InfoHub Logo

Ata býra qazyǵyn aınalyp, urynyp tur. Tún ortasy. Aýyl uıqyda. Shekelep júzgen tolyq aı. Tóńirek sútteı jaryq. Aı sáýlesinen alys-jaqyn qyrlar aq qylańytady. Tóbede únsiz sozylǵan keń aspan. Teriskeı eteginde kóldeneń jatqan bult bar. Túńlikteri jabýly tórt-bes úı tompıyp únsiz ǵana múlgıdi. Úı mańynda qybyr etken jan belgisi joq. Árirekte qora toly qoı jatyr. Álsin-álsin pysqyrǵan belgi bilinedi. Túnimen atoılap shyǵatyn eki-úsh salpań qulaqtyń úni óshipti. Úıdi yqtap búk túsip jatyr.

Tynshymaı turǵan jalǵyz býra ǵana. Quıryq sabap kúrkildep, tym mazasyz.

Qarańǵy úıde qatpa shal: «Pah, pah, myna býranyń jaraýyn-aı! — dep kúbirlep tóseginde bir aýnap tústi de, kenet býranyń káriligi esine túsip: — Uıalsaıshy shirkin!» — dep sybyrlap jatyp uıyqtap ketti.

Býranyń esi-derti esik aldyndaǵy yqtasyn shuqyrdan aýyq-aýyq estilip turǵan daýysta. Sol jerde, anaý boz tóbeniń qular astynda túıe oınaq bar. Aýyl túıesiniń qystaı túneıtin jyly mekeni.

Búginderi arýana bitkenniń kelege kelgen kúnderi. Kún sýyp, eti salqyndaǵan kúıli qaranyń tún jatpaı naýqan keshetin ystyq shaqtary.

Ata býrany tynyshynan aıyryp turǵan — oınaq tustan arýana-qunanshalardyń álsin-álsin jińishke shyńǵyryp baqyrǵany, býyrshyndardyń zirkildep naýqan keshýi. Kezbe samal alyp jetetin arýana ıister.

Býra quıryǵyn sap-sap uryp, jelkesin kújdıip, shirene laq-laq kúrkildedi. Kómekeıi tereń sýdyń loqyly búlkildep, aýyzynan aq kóbigi shubyrdy. Tisin shıq-shıq qaırady. Janarynda ashý-yza oty ushqyndap, qazyǵyn empeń-empeń aınalady.

Býranyń sergek qulaǵy dybys ańdıdy. Álsin-álsin arýana-qunanshalardyń dármensiz jińishke saryny estilgende, kendir arqandy úzerdeı alasurady. Quıryǵy qaıqańdap qashqan arýanalar, ókshelep júrgen býyrshyndar saırany kóz aldyna elesteıdi.

Ata býra qazyǵynda turyp úıirin ańsaǵanda, arýanalarǵa aýyz salyp júrgen býyrshyn ataýlyǵa ashýly. Ásirese qazir daýysy jıi estilip qalyp turǵan Qara býyrshyndy jıi eske alady. Eske alǵan saıyn tyrsıyp isine túsedi. Aıaq-basyn shandyǵan mynaý arqan sál ajyratsa, alyp ushyp úıirge jeter edi de, ózdiginen arýanalarǵa joryq bastaǵan býyrshyndy eki búktep, bir shaınar edi.

Tún túkpirinen Qara býyrshynnyń óktem zirkili jıi estiledi. Kóp býyrshynnyń ishinen sonyń daýysy ǵana shyn jeńimpaz ústem burqyldaıdy. Ata býraǵa bul sátte Qara býyrshyn qubyjyq, qas jaý beınesinde elesteıdi.

