InfoHub Logo

Synyby: 5
Sabaqtyń taqyryby: Otyrar - qaharman qala

Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik: Oqýshylarǵa Otyrar qalasynyń gúldengen ýaqyty týraly túsindire otyryp, Otyrardyń erligi týraly tolyq maǵlumat berý.
á) tárbıelik: Oqýshylarǵa ata – babalarymyzdyń Otan úshin qasyq qany qalǵansha shaıqasqanyn aıta otyryp, elsúıgishtikke, Otansúgishtikke tárbıeleý.
b) damytýshylyq: Oqýshylardyń logıkalyq oı - órisin damytý.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Suraq – jaýap, oıyn, mátinmen jumys
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, mátin, sózjumbaq, sýretter
Pánaralyq baılanys: geografıa, ádebıet

Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi
a) sálemdesý
á) túgeldeý
b) sabaqqa nazar aýdarý

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
Ortaǵasyrlyq qalalar (úsh bólikten) turdy?
Sıtadel ----- Patsha saraıy, ákimshilik basqarý oryndary
Shahrıstan ---- Kishi bıleýshi top ókilderi, túrli kásip ıeleri
Rabat ------------ Eńbekshi halyq

«Kim kóp biledi?» oıyny.

1. Úİİ – Hİİ ǵǵ qalalardy ata.
2. Ál Idrısı, Gardızı sıaqty saıahatshylar Qımaq, Qarluq ıelikterindegi qalalar jóninde ne jazdy?
3. Bul qalalardy kim basqardy?
4. H – Hİİ ǵǵ iri qalalardyń qurylysy týraly ne aıtasyń?
5. Ortaǵasyrlyq qalalardy ata.
6. Túrkistan qalasynyń ejelgi ataýlaryn ata.
7. Túrkistan ataýy qandaı maǵyna beredi?
8. Qypshaq memleketiniń basty saıası jáne mádenı ortalyǵy qaı qala boldy?

İİİ. Jańa sabaq:
Otyrar – erteden shyǵys álemine tanymal bolǵan qala. Keıbir derekterge qaraǵanda osydan eki jarym myń jyl buryn onyń ornynda alǵashqy qonystar bolǵan.
Úİ – Úİİİ ǵasyrlarda Otyrar Syrdarıa ózeniniń orta aǵysyndaǵy saıası ortalyq boldy. Keıin İH – Hİİ ǵǵ sol aımaqtyń basty qalalarynyń birine aınalady. Otyrar Qazaq handyǵy zamanynda mádenıeti men ekonomıkasy jaqsy damyǵan ortalyqtardyń biri bolǵan.
Otyrar qalasynyń gúldenip, orta ǵasyrdaǵy iri qala ortalyǵyna aınalýyna onyń ornalasqan orny úlken áser etti. Bul qalanyń tez ósýine qolaıly jaǵdaı jasaǵan Uly Jibek joly boldy. Ú – HÚ ǵǵ Otyrar qalasy Aral boıyndaǵy kóshpeli taıpalarmen saýda jasaıtyn ortalyqqa aınaldy. Iran men Orta Azıadan Sibirge, Monǵolıaǵa jáne Qytaıǵa qatynaıtyn saýda jolyndaǵy mańyzdy qala boldy.

Otyrarǵa jan – jaqtan kópester kelip-ketip jatty. Munda medreseler, bazarlar, ustahanalar, tipti qonaqúıler men meshitter, monsha, saýda dúkenderi jumys istegen. Myqty dýalmen qorshalǵan qalaǵa kiretin bes qaqpa bolǵan. Qala bıleýshileri, baılar, iri saýdagerler qalanyń ortalyq bóliginde turdy. Al syrtynda qarapaıym halyq qonystandy. Qala eki dýalmen qorshalǵan. Birinshisi qalanyń búkil aýmaǵyn qorshaı salyndy. Ekinshi dýal qalanyń aýqatty adamdary turatyn ortalyq bóligin basqalardan bólip turatyn. Otyrar qalasy óz zamanynda nebir qyrǵyn shaıqasty basynan keshirgen.

1218 jyly Shyńǵysqan basqarǵan Monǵoldyń qalyń qoly Qazaqstannyń Jetisý óńirine attandy. Birneshe qala, myńdaǵan halyq, mal - múlik Monǵoldardyń oljasyna aınaldy. Ońtústik Qazaqstan qalalary ishindegi Otyrar sol kezdegi eń myqty qalalardyń biri sanaldy. Onyń bıleýshisi Qaıyrhan esimdi áskerbasy edi. Otyrar qalasyn basyp alýǵa Monǵoldar 1219 jyly 150 myńǵa jýyq áskerin attandyrady. Otyrarlyqtar óz qalasyn qasyq qandary qalǵansha qorǵap, berispedi. Qatty qarsylyqqa ushyraımyz dep oılamaǵan Shyńǵysqan ashýlanyp, qalanyń bekinis ornyn jermen - jeksen etińder degen buıryq beredi. Bes aı boıy jaýǵa berilmeı shaıqasqan Otyrarlyqtardyń arasynan Qarasha atty satqyn shyqty. Ol qalanyń darbazasyn jaýǵa ashyp beredi. Sonyń opasyzdyǵynan qalany 1220 jyly aqpanda monǵoldar basyp aldy. Ańyzdarǵa qaraǵanda, monǵoldar Qaıyrhannyń tamaǵyna qorǵasyn quıyp óltiredi. Qalany birneshe kún boıy tonap, qıratady.

İÚ. Jańa sabaqty bekitý:
a) Mátinmen jumys
Otyrar – erteden batys álemine tanymal bolǵan qala. Keıbir derekter boıynsha onyń ornynda osydan bir jarym myń jyl buryn alǵashqy qonystar bolǵan. Úİ – Úİİİ ǵasyrlarda Otyrar Esil ózeniniń orta aǵysyndaǵy saıası ortalyq boldy. Bul qalanyń tez ósýine qolaıly jaǵdaı jasaǵan medreseler men ustahanalardyń ashylýy boldy. Qala myqty dýalmen qorshalǵan. Qalaǵa kiretin eki qaqpa bolǵan. Qala bes úlken dýalmen qorshalǵan.
á) Sózjumbaq «Otyrar»

Ú. Sergitý sáti.
b) «Kim jyldam?» oıyny
1. Otyrar qalasy qaı ǵasyrda saıası ortalyqqa aınaldy?
2. Otyrar qaı elderge qatynaıtyn saýda jolyndaǵy mańyzdy qala boldy?
3. Qalanyń ortalyq bóliginde kimder turdy?
4. Qarapaıym halyq qaıda turdy.
5. Monǵol memleketin kim qurdy?
6. Monǵol áskerleriniń sany qanshaǵa jetti?
7. Monǵoldar Otyrardy qaı jyly basyp aldy?
8. Bul qyrǵyn qalaı atalady?

Úİ. Qorytyndylaý.
Úİİ. Úıge tapsyrma berý.
Úİİİ. Oqýshylardy baǵalaý.