵalim  sypaıy  túrde  aralasyp,  oqýshylarǵa usynylatyn ádisterdi modeldeýi tıis. Toptyń birlesken jumysyn qamtamasyz etý úshin, muǵalim bastapqy kezeńderde barynsha kóp qoldaý kórsetýi kerek. Sabaq  aıaqtalǵan  soń muǵalim oqýshylardy toptaǵy  jumys  úderisi  jaıly  jáne onyń nátıjeleri týraly oılanýlary úshin túrtki jasaý kerek.

Muǵalim men oqýshy belgili nátıjege jetý úshin júıeli jumys atqarsa ǵana oqytý jáne tárbıeleý ádisi óz nátıjesin beredi. Oqytýdyń barlyq júıeleri bir-birimen tyǵyz baılanysty. Oqytý úrdisinde paıdalanǵan ádis-tásilderdi meńgere otyryp  oqýshynyń ózindik oı-túıinderin damytýǵa tyrysý kerek.

Men óz tájirıbem arqyly synyptaǵy oqýshylardyń bilim dárejesine qaraı toptap oqytýdyń nátıjeli bolatyndyǵyna, balalardyń sabaqqa degen yntasy,belsendiligi arta týsetinine anyq kózim jetip keledi. Ol úshin synyptaǵy oqýshylardy bilim dárejesine qaraı úsh topqa bólemin. Iaǵnı bilim tolyq beske oqıtyndar-úzdik top, ekinshi top-tórttikter, úshinshi top-úshtikter. Topqa bólmes buryn oqýshylardyń bilim dárejesi qalaı baǵalanýy kerek ekendigin túsindiremin. Iaǵnı «5» baǵasyn alatyn oqýshylar óz betinshe izdenip, oqýlyq pen qatar qosymsha ádebıetter men jumys isteýi kerek, al tórttikter gazet,jýrnal materıaldary men óz bilimin ushtastyra otyryp oqýlyqpen sabaqtastyrýy shart,al oqýlyq materıalyn tolyq meńgerip, oıyn tolyq jetkizý shamasy kelmese, qosymsha materıaldarmen ushtastyra almasa, onda ol oqýshy «úshtikter» tobyna kiredi. Mundaı saralap oqytýdyń kóp paıdasy bar. Ár bala qysqa da nusqa sóıleýge úırenedi. Árbir toptaǵy bala bilýge qumarta túsedi, tómengi toptar joǵarǵy topqa ótýge, joǵarǵy top tómengi topqa túsip qalmaýǵa tyrysady. Topqa bólý kezinde meniń oqýshylarym alǵashqyda óz erkimen bólindi. Sonan soń olarǵa bilim dárejesin tekseretin saıys uıymdastyrdym. Eń joǵarǵy bal alǵandar İ, odan tómen jınaǵandar İİ jáne İİİ topqa kirgizildi. Ár toptyń  óz basshysy bolady, olardyń  qolynda baǵa qoıylatyn baǵa qoıylatyn óz jýrnaly da bolady. Ol ár toptaǵy oqýshynyń bilim dárejesin, ár sabaqqa daıyndyǵyn kórsetetin aına ispetti. Nátıjesinde oqýshylardyń tabıǵı qabiletterine qyzmetterine sáıkes  joǵarǵy deńgeıge kóterilýine daryndylyq qasıetteriniń ashylýyna tolyq jaǵdaı jasalady. Ár oqýshy ustazdyń basqarýy men durys tapsyrmalardy + belgilesimen ózi belgilep otyrady. Oqýshy óz qyzmetin eń tómengi deńgeıdegi tapsyrmalardy oryndaýdyn bastaıdy. Olardy tolyq oryndap  bolǵannan keıin ǵana kelesi deńgeıge kóshedi. Bul oqýshylar arasynda belsendilik týǵyzady jáne oqýshynyń memlekettik standart deńgeıde bilim alýyna kepildik beredi.

Qorytyndylaı kele shetel tilin oqytýda oqýshylardy toppen jumys isteýge úıretýdiń nátıjesinde oqýshylardyń oılaryn erkin aıta alatyn, ózdik jumys jasaı alatyn, sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵy oıaý, básekege árqashan  tolyq qabiletti  shákirt daıarlaı alamyz.

 

Paıdalanǵan ádebıetter:

1. J. Ábıev: «Pedagogıka tarıhy» .
2. «Mekteptegi shet tili» №3/2006j.
3. «Toppyq jumys týraly nusqaýlyq.

---