- 05 naý. 2024 00:17
- 218
Jippen beıneleý «Tumar»
Taqyryby: Jippen beıneleý «Tumar»
Maqsaty: Oqýshylardyń bilimin júıelendirý, sheberlik deńgeıin arttyrý arqyly ásemdik pen sulýlyqty baǵalaı bilýge úıretý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń jumysty oryndaýdaǵy eptiligin, alǵan bilimin óz betinshe qoldana bilýin, kórkemdik talǵamdaryn arttyryp, shyǵarmashylyq belsendiligin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardyń óz betimen jumys jasaýǵa, tıanaqtylyq deńgeıin kóterýge baýlý, estetıkalyq talǵamyn arttyrý, buıymdy ásem bezendire bilýge, uqyptylyqqa jáne tazalyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: aralas, saramandyq
Pánaralyq baılanys; beıneleý óneri, matematıka, syzý, tarıh, qazaq tili.
Qural - jabdyqtar: qaıshy, ıne, karton, sırkúl, qaryndash, jip mýlıne, óshirgish..
Kórnekilikter: úlgiler, sqemalar, býklet, nusqaý
kartasy, jippen beınelengen kartınalar
Sabaq barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) muǵalimniń sabaqqa daıyndyǵy
b) oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵy
v) Sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
İİ. Kirispe
Oqýshylardy topqa bólip otyrǵyzý.
Ár topqa úlestirmeli nusqaý kartalaryn taratý.
Jumys bastamas buryn oqýshylarmen eńbek qaýipsizdigi erejelerin.(ınemen, qaıshymen jumys) qaıtalaý.
Jippen beıneleý.
Keste tigý - halyq óneriniń bir túri. Ol erte kezden belgili. Ony kıimdi, úı jıhazdaryn ásemdeý úshin paıdalanǵan. Ár halyqtyń ózine tán oıý - órnek túrleri, kesteleý tásilderi, ózindik mánerleý erekshelikteri qalyptasqan. Ádette qarapaıym matalar men jipterden ıneniń kómegimen ásem buıymdar jasalady.
Kesteni qatyrma qaǵaz betinde oryndaýǵa bolady. Ol úshin qaǵaz betine ınemen tesikter tesip, ıne jipti sol tesikterden ótkizý arqyly órnek shyǵarýǵa bolady. Mundaı qarapaıym, ásem buıymdy - jippen beıneleý «ızonıt» dep ataıdy. Ol qymbat materıaldardy qajet etpeıdi. Oǵan tek qatyrma qaǵaz ben jipti ǵana qoldanady.
Jippen beıneleýdi oryndaýdyń prınsıpi óte qarapaıym.
Ony sheńber jáne burysh toltyrý arqyly oryndaıdy. Ár túrli ásemdik buıymdaryn jasap shyǵarýǵa bolady.
Jippen beıneleý tehnıkasymen quttyqtaý ashyq hat, kitaptyń muqabasyn bezendirýge jáne ár túrli panno jasaýǵa bolady. Panno - qoǵamdyq mádenı oryndardy, úı ishin kórkemdeý úshin jasalatyn óner týyndysy.
İV. Aǵymdaǵy jumystar.
Ár oqýshymen qajeti bolsa jekeleı jumys júrgizemin.
V. Qorytyndylaý.
Oqýshylardyń jasaǵan buıymdaryn jınap, kórme uıymdastyrý.
Maqsaty: Oqýshylardyń bilimin júıelendirý, sheberlik deńgeıin arttyrý arqyly ásemdik pen sulýlyqty baǵalaı bilýge úıretý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń jumysty oryndaýdaǵy eptiligin, alǵan bilimin óz betinshe qoldana bilýin, kórkemdik talǵamdaryn arttyryp, shyǵarmashylyq belsendiligin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylardyń óz betimen jumys jasaýǵa, tıanaqtylyq deńgeıin kóterýge baýlý, estetıkalyq talǵamyn arttyrý, buıymdy ásem bezendire bilýge, uqyptylyqqa jáne tazalyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: aralas, saramandyq
Pánaralyq baılanys; beıneleý óneri, matematıka, syzý, tarıh, qazaq tili.
Qural - jabdyqtar: qaıshy, ıne, karton, sırkúl, qaryndash, jip mýlıne, óshirgish..
Kórnekilikter: úlgiler, sqemalar, býklet, nusqaý
kartasy, jippen beınelengen kartınalar
Sabaq barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) muǵalimniń sabaqqa daıyndyǵy
b) oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵy
v) Sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
İİ. Kirispe
Oqýshylardy topqa bólip otyrǵyzý.
Ár topqa úlestirmeli nusqaý kartalaryn taratý.
Jumys bastamas buryn oqýshylarmen eńbek qaýipsizdigi erejelerin.(ınemen, qaıshymen jumys) qaıtalaý.
Jippen beıneleý.
Keste tigý - halyq óneriniń bir túri. Ol erte kezden belgili. Ony kıimdi, úı jıhazdaryn ásemdeý úshin paıdalanǵan. Ár halyqtyń ózine tán oıý - órnek túrleri, kesteleý tásilderi, ózindik mánerleý erekshelikteri qalyptasqan. Ádette qarapaıym matalar men jipterden ıneniń kómegimen ásem buıymdar jasalady.
Kesteni qatyrma qaǵaz betinde oryndaýǵa bolady. Ol úshin qaǵaz betine ınemen tesikter tesip, ıne jipti sol tesikterden ótkizý arqyly órnek shyǵarýǵa bolady. Mundaı qarapaıym, ásem buıymdy - jippen beıneleý «ızonıt» dep ataıdy. Ol qymbat materıaldardy qajet etpeıdi. Oǵan tek qatyrma qaǵaz ben jipti ǵana qoldanady.
Jippen beıneleýdi oryndaýdyń prınsıpi óte qarapaıym.
Ony sheńber jáne burysh toltyrý arqyly oryndaıdy. Ár túrli ásemdik buıymdaryn jasap shyǵarýǵa bolady.
Jippen beıneleý tehnıkasymen quttyqtaý ashyq hat, kitaptyń muqabasyn bezendirýge jáne ár túrli panno jasaýǵa bolady. Panno - qoǵamdyq mádenı oryndardy, úı ishin kórkemdeý úshin jasalatyn óner týyndysy.
İV. Aǵymdaǵy jumystar.
Ár oqýshymen qajeti bolsa jekeleı jumys júrgizemin.
V. Qorytyndylaý.
Oqýshylardyń jasaǵan buıymdaryn jınap, kórme uıymdastyrý.