Ósimdiktiń tynys alýy jáne aýamen qorektenýi
Sabaqtyń taqyryby: Ósimdiktiń tynys alýy jáne aýamen qorektenýi. (prezentasıasymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy ósimdiktiń jasyl japyraǵynda júretin
úderisterimen tanystyrý; Ósimdikter bólimi jónindegi teorıalyq bilimderin meńgertip, ony ic - júzinde qoldanýǵa úıretý. Fotosıntez ben tynys alý týraly túsinik berý;
Damytýshylyq: oqýshylardy jeke, juppen, toppen jumys isteý, basqalardy tyńdaý, óz kóz - qarastaryn dáleldep qorǵaı bilý, biliktilikterin damytý.
Tárbıelik: Ósimdikter bólimindegi bilimderin júıelep birtutastyqqa qarastyrý, oqýshylardyń aqyl - oıyn, ǵylymı dúnıe tanymdylyǵyn qalyptastyryp, tiri tabıǵatpen izgilikti qarym - qatynasta bolýǵa, ekologıalyq mádenıettilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaǵy.
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, keppeshópter, bólme ósimdikteri,
tirek - syzba, úlestirmeli qıma qaǵazdar, sýretter, slaıdtar, plakat, qosymsha ádebıet, elektrondyq oqýlyqtar.
Sabaqtyń barysy.
İ – Uıymdastyrý
İİ – Úı tapsyrmasyn tekserý. «Báıge» suraqtar.
“Ýaqytyndy tıimdi paıdalana bilseń, onyń baǵasy da arta túsedi” (J. J. Rýsso)
1. Qosarlanyp uryqtanýdy tapqan ǵalym. (S. G. Navashın, 1898j.)
2. Jemister men tuqymdar ne arqyly taralady?(Jel, janýar, adam, sý, ózdiginen.)
3. Tyńaıtqyshtardyń qandaı túrlerin bilesińder?(organıkalyq jáne beıorganıkalyq)
4. Tozań dánderi. (tozańdyqtar)
5. Tozańdaný degenimiz ne?(Tozańnyń atalyqtyń aýzynan analy aýzyna kelip túsýi)
6. Kóbeıý músheleri. (gúl, tuqym, jemis)
7. Gúldiń negizgi bólikteri.(atalyq, analyq)
8. Tamyrjemiske qandaı ósimdikter jatady?(qyzylsha, sábiz, shalqan)
9. Gúl shyǵaratyn órkende belgili retpen ornalasqan usaq gúlder toby.(gúlshoǵyr)
10. Shıe, alhory, alma aǵashtary qalaı tozańdanady?(jándikter arqyly tozańdanady).
İİİ – Jańa taqyryp.
400 jyl buryn Ian Van Gelmont - belgıalyq zertteýshi tájirıbe jasady Ydysqa 80 kg topyraq salyp, oǵan kúreń aǵashyn aldyn ala ólshep alyp otyrǵyzdy.
5 jyl boıy ósimdikke eshqandaı tyńaıtqysh qospaı, tek jańbyr sýymen qorektendirip otyrdy. 5jyldan keıin ólshep qarasa, kúreń aǵashynyń salmaǵy 65kg artqan eken, al topyraq 50gr kemigenin baıqaǵan. Ósimdiktiń 64kg 950g organıkalyq zattardy qaıdan alǵany
Van Gelmontqa qupıa bolyp qaldy.
1. Tamyrdyń tynys alýyn oqýlyqta sıpattalǵan tájirıbe arqyly dáleldeýge bolady. Tamyr atmosferalyq ottekpen tynys alady.
2. Japyraqtyń tynys alýyn sýret arqyly túsindirý. Japyraq atmosferalyq ottekpen sańylaýlar arqyly tynys alady.
3. Sabaqtyń tynys alýyn sýret arqyly túsindirý. Sabaq qabyǵyndaǵy jasýshalar arasyndaǵy arnaıy sańylaýlar (jasymyqsha) arqyly tynys alady.
