InfoHub Logo

Taqyryby: Otbasy - altyn dińgek!
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
a) Bala boıyna osy tárbıe saǵaty arqyly súıispenshilikti, jylylyqty uıalatý. Ata - anasyn qurmet tutyp, adal da parasatty ul men qyzy bolýǵa tárbıeleý.
á) Ata - anasynyń bergen jaqsy tárbıelerin nátıjeli etýge úıretý, qoǵamǵa jat qylyqtardan saqtandyrý.
Kórnekiligi: ata - ana jaıly ulaǵatty sózder, shar, slaıdtar
Ádisi: oı bólisý, toptyq jumys, pikir almasý
Tárbıe saǵatynyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi
a) Qonaqtarmen sálemdesý
á) Oqýshylardyń ornalasýyn qadaǵalaý
2. Kórnekilik arqyly túsinikteme berý jáne taqyrypqa saı kirispe sóz sóıleý
Muǵalim: "Ana - saıa bolar baǵyń bolsa,
Áke - asqar taýyń" deıdi qazaqta.
Bir kún bar jylatar kún, jubatar kún,
Bir kún bar muńaıtar kún, qýantar kún.
Meıli ol shańyraq sátti bolsyn, sátsiz bolsyn,
"Áke" degen sezimdi umytar kim?!
Ana - jaryq syılaǵan jan ekensiń,
Ana - shýaq shashatyn tań ekensiń.
"Ana - ómir, ana - baqyt, ana - júrek"
Dep soqqan júregimniń áni ekensiń.

Áke men ananyń orny adam ómirinde erekshe emes pe?!
Búgin «Januıadan artyq ne bar?» taqyrybynda Otbasy merekesine arnalǵan aksıa sheńberinde! Otbasy - altyn dińgek!
atty shaǵyn sharamyzǵa qosh keldińizder!
Endeshe "Ulylardan qalǵan uly sózderge" qulaq túreıik.

1 oqýshy: Muhammed Paıǵambar: "Áýeli anańdy syıla, sosyn anańdy syıla jáne taǵy da anańdy syıla!"
2 oqýshy: Kemal Kenish: "Úıimizdiń shýaqty nury aıaýly ana bolsa, askar taýy, aqylshy tiregi - áke ózińsiń".
3 oqýshy: Dýlat Babataıuly: "Ata - ana aqyly¬ qazylǵan qara kenmen teń".
4 oqýshy: Mahmud Qashqarı: "Atasynan aqyl alsa - tentek ul da jóndeler"
5 oqýshy: Vıktor Gúgo: "Náziktik ataýlynyń jıyntyǵy - ananyń alaqany, sondyqtan da ol sábı úshin jyly uıa".
6 oqýshy: Qadyr Myrza álı: "Qazaq áıeli - bar muratyn otbasynyń ıgiligine arnaǵan álemdegi eń izgi jan ıesi".
7 oqýshy: Ǵabıt Mýsirepov: "Ana - bar tilegin perzentiniń jolyna, baqytyna arnaǵan álemdegi eń meıirban jan".
8 oqýshy: Ǵabıden Mustafın: "Balaǵa sińirgen ata - anansh eńbegin bala ómir boıy aqtap bola almaıdy. Ol - óle - ólgenshe sýynbaıtyn, sarqylmaıtyn mahabbat".
Hor « Ana týraly jyr»( synyp oqýshylary)
9 oqýshy: - Ul - qyz ata - anasyn, úlkenderdi qýanyshqa bólep, baqytqa kenelem dese, aldymen ádepti bolýlary kerek. Óz jumystaryn adal da tyńǵylyqty atqarsa, ata - ananyń ul - qyzy bolyp ósedi.
10 oqýshy: - Ata - anany syılaý - sábı shaǵynda olar ózińdi qalaı baǵyp - qaqsa, qartaıǵanda olardy da solaı alaqanǵa salyp aıalaý kerek.
11 oqýshy: - Ata - ananyń kóńilin esh renjitýshi bolma, olardyń júregine qaıǵy túsirýshi bolma.
12oqýshy: - Ata - anasyn umytqan bala - opasyzdyń opasyzy, raqymsyzdyń raqymsyzy.
13 oqýshy: - Ata - ananyń qadirin bilmegen - halyq qadirin bilmeıdi.
14oqýshy: - Tún uıqysyn tórt bólgen, túnde besik taıanyp, shoshyp oıanǵan ananyń aq meıirimin erekshe baǵalamasańyzdar, ol - qorlyq.
15 oqýshy - Keıbir tárbıesiz, arsyz balalar ata - anasyna qarsy sóılep, tyńdamaı jatady. Ondaı qylyqtardan aýlaq bolyp, ana, áke, apa, qaryndas - týystaryńdy syılap júrińder. Áke - tiregiń, qamqorshyń, asqar taýyń. Ana - jaryq dúnıege ákelýshiń.
2. Toptarǵa tapsyrmalar:
Ata - analarǵa: maqaldy aıaqtaý kerek
Ádepti bala ata - anasyn maqtatar… (ádepsiz bala ata - anasyn qaqsatar).
Ákesi turyp ul sóılegennen bez…(sheshesi turyp qyz sóılegennen bez).
Qaraǵaıǵa qarap tal óser… (qataryna qarap bala óser).
Úıinde uly - qyzy bardyń…(kóginde sónbes juldyzy bar).
Ana sútin aqtamaǵandy …(eshkim jaqtamaıdy).
"Bala tegine tartady" deıdi qazaq halqy. Siz muny qalaı túsinesiz?
Balalarǵa:
Jyǵylyp jatyp…(súringenge kúlme).
Kúlme dosyńa…(keler basyńa).
Ádepti bala arly bala…(ádepsiz bala sorly bala).
Aýrý qalsa da… (ádet qalmaıdy).
Uıada neni kórseń … (ushqanda sony ilesiń).
Balalarǵa:
1. Ákeniń týǵan kúni, aıy, jyly
2. Ákeńizdiń sizdi qatty qýantqany, álde renjitkeni esińizde me?
3. Ákeniń izgi qasıetteri
4. Ákeniń pikiri sen úshin?
5. Ákeń saǵan aıtatyn úıdegi turaqty mindetterin?
3. Oralhan men Ulpan júrekjardy óleń joldarymen
4. Oıyn « Meniń balam(qyzym) baldaı!» (Kózdi baılap óz balasyn kóptiń ishinen tabý)
5.« Men ata - anammen maqtanamyn!» atty slaıdtar men fotosýretter
6. Ata - analar men balalar birigip « 8a» dep atalatyn ertegimen tilek bildirip aıaqtaıdy.
Muǵalim:
1 - júrgizýshi: Kele ǵoı botaqanym ózime dep,
Anam kep sıpaǵanda shashymdy jáı.
Kúıimdi keshseńder - aý sol kezdegi
Ákemniń mańdaıymnan ópken kezi - aı.

2 - júrgizýshi: Turǵandaı ana sózi terbep meni,
Ómirim ónerimmen órnekteldi.
Tileıdi ár izime aq jol meniń,
Árqashan áke úni jebep meni.

Qurmetti ata - analar, oqýshylar!
Sizderdiń otbasylaryńyzǵa synybymnyń atynan tek jaqsylyq tileımin!
Qyzdaryńyz qyzǵaldaqtaı qulpyra bersin, uldaryńyz izgi armandaryńyzdy oryndaı bersin degen tilekpen búgingi tárbıe saǵatyn támamdaımyn. Kelgen qadamdaryńyzǵa gúl bitsin! Kelesi kezdeskenshe hosh saý bolyńyzdar!