...Ótken jyly osy mezgil. Arýana ataýly jaıshylyqty ottaý, kúıseýden tanyp, býra jaǵalap ıiskelep bola bastaǵan kez. Jaqyndap taqymyn ıiskegen arýanalarǵa býyrshyndardyń erkektik kórsetip tirile qalǵanyn baıqasa boldy, Ata býra bulqan-talqan ashý shaqyratyn da, «erkek symaq» shetinen tyrqyratyp bel asyryp qýyp tastaıtyn. Arýanalar Ata býrany tóńirekteıdi. Býyrshyndar arýanaǵa jaqyndaýdan bezer. Dál osyndaı shaqta Ata býrany ıesi kep ustap, basyna noqta saldy da, úıirden aıyrdy. Ústine aýyt salyp, úsh kún udaı qum saq shaǵyldan sekseýil tasydy. Úsh kúnnen keıin bosatyp edi. Ata býra basyna erik tıisimen Sary jazyqqa týra saldy. Úsh kún udaı esinen bir shyqpaǵan súıkimdi arýanalaryna asyqty. Óńkildep jelip otyryp óriske jetti. Kelse, úıirdi úrkerdeı úıirip qoıyp, eki býyrshyn aıqasyp jatyr. Bireýi buny baıqap qalyp, tura kelip qashty. Ekinshisi áıgili shálkes Qara eken. Boı salyp qashpady. «Kelseń, kelshi!» degendeı syrt berip, selsoq qozǵalady. Buzyq ish nıetiniń baryn ańǵartady. Bala býranyń onsha taısala qoımaǵan kerenaý keıpi Ata býranyń ala saıtanyn shaptan túrtkendeı boldy. Qany qaınap, kózi túk kórmeı, kere qulash azýdy arandaı ashty. Shabysy azdyq etkendeı, julyna sekirip demde jetip keldi. Moınyn sozyp jiberip, qıqar Qaranyń alǵy jilinshigine aýyz saldy da, ekpinmen súıkeı qaǵyp jiberdi. Qara býyrshyn tumsyǵynan shanshylyp omaqasyp ketti. Tura sala qarsylaspaq bolǵan áreketin eki-úsh ret kúırete toıtaryp edi, býyrshynnyń beti qaıtyp qaldy. Qorǵana berdi de, bir yńǵaıda sytylyp shyǵyp, shyǵyna qashty. Aıanbaı bul da qýdy. Tirsegin tistep-qyrshyp, belden belge asyra qýdy...

Ata býra qazyǵyn áli aınalyp tur. Tanaýynan burq-burq býy búrkıdi. Ózimen birge aıaq astynda tarbańdap kóleńkesi de aınalyp tur.

Tań saz bere oınaqtaǵy túıeler Sary jazyqqa qaraı bet aldy. Úrdis tartqan top sońynda qanshyrdaı qatqan tyǵyrshyq Qara býyrshyn keledi. Bitim-poshymy bólek. Jabaıy emennen kesip-kesip qurastyra salǵan jonýsyz kespeltek. Eki ezýinen kóbik shashyp, burq-sarq dılanady. Ol — anaý topqa kire almaı shettegen úsh býyrshynǵa istep kele jatqan qyry. Úsh býyrshyn ázirge bunyń ońyspas qas jaýy. Áldeqashan yqtyryp qoısa da, óli qaýip oılap, kóz qıyǵynan tastamaıdy. Olar da bunyń kózi taıyp ketse boldy, qoraly arýanaǵa esalań jyndaı tıedi.

Qara býyrshynnyń úzdiksiz zirkil saryny qoraz sekildi qoqılanyp alystan áperbaqan aıbat kórsetýinen jasqanyp qalǵan úsh býyrshynǵa jan alǵyshtan jaman áser etedi. Dúr Qaranyń moıyny beri buryldy degenshe, bul únemi jalt aınalyp, óksheni kóteredi.

Úıir basy Ata býranyń tóbe kórsetpegenine birtalaı kún. Ol ketisimen uzamaı arýanalar kelege keldi. Deni sezimtal, sergek minez ashyp, býyrshyndy jaǵalap ıiskelep shyǵardy. Úıirdegi tórt býyrshyn múldem syıysa almady. Jata qap qyrqysty. Tura qap silkisti.

Sary jazyqty boılaı birin biri qýysty. San oıpańnyń at kópirin shyǵaryp aıqasty. Aqyrynda kúsh atasyn tanyp, úıirde Qara býyrshynnyń tegeýrinine tótep turatyn erkek kindik qalmady.

