InfoHub Logo

Y.Altynsarın atyndaǵy Arqalyq memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty

4 kýrs stýdenti: Sakanova Ýljan

 

Árbir ǵylym salasynda qıyndyqtar kezdesetini belgili. Shetel tilin oqytý teorıasyndaǵy qıyndyqtyń biri-tyńdap-túsiný bolyp otyr. Kóp ýaqyt boıy ádiskerler tyńdap-túsinýdi sóıleý qyzmetinyń túri dep te, oqytýdyń maqsaty retinde de qabyldaǵan joq.  

Kochkınanyń maqalasynda kórsetilgendeı: «... shet tilin meńgerý jáne tildik daǵdylaryn damytý, negizinen, tyńdap-túsiný arqyly júzege asyrylady». Sondyqtan, tyńdap-túsiný eń úlken qıyndyqty týǵyzady.

Oqytý prosesinde qıyndyqtardy joıý emes, birtindep jáne dáıekti jeńý durys bolyp sanalady. Psıhologtar atap ótkendeı, eń tıimdi daıyndyq bul jeke tulǵanyń qobyljýyn, onyń erki men kóńilin basqaǵa aınaldyrý kezinde júzege asady.

Tyńdap-túsinýdi oqytýdaǵy qıyndyqtardy jeńý jáne sonyń negizinde shynaıy jaǵdaıda sátti jumys isteı alatyn daǵdy men iskerlikti qalyptastyrý maqsatyn júzege asyrý úshin týyndaıtyn qıyndyqtardy aıqyn elestete alýymyz kerek:

        1) tildik máseleniń sıpaty;

        2) tildik qarym-qatynastyń formasy;

        3) sóılesýdiń maǵynalyq mazmuny;  

        4) usynylǵan habarlamanyń sharttary;

        5) aqparat kózderi;

        6) tyńdaýshynyń estý tájirıbesi.

Ádistemelik ádebıette negizgi eki qıyndyq kórsetiledi: psıhologıalyq jáne lıngvısıkalyq.

1. Psıhologıalyq sıpattaǵy qıyndyqtar:

        - tyńdap-túsiný birjolǵy estigendi qabyldaıtyn qıyn daǵdy. Birjolǵy tanystyrý shynaıy aýyzsha-tildik qarym-qatynaspen baılanysty. Bul qıyndyqy oqýshylardan qaıtalap surap, naqtylaıtyn suraqtar qoıyp birtindep joıýǵa bolady.

       -tyńdap-túsinýdegi ár túrli aqparat kózderi qıyndyqtar týǵyzady. «Mehanıkalyq tildi» (jazba) qabyldaý sóıleýshi adamdy kórmegendikten qıynyraq, sebebi ol adam keıde kerek kezde sózin baıaýlatady nemese qaıtalaıdy, nemese ym-ıshara túrinde kórsetip kómektesedi (paralıngvıstıkalyq quraldarmen). Oqytýdyń tehnıkalyq quraldaryn paıdalanýda mundaı kómekter bolmaıdy. Tájirıbe kórsetkendeı, oqýshy óziniń muǵaliminiń sózin, sonymen qatar óz ultynyń adamdarynyń sózin túsinedi eken. Alaıda, tildi tasýshylardyń sózderin durys túsinbeıdi. Munyń negizgi sebebi: tildi tasýshylardyń aýqymdy taqyrypta sóılesýi, tildik materıalǵa baı, sóz jyldamdyǵynyń tez bolýy. Degenmen, basqa da sebepter bar. Qazirgi ýaqytta tildi tasýshylardyń aýyzsha sózderi jazbashadan ózgerek ekeni belgili. Olar kóbinde ádebı stılden góri, ózderine tanys stıldi qoldanady. Oqýshylar tyndaıtyn mátinder ádebı tilde bolǵandyqtan jáne kóbinde jazba kózderinen alynatyndyqtan, oqýshylarǵa tabıǵı tildi túsinýge úıretý qıyn. Tildi tasýshynyń sózderin túsinýge baılanysty qıyndyqtardy jeńý úshin, birtindep muǵalimniń usynatyn mátinderiniń sanyn qysqartyp, oqytýdyń bastapqy kezeńinen bastap-aq tildi tasýshylardyń sózderin estirtý qajet. Oqýshylar ár túrli dıktordy (er adam, áıel, bala) tyńdasa, sóılesý ádebine ońaı beıimdeletinin este saqtaý qajet.

