InfoHub Logo

Erte, erte, erte kezde Qyzylkıik degen jerde, Bazar degen baı bolypty, tórt túligi saı bolypty. Osharylǵan maly bopty, on tórt úıli jany bopty. Qaıystaı qara qatynyn hanymdaı kóripti, qısapsyz malyn janyndaı kóripti.

         Sol baıdyń on toǵyz jyl malyn baqqan Mergenbaı atty quly bolypty. Mergenbaıda bala bolmapty. Áıeli baı aýlynyń tezegin terip, terisin kerip, otymen kirip, sýymen shyǵypty. Óz úıine de kirýge shamasy bolmaı, jumys istep júre beripti.

         Kúnderdiń kúninde baıqus kúń óziniń júkti bolǵanyn bilip Mergenbaı ekeýi ońasha áńgime dúken qurypty.

         — Meniń aıaǵym aýyrlaı bastady. Jumysty baıaǵydaı istemediń dep báıbishe – toqaldar kún kórsetýden qalyp barady. Bul aradan keteıik. Óz kúnimizdi ózimiz kórip, baıdan aýlaq kúnelteıik. Osylardan túbi biz ozamyz, – depti Mergenbaıdyń aqyldy jary. Mergenbaı turyp:

         — Quryǵy uzyn baı bizdi tegin jibermeıdi, ash-jalańash aıdap salady, – depti.

         Mergenbaıdyń áıeli beldi bekem býyp, «sen aralaspa, baımen ne bolsa da men ózim sóılesem» – dep baı úıine kelipti.

         — Mergenbaı aıyqpas aýrýǵa shaldyqty. Aıtýǵa aýzym barmaıdy. Baqsy-balger, qushynashtar Tasty ózenge aparmasań adam bolmaıdy deıdi. Malshy-jalshyńdy taýyp al baı-eke. Biz tańnan qozǵalamyz. Tez ketpesek, tez juǵatyn indet bárińdi de bylǵaıdy, –depti baıǵa áıel.

         Úreıi ushqan baı «Aldaryńnan jarylqasyn» – dep on toǵyz jylǵy eńbegine batasyn berip tez qutylýǵa asyǵypty.

         Ertemen jalǵyz ala sıyryn yńyrshaqtap Mergenbaı qosyn artyp, attanýǵa bet qoıady. Sol mezet baı shyǵyp:

         — Eı, qul, úıińe japqan qurymdy qaldyr, keıingi qulǵa kerek- ti, – dep aqyrypty. Quldyń kóshi áýdem jerge barǵanda baı:

         — Mergenim eńbegiń kóp sińip edi keıin kelip ala baıtaldyń qulynyn al, – dep enesi jerip emizbeı irgede ólgeli jatqan qulyndy kórsetipti.

         Mergenbaı men áıeli kún-tún júrip, Tastynyń boıyna jetipti. Azap torynan qutylyp, qostaryn qýana tigip, kósile bir jatypty qos muńlyq. Erteńine ekeýi de ashtan ólmestiń qamyna kirisip, ańǵa shyǵypty. Kesh Mergenbaı táýeshki, áıeli qoıan soǵyp ákelipti. «Kedeıdiń bir toıǵany shala baıyǵany» – dep ómirlerinde tuńǵysh ret bas qosyp otyryp, asty erkin bir ishisipti. Mergenbaı ádetinshe ańǵa attanǵanda, áıeli baıdyń bergen qulynyn tez alaıyn, tanyp keter dep baı aýlyna ketipti. Ol kele zarlaı bastaıdy:

         — Aýrý Mergenbaıdy ashtyq qosa azaptap jatyr baı-eke! Beker-aq sizden ketippiz. Jylbysqasyn jegizeıin, bereshek qulynyńdy bere kór? – dep bezekteıdi aılaly áıel.

         Áıel qulyndy kóterip qosqa kelse, mergen qosty aınala ańnyń etin samsatyp ilip tastapty. Ala sıyr jalǵyz buzaý, jetim qulyn úsheýin yspar áıel kún saıyn baǵyp, asyraı beripti.

         Osy kezde Mergenbaıdyń áıeli týyp ul taýyp, atyn Serikbol qoıypty. Mergenbaı bul arada alty jyl mekendepti. Ala sıyr altaý bolypty, Serikboly alty jasar aı mańdaıly ul bolypty, ólmeli qulyn alty jasar at bolypty.

         Bul kezde Bazar el jıyp, toı jasapty. Ondaǵy oıy ózin «baı» atandyrý eken deıdi. Alty Alashtyń aty jetkeni jınalǵan uly toıda Bazar turyp, el aqsaqal, qarasaqalyna, moldasy men bı –tórelerine mynany aıtypty: «Meni ózderiń bilesinder, jeti atamnan dáýlet ketpegen baıdyń urqymyn. Jurt meni Bazar deıdi, baı demeıdi. Búgin barsha janǵa, baı atymdy máshhúr etip, uly jıyn toı jasap otyrmyn. Báıgige bir ózim úsh júz at qospaqpyn!» – dep lepiripti.