Elsiz medıen jym-jyrt. Qaptaldap jaǵalaǵan kún kózi kómeskileý jaryq sebedi. Aspan shaǵyrmaqtanyp, tutasqan bult túıilip tur. Oıdan-qyrdan qara je l oıanyp, azynap bas kóterip qoıady. Panasyz jazyqta sıdıtyp qýraǵan ebelek, jýsan, seleý bastary qaltyranyp dirildep, bez-bez shýlasyp qalady.

Ońashada dalada shashyrap jaıylǵan bir kele túıe qara kórinedi. Shóbi bitik, balyqkóz, sorasy mol óriste toqtap jaıylyp jatyr.

Keıde tynyshtyqty buzyp baqyrǵan arýana dybys, jalt-jult býyrshyn qımyl baıqalady. Bul dúr Qaranyń naýqan joryǵynyń bir kórinisi. Ánekeı, jińishke shyńǵyrǵan qunanshanyń daýysy shyqty. İzinshe dúr Qaranyń aldyna úıirden bólinip bir qunansha tústi. Ikemine kóngisi kelmegen asaý qunanshany dúr Qara qýyp keledi. Qunansha álsin-álsin shyńǵyryp qoıyp, quıryǵy qaıqańdap qashady. Dúr Qara shúıligip azý jumsady. Qunansha shyńǵyryp toqtaı qaldy. Toqtasymen tize búkti. Býyrshyn omyraý salyp qonjıa berip edi, qunansha yrshyp ketti. Ol áli býranyń ozbyr omyraý ezgisin kórmep edi. Turyp alyp, aıdalany betke alyp qashty.

Býyrshyn burqyrap ashýǵa mindi. Anaý qunanshanyń adymyn ashtyrmaı qýyp jetti de, azýdy tirsekten saldy. Qunansha jalp ete qaldy...

Tús aýa Sary jazyqtyń kúnshyǵys qabaǵynan empeńdep jelgen bir qara qulady. Bul Ata býra edi. Aıaǵyna salǵan kisenniń talqanyn shyǵaryp, aýyldan qashyp kele jatqan beti osy. Túnimen qazyǵyn aınalyp urynǵanda, tań ata shyǵyrǵa jekken edi ony. Epti qoldar belin bileý-bileý arqanmen shandyp, qudyq basyna alyp kelgen. Shyǵyr — Ata býraǵa talaı jyldan tanys kásip. Bir ushy shyǵyr aǵashynan asyp, qaýǵada jatqan trostyń ekinshi ushy ıyǵyndaǵy ashamaıǵa tas túıin tańylady. Sonan saǵaǵynan bir jeńil aıaq bala jetektep, elý attam jerdi ilgeri keıin taptatady da júredi.

Býra túste shyǵyrdan bosatylyp, qudyq mańyndaǵy sorańǵa jaıylysqa jiberilgen. Biraq býranyń esi-derti Sary jazyq boldy. Kisendi júrisi mandymasa da, óriske qaraı dáme aıdap, qybyr-qybyr qozǵala beredi.

Arýanalardy ıemdenip omyraýlap júrgen Qara býyrshynnyń qubyjyq búıi beınesi kóz aldyna eles bergendeı bolady. Onan saıyn yza qozyp, yrǵyp-yrǵyp túsedi. Kisen qajap, qany shyqqan aıaǵyn baıqamaıdy.

Bir sát shoqaqtap sekirip kele jatqanda, jolshybaı tomarǵa súrinip ketti. Zor keýdesi osharylyp eńkeıe berdi. Salmaq ekpinmen et bettep baryp, yshqyna qaıta shapshyp edi. Aıaqtaǵy kisen bort etip shynjyrynan qaq bólindi. Qýanysh pa, qorqynysh pa, Ata býra shynjyr úzilip ketkende bota sekildi tumsyǵyn kótere sekirip, tapyraqtap biraz shapqylady. Baýyryn jazyp, aldynan salqyn samal soqtyra siltedi. Qulaq túp, qoltyq, shaby býsaǵansha erkin kósildi. Ońasha keńistikte jalǵyz taırańdap qumardan shyqty. Qalǵan jol uzaǵynda maı búlkilge túsip, empeńdep tartyp otyrdy. Kómekeıinen kúrkil oıanyp, en dalany jalǵyz ózi bórliktirip keledi.