      - sóıleýdiń jyldam tempi túsinýdegi eń úlken áser etetin faktor bolyp tabylady(ásirese bastaýysh kezeńde). Qyzyǵy túsinýge ásirese sóıleýdiń baıaý qarqyny áser etedi. Túsinýge sóıleý jyldamdyǵyn arttyrý yqpal etedi, biraq belgili bir shekke deıin ǵana. Sóıleý qarqynynyń tyńdap-túsinýde mańyzy zor, sebebi frazany taǵyda oılasyp, keri qaıtýǵa múmkindik joq. Tildi tasýshylardyń sóıleý qarqyny sheteldik adamǵa tez sıaqty kórinetini belgili. Bul tyńdaýdaǵy tildik tájirıbeniń jetispeýshiligimen túsindiriledi, ıaǵnı tyńdaýshynyń ishki sóıleýi aıtýshynyń syrtqy sóıleýinen qalyp qoıady. Sondyqtan aýdıtor estigendi qaıtalap úlgirmeıdi, al onsyz habarlamanyń maǵynasyn túsiný múmkin emes. Sonymen qosa, til tasýshynyń baıaý qarqyny, tyńdaýshynyń ana tiliniń qarqynynan aspaıtyndyqtan, tyńdaýshyǵa sóıleý qarqynynyń óziniń qarqynymen sáıkes kelgeni qolaıly bolyp sanalady. Bul qıyndyqty jeńý úshin oqytýdy baıaý temptegi mátinderdi berýden bastaý qajet. Alaıda, keıde bul qarqynnyń ózi tildi endi úırenýshige tez kórinedi. Bul jaǵdaıda, sóıleý qarqynyń baıaýlatpaı, frazalar arasyndaǵy paýzany uzartý qajet. Bul oqýshynyń qalyp qoıýyn joıady. Tájirıbe kórsetkendeı, bastaýysh synypta berilgen jyldamdyqqa tez beıimdeletindikten, paýzalardy qysqartýǵa, birtindep tempti jyldamdatý arqyly shynaıy tempke jetýge múmkindik beredi.

2. Lıngvısıkalyq sıpattaǵy qıyndyqtar.

Lıngvısıkalyq tyńdap-túsiný qıyndyqtaryn sıpattaýdy dıalog pen monologty qysqasha salystyrmaly taldaýdan bastaý kerek, sebebi bul tildik formalar tildik quralǵa ǵana emes, mátinniń qurylymdyq jáne kompozısıalyq sıpattamasyna da áser etedi.

Dıalogtyń tildik quraly sóıleýdiń maqsatymen anyqtalady. Mysaly, bárin aıtyp tastaý, ózinniń jaǵdaıyndy sıpattaý, tyńdaýshyǵa áser etý, qaıtalaý, asyryp aıtý dıalogtyq tildi emosıaly etedi. Eger sóılesetin adamdarǵa sóılesýdiń taqyryby tanys bolsa, olar qysqartylǵan tildi paıdalanady. Mundaı suhbattasýda paralıngvıstıkalyq quraldan basqa, ilikpe sózdegi paralelızm bolýy múmkin. Sóıleýshiler arasynda ishki baılanys bolmasa, dıalog neǵurlym aýqymdy qurylymdy talap etedi. Mundaı suhbatta ol monologpen birigýi múmkin. Tyńdaýshy dıalogqa qatysýy múmkin, nemese «syrttan» qabyldaýy múmkin. Birinshi jaǵdaıda qabyldaýdyń qıyndyǵy aıtýdyń qıyndyǵymen birigedi jáne sońynda mynaǵan ákelip soqtyrady: tempke jáne baılanystyń shartyna beıimdelý qajettigi; belgili bir tildik jyldamdyqty saqtaý; yntalandyrý jáne ıntonasıalyq modeldi durys tańdaý; túrlendirýdi qoldaný. Kınony nemese dybysty qabyldaýda oǵan qatyspaı, dıalogty syrttaı tyńdaý arqyly júzege asady. Munda da qıyndyqtar bar. Eń qıyny sóılesý barysyndaǵy adamdy kórmeı, qashyqtyqtaǵy tildi qabyldaý bolady. Kórý apparatyn qoldanbaý boljaýdy qıyndatady, jadyny júkteıdi, sóılesýdiń jaǵdaıyn jáne taqyrypqa kirý prosesin báseńdetedi. Osy barlyq erekshelikterdi tildik habarlamany jarıalaý ádisin, onyń kólemi men til qıyndyqtaryn anyqtaýda eskerý qajet.

Monologtyq sózde tildik quraldardy tańdaý pikirdi aıtý maqsatyna, qarym-qatynas jaǵdaıy, sóıleýshiniń jeke erekshelikterine (onyń bilimi, emosıonaldyq jaı-kúıi, kórermendermen qarym-qatynasy) baılanysty. Monolog áńgime, qoıylym, doklad nemes leksıa retinde áńgimeniń quramdas bóligine engizilýi múmkin. Monolog qaıtalaý, rıtorıkalyq suraqtar, buıryq, oı men rıtmdi úzý, kirme sózder men sóılemder sıaqty ekspresıvti quraldar arqyly júzege asady. Munyń bári monlogtyq tilge qarapaıymdylyq pen tabıǵılylyq beredi, kórermendermen baılanys nyǵaıa túsedi.