4. Ósimdikterge tynys alýyna syrtqy orta faktorlary áser etedi. (Temperatýranyń áseri, ýly zattardyń áseri, sý áseri, topyraqtyń qurylymy,
tyǵyzdylyǵy, tuzdylyǵy, shamadan tys ylǵaldyǵy)
5. Aýamen qorektený fotosıntez arqyly júzege asady. Qorektený – organızmniń zattar men energıa almasý prosesi. Jasyl japyraqtar - aýamen qorektený músheleri. Olarda leptestik arqyly fotosıntez úshin kómirqyshqyl gazy túsedi. Fotosıntez barysynda kún energıasy hımıalyq hımıalyq energıaǵa túrlenedi – organıkalyq zattar ósimdiktiń basqa bólikterine barady da, olardyń tirshilik áreketteriniń prosesterine qajet organıkalyq zattarmen qamtamasyz etedi nemese qorǵa jınaıdy.
6. Túıin:
- Tamyr ottekpen tynys alady.
- Japyraqtar leptestik arqyly ottekpen tynys alady.
- Jasymyqsha sabaqtardy leptestik rólin atqarady.
- Ósimdikterdiń tynys alýyna syrtqy orta faktorlar áser etedi
- Ósimdikterdiń qorektenýi aýa arqyly júzege asady.
- Jasyl japyraqtar – aýa arqyly qorektenýdiń negizgi múshesi.
- Jasyl ósimdikter kún energıasyn “qor” retinde jınaıdy.
- Tynys alý kúndiz de, túnde de, al fotosıntez tek kúndiz jaryqta júzege asyrylady.
- Barlyq tiri organızmder atmosferalyq ottekpen tynys alady, al fotosıntez prosesinde fotosıntezdiń qosymsha ónimi retinde ottek bóledi.
İV – Bekitý. Oqýlyqpen jumys. Qandaı pikir durys?
1. Ósimdik atmosferalyq ottekpen tynys alady.
2. Ósimdik kómirqyshqyl gazymen tynys alady, nátıjesinde ottek bólinedi.
3. Ósimdik tynys alǵanda kómirqyshqyl gazyn bóledi.
4. Leptestik ósimdikte qolaıly jaǵdaı bolsa ashylady, al qolaısyz jaǵdaı bolsa jabylady.
5. Fotosıntez prosesi úshin ottek kerek.
6. Belgili bir jaǵdaıda ósimdiksiz ómir súrýge bolady.
Suraqtar. Sýrettermen jumys.
Myna tájirıbe arqyly neni dáleldeýge bolady (sýret kórsetiledi)
Sýrette ne beınelengen.
Sáıkestendirý testi.
V – Qorytyndylaý. «Bilim satysy»
3 - deńgeı.
1. Fotosıntez degenimiz ne?(Kún sáýlesi qatysynda sý, beıorganıkalyq zattar men kómirqyshqyl gazynan organıkalyq zattardyń túzilý prosesi.)
2. Leptestik tiń ósimdik tirshiligindegi róli qandaı?(Leptestik sańylaýlary arqyly gaz almasý jáne japyraqtyń býlandyrýy – transpırasıa júzege asady.)
2 - deńgeı.
1. Qandaı jaǵdaıda tamyrdyń tynys alýy buzylady?(topyraqta aýa az bolsa)
2. Ósimdikterdiń tynys alýyna orta faktorlar áser ete me?(jylý, sý, topyraqtyń qurylymy)
3 - deńgeı
1. Eginiń ıesi úı qoıandaryna qyryqqabattyń jasyl japyraqtaryn julyp beredi.
Ol durys jasady ma?(Sebebi jasyl japyraqta túzilgen organıkalyq zattar, fotosıntezdiń nátıjesinde ortańǵy bóligi qaýdanǵa «qor» zat bolyp jınalady.)
2. Qandaı baılanys bar: kókónistik japyraqtardy jınaý men táýlik mezgilinde? Qandaı ýaqytta askók, ýkrop, shpınat, salat jáne t. b. jınaýǵa bolady? (Keshke, sebebi organıkalyq zattar kúndiz fotosıntez nátıjesinde túziledi, túnde basqa múshelerge taraıdy.)
«Kim jyldam?»