Sary jazyqtyń kúnshyǵysynan qulaǵan jalǵyz qara shoq bulttaı túıilip, eminip taıana tústi. Býranyń daýysyn qozy kósh jerden tanyǵan qoraly úıir jaıylystan basyn alyp, ańyryp qarap turdy.

Ata býranyń jolynda «joly bolmaǵan» úsh býyrshyn jatqan. Úıirge aralasýǵa dúr Qaradan qaımyǵyp, ara úzip jáne kete almaı, ottaýǵa selqos, oıpańda qalǵyp-múlgip jatqan. Bir qulaqqa jaısyz ses emis-emis yzyńdaǵandaı bolady. Alǵash bul sarynnyń mánisin uqpaı, tyń tyńdasty. Endi birde úsheýi qatarynan etterine biz suqqandaı yrshyp túregelisti. Jaý belgisin baıqaǵan shól kıigi sekildi bastary qaıqańdap tasadan shyǵa berdi.

Ańdysqan jaqyn jaý ylǵı úıir taraptan tıýshi edi. Úsh býyrshyn sol daǵdymen betti elsiz keńistikke burysqan. Qarsy betten álem-jálem eki ıyǵyn julyp jep josylyp kele jatqan jaý jamany — Ata býrany kórdi. Kópten úni óshkendeı bolǵan jaý jamany aspannan túskendeı ıekke taqap qalypty. Úsh býyrshyn kilt burylyp, tura qashty. Jaý jamany butadan satyr-sutyr qarǵı sekirip ura kele qýdy. Bastary qalqıyp úsh býyrshyn tyraǵaılaıdy. Ókshelegen jaý odan beter qutyrynyp, órship, jelpine tústi. Taýdan qulaǵan jartastaı qara jerdi burqyrata soǵyp taıraqtap qosyldy. Úsh býyrshyn úıirge taıana esterin jıdy. Úıirdiń bular jaq shetinde shaǵyn qyrqaǵa kóterilip, sanyn sabap Qara búlik tur eken. Moınyn ıire kóterip, tura qap quıryǵy men butyn sabap, zildene kúrkireıdi. Eki ezýinen shubap aq kóbigi tógiledi. «Aqyldaryńnan adasyp, qaıda enteleısińder álde ajal aıdady ma?»-ny syrt pishinmen uqtyrǵandaı, dúr Qara joldy kes-kestep, erkek kesirtkedeı isinip, shıyrshyq atyp tur. Úsh býyrshyn baǵytty ózgertip, qos qaptalǵa qaq jaryla qashty.

Ata býranyń kózi pyshyraı jónelgen úsheýdiń ornynda qasqaıyp qarap turǵan Qara býyrshynǵa tústi. Dúr Qara da buny baıqap, ózgeshe dılandy. Tisin shyqyrlata qaırap, kóldeneńdep zilmen qozǵalady. Bunysy «ótýge jol joq, aldynda men barmyn» degenge saıady. Kekireıip, kómekeıinen lyq-lyq ún shyǵaryp, shaıqas dabylyn sezdiredi.

Ata býra josylyp keledi. Qarsy kezikken kúsh ataýlyny jappaı tapap óterdeı óńmendegen qaharly qarqynǵa mingen. Tosylyp, soqtyǵysyp tolas tappasa, tynshytpas dúleı yza keýdesin býǵandaı. Tis túbine jınalyp qyshytqandaı.

Ata býra dúr Qarany aınalyp kep tura qaldy. Dúr Qaranyń kózi qan búrikkendeı. Ornynan shirenip qozǵalyp, bul da Ata býranyń syrtyn orady. Ata býra tisin qaırady. Qatarlasyp ótkende Ata býra turqy bıikteý. Dúr Qara kishileý kóringenimen, jınaqy, shıraq. Sát baǵysqan azǵana ańdysý ótti. Bireýi súıkenip ketkendeı bolǵan. Aıqas kózdi ashyp-jumǵansha shart-shurt tez bastaldy. İle jel tıgen órtteı údedi. Taban astynda satyr-sutyr buta qırady, burq-burq shań shyqty.