Qabyldaýdaǵy mańyzdy kedergi gramatıkalyq qıyndyqtar bolyp otyr. Olar sıntaksıs pen qatar, morfologıamen de baılanysty. Oqýshylar qabyldanǵan sózderdi jeke elementterge bólip qarastyryp, olardyń arasyndaǵy baılanysty anyqtaý qajet.

Aǵylshyn tilin túsinýde gramatıkadaǵy úlken qıyndyqtar kóp jaǵdaıda ár túrli leksıkalyq maǵynasy joq, kómekshi sózderge baılanysty bolyp keledi. Aýyzsha sóıleýde kómekshi sózderdiń álsiz formasy qoldanylady (you’ve, I’ve, he’s).

Habarlamanyń tildik formasyna qatysty qıyndyqtar eki sebepten týady:

a) oqytylyp otyrǵan tildiń materıalyndaǵy habarlamanyń mazmunyna baılanysty,

b) habarlamada tanys, biraq tyńdap qabyldaýǵa qıyn materıal bolsa.

Tildik formanyń qıyndyqtaryn aıtqanda, sóılemniń uzaqtyǵyn eske salǵan jón. Sóılemniń aıaqtalǵanyna deıin saqtalatyn qysqa merzimdi jadynyń kólemi shekteýli ekeni túsinikti. Eger sóılemniń uzyndyǵy jadynyń kóleminen asyp ketse, tyńdaýshy sóılemniń basyn umytyp, onyń maǵynasyn sıntezdeı almaıdy. Eksperımenttik zertteýlerdiń nátıjeleri dáleldegendeı, estip qabyldaýdaǵy sóılemdegi sózder kóp degende 13-15-ke bolýy kerek. Sonymen qatar,sáıkesinshe, shetel tilin endi meńgerip jatqan oqýshylardyń jady kólemi kishirek, sondyqtan olar 5-6 sózben shekteledi. Iaǵnı, bastapqy satyda sóılemniń uzyndyǵy 5-6 sózden aspaýy qajet.

Baǵyńynqy sóılemniń, kirme sózderdiń, jańa gramatıkalyq qubylstardyń kóptep kezdesýi mátindi túsinýdi qıyndatady. Sáıkesinshe, munyń bárin mátin tańdaý barysynda eskerip, túsindirip, nemese oqýshylardy qıyndyqtardy jeńýge baǵyttaý kerek ( negizgi mazmunyn túsinip jáne usaq-túıek elementterdi eskermeý joly arqyly).

Aýyzsha tildegi fonetıkalyq qıyndyqtar keıde eń negizgi bolyp sanalady. Bulaı dep aıtý negizsiz emes, ásirese, bastaýysh býyndy oqytýda. Fonematıkalyq estýdiń durys jetilmeýi, durys aıtý daǵdysynyń bolmaýy, akýstıko-artıkýlásıalyq úlgilerdiń tolyq qalyptaspaýı tyńdaýshynyń nazaryn bóledi, sońynda sózdiń maǵynasyn túsinbeıdi. Keıinirek sózderdiń fonetıkalyq nusqasyn belgili bir belgilermen ajyratý daǵdysy qalyptasady.

Fonetıkalyq qıyndyqtar barlyq shetel tilderine ortaq nemese jeke tilge ǵana baılanysty bolýy múmkin. Ortaq qıyndyq sózdegi dybys pen sóılemdegi sózderdiń arasynda aıqyn shekara bolmaýy bolyp tabylady; ana tilinde joq fonemanyń, shetel tilinde bolýy, mysaly: aǵylshyn tilinde [ð], [ŋ], [θ ].

N.V. Elýhına aqparat kózderiniń pedagogıkalyq prosesine kelesi maqsatty qosýdy usynady:

        1) muǵalim sózi + sýretti kórnekilik

        2) muǵalim sózi + dıafılm

        3) tek muǵalim sózi

        4) muǵalim sózi + kınofılm

        5) dıafılm + beıtanys daýys

        6) teledıdar

        7) kınofılm + beıtanys daýys

        8) dybys jazbalary( muǵalim sózi)

        9) dybys jazbalary (beıtanys daýys)

Sonymen, tyńdap-túsiný tyńdaýshyǵa táýelsiz, obektıvti sıpattaǵy qıyndyqtarmen baılanysty dep sanaý shartty.

Joǵaryda atalǵan qıyndyqtardy bárin sóıleý qyzmetin durys uıymdastyrý arqyly jeńýge bolatyny aıqyndaldy.      

 

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi          

1. Kochkına 3. A. Aýdırovanıe kak proses vosprıatıa ı ponımanıazvýchasheı rechı // Inostrannye ıazykı v                

---