1. Jasýshanyń qaı organoıdinde fotosıntez úrdisi júredi? a) sıtoplazmada; á) ıadroda; b) hloroplasta; v) vakýolde
2. Kún sáýlesi kerek a) tynys alý; á) fotosıntezge; b) sý men qorektenýge; v) mıneraldar men qorektenýge;
3. Adamdar nemen tynys alady? a) ókpemen; á) jelbezekpen; b) terimen;
4. Tynys alý – ol: a) ottekti sińirip, kómirqyshqyl gazyn shyǵarý; á) kómirqyshqyl gazy men sýdy ydyratý; b) organıkalyq zattardyń túzilýi;
5. Tynys alý júredi: a) qarańǵyda; á) jaryqta; b) qysta, jazda v) únemi
«Oılan, tap»
Er eldiń kórki, Orman – toǵaı jerdiń kórki.
Dana kópten shyǵady, Dári shópten shyǵady.
Bilimi joq ul - Japyraǵy joq gúl.
Baǵym óssin deseń baq ósir, Baǵyń ósse taǵy ósir
Taý - taý úıilgen aq altyn, tabady onyń atyn kim? (Maqta)
Ústine tigip kók shatyr, astynda qyzyl dáý jatyr. (Qyzylsha)
Qalyń kıimdi unatady, Sheshindirseń jylatady. (Pıaz)
«Oı, tolǵanys» 5 - mın. Esse jazý. «Tabıǵat saǵan ana ma, álde ánsheıin pana ma?»
Áı, tabıǵat! Shebersiń - aý, shebersiń,
Kórmegendi kórsetesiń, berersiń
Ulan - ǵaıyr baılyǵyńdy mise etpeı
Ashkózdengen adamdarǵa ne dersiń!
Aıyń anaý, Kúniń anaý, Jer mynaý
Aý, Adamdar jetpeı jatyr endi ne!
Tabıǵatqa talaspańdar aǵaıyn
Asyraıdy ol seni, meni, eldi de.
M. Maqataev
Vİ – Úıge tapsyrma. §26. oqyp bilý. Suraqtarǵa jaýap berý.
Vİİ – Baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardy ósimdiktiń jasyl japyraǵynda júretin
úderisterimen tanystyrý; Ósimdikter bólimi jónindegi teorıalyq bilimderin meńgertip, ony ic - júzinde qoldanýǵa úıretý. Fotosıntez ben tynys alý týraly túsinik berý;
Damytýshylyq: oqýshylardy jeke, juppen, toppen jumys isteý, basqalardy tyńdaý, óz kóz - qarastaryn dáleldep qorǵaı bilý, biliktilikterin damytý.
Tárbıelik: Ósimdikter bólimindegi bilimderin júıelep birtutastyqqa qarastyrý, oqýshylardyń aqyl - oıyn, ǵylymı dúnıe tanymdylyǵyn qalyptastyryp, tiri tabıǵatpen izgilikti qarym - qatynasta bolýǵa, ekologıalyq mádenıettilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaǵy.
Kórnekilikter: ınteraktıvti taqta, keppeshópter, bólme ósimdikteri,
tirek - syzba, úlestirmeli qıma qaǵazdar, sýretter, slaıdtar, plakat, qosymsha ádebıet, elektrondyq oqýlyqtar.
Sabaqtyń barysy.
İ – Uıymdastyrý
İİ – Úı tapsyrmasyn tekserý. «Báıge» suraqtar.
“Ýaqytyndy tıimdi paıdalana bilseń, onyń baǵasy da arta túsedi” (J. J. Rýsso)
1. Qosarlanyp uryqtanýdy tapqan ǵalym. (S. G. Navashın, 1898j.)
2. Jemister men tuqymdar ne arqyly taralady?(Jel, janýar, adam, sý, ózdiginen.)
3. Tyńaıtqyshtardyń qandaı túrlerin bilesińder?(organıkalyq jáne beıorganıkalyq)
4. Tozań dánderi. (tozańdyqtar)
5. Tozańdaný degenimiz ne?(Tozańnyń atalyqtyń aýzynan analy aýzyna kelip túsýi)
6. Kóbeıý músheleri. (gúl, tuqym, jemis)
7. Gúldiń negizgi bólikteri.(atalyq, analyq)
8. Tamyrjemiske qandaı ósimdikter jatady?(qyzylsha, sábiz, shalqan)
9. Gúl shyǵaratyn órkende belgili retpen ornalasqan usaq gúlder toby.(gúlshoǵyr)
10. Shıe, alhory, alma aǵashtary qalaı tozańdanady?(jándikter arqyly tozańdanady).
İİİ – Jańa taqyryp.
