InfoHub Logo

Nege pernetaqtadaǵy áripter alfavıttik rettilikpen ornalaspaǵan? Kompúter pernetaqtasynda áripterdiń ornalasýy – bul XIX ǵasyrda paıda bolǵan baspa mashınkalarynyń murasy. Mundaı mashınkanyń jumys isteý qaǵıdasy qarapaıym. Pernetaqtadaǵy áripti saýsaqpen basqanda osy áriptiń joǵarydaǵy quıylǵan matrısasymen birge tutqa (balǵashyq) áreketke keledi. Ol qaǵaz ben balǵashyqtyń arasynda ornalasqan jáne sıa sińgen lentany uryp, osylaısha, qaǵazda tańba qaldyrady. Mátindi tergende balǵashyqtar qaǵaz turǵan barabandy kezektese urady.

Krıstofer Shoýls oılap tapqan alǵashqy baspa mashınkalarda pertaqtadaǵy áripter alfavıttik tártip boıynsha eki jolda ornalasqan. Budan basqa, tek bas áriptermen basý múmkin bolǵan. Al 1 men 0 sandary tipti bolmaǵan. Olardy tabyspen "I" men "O" áripteri almastyrǵan.  Bastapqy kezde bul báriniń kóńilinen shyqty. Alaıda, ýaqyt óte kele basý jyldamdyǵy arta berdi. Sóıtip bundaı mashınkalardyń mańyzdy máselesi anyqtaldy: jeke balǵashyqtar oryndaryna qaıtyp úlgermedi jáne ylǵı bir-birimen ilinise berdi. Kóp jaǵdaıda olardy ajyratý talpynysy mashınkalardyń buzylýyna ákep soqty.

Munyń sebebi, aǵylshyn alfavıtinde basqalaryna qaraǵanda kóbirek qoldanylatyn kórshiles áripter kóp (mysaly, p-r, n-o). Nátejıesinde kórshiles perneler biriniń artynan biri basyldy. Al bul óz kezeginde balǵashyqtardyń ilinisip qalýyna ákep soqty.

Baspa mashınalaryn óndirýshiler qorytyndy jasap, mátinde jıi kezdesetin áripter suq saýsaqtan («soqyr» on saýsaqty tásildi oılap tapqannan buryn, kóbine suq saýsaqtarmen basatyn) alysyraq ornalastyrylǵan pernetaqtany jasap shyǵardy. Osylaısha búgingi tańǵa deıin qoldanylyp júrgen QWERTY (ústingi qatardyń birinshi lıterynan, ıaǵnı árpinen soldan ońǵa) pernetaqtasynyń ataqty ornalasý rettiligi  paıda boldy. Onda tetikterdiń (balǵashyq) ilinisip qalý problemasy bolmasa da, ol kompúterdiń pernetaqtalaryna kóship keldi. QWERTY pernetaqtasyndaǵy áripterdiń ornalasýy eń ońtaıly emestigin moıyndaýymyz kerek. Vashıngton ýnıversıtetiniń profesory Artýr Dvorak oılap tapqan ornalasý rettiligi áldeqaıda yńǵaılyraq. Onda jıi qoldanylatyn áripter ortańǵy jáne ústińgi qatarda ornalasqan. Sol qoldyń astynda barlyq daýysty áripter, oń qoldyń astynda jıi paıdalanylatyn daýyssyz áripter ornalasqan.

Bulaısha qolǵa túsetin kúsh barynsha teńgerimdi bolady. Ózińiz oılap kórińizshi: 8 saǵattyq jumys kúninde bizdiń saýsaqtarymyz Dvorak pernetaqtasynda shamamen 2 km jol júrse,  al dástúrli QWERTY pernetaqtasynda da bul kórsetkish 7 km jetedi. Sáıkesinshe, Dvorak pernetaqtasyndaǵy basý jyldamdyǵy QWERTY pernetaqtasymen salystyrǵanda  2 ese artyq.

Al qazaq pernetaqtasynyń jaǵdaıy qalaı degen suraqqa keletin bolsaq, biz orys pernetaqtasynyń ornalasý rettiligin paıdalanamyz. Aıyrmashylyq tek – tól áripterimizde. Olar joǵarǵy sımvoldar qatarynan oryn alǵan. Bul pernetaqta biz úshin yńǵaısyz, sebebi qazaq tilimen orys tiliniń aıyrmashylyǵy jermen kókteı, ózge til toptaryna jatady. Bizdiń sózdik qorymyzǵa ıkemdilik jasalǵan pernetaqta kerek.

Halyqaralyq İT Ýnıversıtet stýdentteri Erǵalı Adambaev pen Dıas Júnisbekov qazaq tilinde jasalǵan kompúter pernetaqtasyn oılap tapqan bolatyn. Ol qazaq tilinde mátinderdi jyldam terýge múmkindik beredi. Qazaqstandyq pernetaqtanyń ózgelerden ereksheligi «orys jáne qazaq» tiline ortaq kompúterlik baǵdarlama bolady. Iaǵnı eki tilde mátin terý úshin búgingideı Kontrol+Shıft nemese Kontrol+Ált arqyly álipbı aýystyryp otyrmaısyz. Pernetaqtanyń kólemi klıentterge qolaıly bolý úshin standartty qalpynda qalǵan. Qazaq álipbıindegi 9 áripti jeke-jeke qosqan. Lıngvısıkalyq zańdylyqtarǵa sáıkes olardy barynsha yńǵaıly etip ornalastyrdy. Kompúterlik qurylǵynyń kólemin standartty jaǵdaıda saqtaý úshin Enter, Shıft syndy pernelerdi kishireıtken.

---