Ýildep jel tura bastady. Buta bitken basyn shulǵyp, aza kúıin shertedi. Samarqaý, tunjyr bulttar qanatyn keń jaıyp, kún kózin perdelep alǵan. Jalpaq dala kóginde tomsyraıyp uzaq oılanyp turyp, bir mezet ushqyndap qar túse bastady.

Úıir túıe áldeqashan jaıylysty toqtatqan. Tus-tustan edireıisip, sostıyp, aıqas alańyn jaǵalap jınalyp qalypty. Onsha jaqyndap ta kele qoımaı, anadaıdan ańyryp úrpıisedi.

Bastalǵanyna bir jaıylym ýaqyt ótken ars-gúrs aıqas áli júrip jatyr. Ekeýi de qaıtpaı, tabandasyp ólýge bar. Sheginip tize búgeri baıqalmaıdy.

Sý júrek úsh býyrshynnyń bireýi tásil qoılaý eken. Qos dushpanynyń ur da jyq qyrqysyn azyn-aýlaq tamashalaǵannan keıin, ıesiz arýanalarǵa kóz qıyǵyn tastady. Býyrshynnyń mánisti kóz tastasyn sezgen shetki arýana qıpaqtady. Úmiti tirilgen býyrshyn qos dushpanyna saqtyqpen taǵy bir nazar saldy da, úıirge taman maıda basyp aıańdady. Jaqyndaǵan saıyn kópten umyt bolǵandaı erkektik aıbat, tákapparlyǵy oıanyp, jelkesi kújdıip, kózi qılandy. Kóbik shashyp, kómekeıin zirkildetti.

Ózine tóngen kárdi sezip, shetki arýana turǵan jerinde shyńǵyra bastady. «Jaý keldi» dep tur.

Aıqastyń qyzǵan sheni. Ata býra bar kúshimen keıin julqyp serpildi. Ekpinin irke almaı shalqalap, jambastaı berdi. Umtylyp tóngen kespeltek Qara dene salmaǵymen bóksesin janshyp ústine qulady. Áldene syndy. Dúr Qara Ata býrany shekeden qarpyp julqyp silikti.

«Baq» etken arýana daýysy shyqty. Dúr Qara búrkit kózdenip jalt qarady. Arýanany tistelep shógerip jatqan býyrshyndy baıqady. Jeńilis tapqan Ata býrany tastaı berip, tura umtyldy. Atyp turyp umtylǵan Qara búlikti kórip úrpıisken túıeler dúr kóterile qashty. Alǵa sýyrylyp shyǵyp, ózgeden bólek bir býyrshyn zymǵaǵan. Dúr Qara sonyń izine tústi.

Ata býra qaıta-qaıta yshqynyp, turýǵa umtylady. Bóksesi jerden aldyrtpaıdy. Qulap qala beredi. Aqyry, alǵy eki aıaǵyna kóterilip, shońqıyp otyrdy. Qantalaǵan janary jalt-jult yzǵar otyn shashady.

Qar eselep, údep tastap tur. Tóńirek dala, keń jazyq tegis aǵarǵan. Túsi sýyq melshıgen aq álem qorshapty mańaıdy.

Saýdyrap jóńkigen túıeler bir top shoǵyr bop qaraýytyp, batys dóńge tyrmysyp barady. Óristi tastap, áldeqaıda aýyp barady. Top sońynda Qara býyrshyn. Shashaý shyqqanyn qýyp tyǵyp, ıirip aıdaıdy.

Alystap bara jatqan úıiriniń sońynan qarap, shońqıyp Ata býra otyr. Ol tustan Dúr Qaranyń lyq-lyq gúrkil óktem úni estiledi.

Ata býra yńyrsyp, jan-jaǵyna qarady.

---