400 jyl buryn Ian Van Gelmont - belgıalyq zertteýshi tájirıbe jasady Ydysqa 80 kg topyraq salyp, oǵan kúreń aǵashyn aldyn ala ólshep alyp otyrǵyzdy.
5 jyl boıy ósimdikke eshqandaı tyńaıtqysh qospaı, tek jańbyr sýymen qorektendirip otyrdy. 5jyldan keıin ólshep qarasa, kúreń aǵashynyń salmaǵy 65kg artqan eken, al topyraq 50gr kemigenin baıqaǵan. Ósimdiktiń 64kg 950g organıkalyq zattardy qaıdan alǵany
Van Gelmontqa qupıa bolyp qaldy.
1. Tamyrdyń tynys alýyn oqýlyqta sıpattalǵan tájirıbe arqyly dáleldeýge bolady. Tamyr atmosferalyq ottekpen tynys alady.
2. Japyraqtyń tynys alýyn sýret arqyly túsindirý. Japyraq atmosferalyq ottekpen sańylaýlar arqyly tynys alady.
3. Sabaqtyń tynys alýyn sýret arqyly túsindirý. Sabaq qabyǵyndaǵy jasýshalar arasyndaǵy arnaıy sańylaýlar (jasymyqsha) arqyly tynys alady.
4. Ósimdikterge tynys alýyna syrtqy orta faktorlary áser etedi. (Temperatýranyń áseri, ýly zattardyń áseri, sý áseri, topyraqtyń qurylymy,
tyǵyzdylyǵy, tuzdylyǵy, shamadan tys ylǵaldyǵy)
5. Aýamen qorektený fotosıntez arqyly júzege asady. Qorektený – organızmniń zattar men energıa almasý prosesi. Jasyl japyraqtar - aýamen qorektený músheleri. Olarda leptestik arqyly fotosıntez úshin kómirqyshqyl gazy túsedi. Fotosıntez barysynda kún energıasy hımıalyq hımıalyq energıaǵa túrlenedi – organıkalyq zattar ósimdiktiń basqa bólikterine barady da, olardyń tirshilik áreketteriniń prosesterine qajet organıkalyq zattarmen qamtamasyz etedi nemese qorǵa jınaıdy.
6. Túıin:
- Tamyr ottekpen tynys alady.
- Japyraqtar leptestik arqyly ottekpen tynys alady.
- Jasymyqsha sabaqtardy leptestik rólin atqarady.
- Ósimdikterdiń tynys alýyna syrtqy orta faktorlar áser etedi
- Ósimdikterdiń qorektenýi aýa arqyly júzege asady.
- Jasyl japyraqtar – aýa arqyly qorektenýdiń negizgi múshesi.
- Jasyl ósimdikter kún energıasyn “qor” retinde jınaıdy.
- Tynys alý kúndiz de, túnde de, al fotosıntez tek kúndiz jaryqta júzege asyrylady.
- Barlyq tiri organızmder atmosferalyq ottekpen tynys alady, al fotosıntez prosesinde fotosıntezdiń qosymsha ónimi retinde ottek bóledi.
İV – Bekitý. Oqýlyqpen jumys. Qandaı pikir durys?
1. Ósimdik atmosferalyq ottekpen tynys alady.
2. Ósimdik kómirqyshqyl gazymen tynys alady, nátıjesinde ottek bólinedi.
3. Ósimdik tynys alǵanda kómirqyshqyl gazyn bóledi.