         Jıylǵan yǵaı men syǵaı onan ármen kópirtipti. Toıǵa el de júgiredi-aý degen atyn jaratqan eken, júırik attanǵanda jer qaıysqan qoldaı bop, shańynan bult turypty. Osy kóptiń ishinde alty jasar Serikbol mingen aýyzdyqpen alysyp Mergenbaıdyń jalǵyz aty da ketedi.

         At túneıtin jerge Bazar úsh kún buryn elý atanǵa qos artyp, azyq - túligimen jibergen eken. At aıdaýshylar tań sáriden turyp, shabandozdardy tamaqtandyryp, attaryna mingize bastaıdy. Daıashy belgi bergende, júırikter jóńkile jóneledi.

         Tús aýyp kishi besin bolǵanda, jıylǵan jurttyń qaraı-karaı kózi talǵanda, kóz ushynan báıge atynyń shańy burq etip shyǵa keledi. Alty júz jıyrma úsh júırikten – úsh júz on sańlaqty ustaýǵa daıashylar at qoıady.

         Ubaq – shubaq, júırikterdiń aldynda qozykósh jerde jalǵyz qara kórinedi. Et asymdaı ýaqytta júırikter kelip qalady. Bárinen buryn jetken aldyńǵy at Mergenbaıdyń jalǵyzy bolyp shyǵady. Buǵan Bazar qatty kúıinedi. «Úsh júz atymnan bireýi ozyp kelmedi, onyń ústine bes at birdeı mert boldy» – dep kúńirenipti baı-ekeń.         Bazardy «Bazar baı» atatqan bul toıǵa ynsapsyz baı yrza bolmaı úsh kún, úsh tún tósekten turmaı jatyp alypty. Aqyry aýlynyń bar ıgi jaqsysyn jıyp alyp:

         — Men Mergenbaıdyń júırigin almaı kóńilim kónshimeıdi.  At meniki, qulynynda bergenmin. Osyǵan aqyl tabyńdar! – dep baı góı-góıge basypty deıdi. Sonda baıdyń bir uly turyp:

         — Atty tegin bermeıdi, tartyp alsaq atty jazym etedi. Endeshe ebin taýyp urlap alsaq netedi. Ózinen bir jas kishi inisin jarys bolar kúni ornyna aýystyryp, júırikti ala qoıý kerek. Tańbany sannan bir soqsaq, mergen tur ǵoı kórgen de talasa almaı qalady, – depti. Bári osyǵan qosh depti.

         Mergen atyn úıdiń irgesine arqandap qoıady eken. Bazardyń kishi balasy toryp júrip, óńdes atpen aýystyryp, júırikti alyp ketedi. Mergenbaı kúndegi ádetinshe ańǵa barý úshin ákeli-balaly ekeýi júıriktiń qasyna keledi. At kúndegideı emes áljýaz súlkıgen, qulaǵy túsip salpıǵan. Buǵan ne bolyp qaldy eken dep tańqalysady. Muny búgin minbeıik dep, ekeýi ańǵa jaıaý shyǵady. Ańnan oralǵan Mergenbaıǵa habarshy kelip:

         — Atyńdy bapta. Aldaǵy senbide at jarysy bolady. Anada armandy bolǵan Bazarbaı taǵy at shaptyrǵaly jatyr, – deıdi.

         Mergenbaı ýádeli kúni «atsyz kúnde de kúneltkenbiz, bar, balam, báıgeńe! Shaba almasa, jolda basyń kesip alyp kel» – dep qaradaı júdegen júırikke jalǵyz ulyn mingizip jolǵa salady.

         Ara qonǵan qalyń at erteńinde kún eńkeıe kónbege de kelip qalady. Jıylǵan jurt uran salyp, sary jazyqty qıqýǵa kómip jiberedi. Oq boıy ozyq kele jatqan baran at, qıký jete, qulashtaı siltep, kerile sozylyp kónbege qozy kósh jer buryn jetedi. Jurt Bazarbaıdyń torysy dep shýlaıdy.

         At daıashydan orala, qaptaı kelgen jurttyń kózi keshegi mástek toryny, oǵan mingen Mergenbaıdyń ulyn kóredi. Arsalańdaı aldymen jetken pıǵylsyz baı muny kórip, atynan aýyp túsipti!

         Mergenbaı tynysh ómir keship,  júırik torymen óren ulynyń ıgiligin kórip, ómir keshipti.

 

---