4. Leptestik ósimdikte qolaıly jaǵdaı bolsa ashylady, al qolaısyz jaǵdaı bolsa jabylady.
5. Fotosıntez prosesi úshin ottek kerek.
6. Belgili bir jaǵdaıda ósimdiksiz ómir súrýge bolady.
Suraqtar. Sýrettermen jumys.
Myna tájirıbe arqyly neni dáleldeýge bolady (sýret kórsetiledi)
Sýrette ne beınelengen.
Sáıkestendirý testi.
V – Qorytyndylaý. «Bilim satysy»
3 - deńgeı.
1. Fotosıntez degenimiz ne?(Kún sáýlesi qatysynda sý, beıorganıkalyq zattar men kómirqyshqyl gazynan organıkalyq zattardyń túzilý prosesi.)
2. Leptestik tiń ósimdik tirshiligindegi róli qandaı?(Leptestik sańylaýlary arqyly gaz almasý jáne japyraqtyń býlandyrýy – transpırasıa júzege asady.)
2 - deńgeı.
1. Qandaı jaǵdaıda tamyrdyń tynys alýy buzylady?(topyraqta aýa az bolsa)
2. Ósimdikterdiń tynys alýyna orta faktorlar áser ete me?(jylý, sý, topyraqtyń qurylymy)
3 - deńgeı
1. Eginiń ıesi úı qoıandaryna qyryqqabattyń jasyl japyraqtaryn julyp beredi.
Ol durys jasady ma?(Sebebi jasyl japyraqta túzilgen organıkalyq zattar, fotosıntezdiń nátıjesinde ortańǵy bóligi qaýdanǵa «qor» zat bolyp jınalady.)
2. Qandaı baılanys bar: kókónistik japyraqtardy jınaý men táýlik mezgilinde? Qandaı ýaqytta askók, ýkrop, shpınat, salat jáne t. b. jınaýǵa bolady? (Keshke, sebebi organıkalyq zattar kúndiz fotosıntez nátıjesinde túziledi, túnde basqa múshelerge taraıdy.)
«Kim jyldam?»
1. Jasýshanyń qaı organoıdinde fotosıntez úrdisi júredi? a) sıtoplazmada; á) ıadroda; b) hloroplasta; v) vakýolde
2. Kún sáýlesi kerek a) tynys alý; á) fotosıntezge; b) sý men qorektenýge; v) mıneraldar men qorektenýge;
3. Adamdar nemen tynys alady? a) ókpemen; á) jelbezekpen; b) terimen;
4. Tynys alý – ol: a) ottekti sińirip, kómirqyshqyl gazyn shyǵarý; á) kómirqyshqyl gazy men sýdy ydyratý; b) organıkalyq zattardyń túzilýi;
5. Tynys alý júredi: a) qarańǵyda; á) jaryqta; b) qysta, jazda v) únemi
«Oılan, tap»
Er eldiń kórki, Orman – toǵaı jerdiń kórki.
Dana kópten shyǵady, Dári shópten shyǵady.
Bilimi joq ul - Japyraǵy joq gúl.
Baǵym óssin deseń baq ósir, Baǵyń ósse taǵy ósir
Taý - taý úıilgen aq altyn, tabady onyń atyn kim? (Maqta)
Ústine tigip kók shatyr, astynda qyzyl dáý jatyr. (Qyzylsha)
Qalyń kıimdi unatady, Sheshindirseń jylatady. (Pıaz)
«Oı, tolǵanys» 5 - mın. Esse jazý. «Tabıǵat saǵan ana ma, álde ánsheıin pana ma?»
Áı, tabıǵat! Shebersiń - aý, shebersiń,
Kórmegendi kórsetesiń, berersiń
Ulan - ǵaıyr baılyǵyńdy mise etpeı
Ashkózdengen adamdarǵa ne dersiń!
Aıyń anaý, Kúniń anaý, Jer mynaý
Aý, Adamdar jetpeı jatyr endi ne!
Tabıǵatqa talaspańdar aǵaıyn
Asyraıdy ol seni, meni, eldi de.
M. Maqataev
Vİ – Úıge tapsyrma. §26. oqyp bilý. Suraqtarǵa jaýap berý.
Vİİ – Baǵalaý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
