InfoHub Logo

1951 jyldyń 1952 jylǵa qaraǵan qysy aıryqsha qarly boldy. Kúndiz de, túnde de jaýǵan qar kóz jeter jerdi túgel basyp qalǵan. Taý da qar, dala da qar... Al as­panda tipti qardan ózge eshteńe joq der­siń... Áıteýir, keıde jibekteı tútilip, keıde ja­palaqtaǵan qardyń bári de sol jaqtan tú­sip jatyr ǵoı...

Aýyldardyń jataǵandaý tamdarynyń ózi jaýǵan qarmen birdeı bolyp qalǵanda, azan­nan keshke deıin qar kúrep, ana úı men my­na úıdiń arasyna jol salýdyń ózi ká­dim­gideı beınet edi.

Buǵalterler daıyndaıtyn kýrsty oblys ortalyǵynan taıaýda ǵana bitirip kelgen Saǵymbaıdyń úıi osydan eki jyl bu­ryn halyq kópteý turatyn ózenniń bas ja­ǵynan jańa mektep salynǵanda, bosap qal­ǵan eski mekteptiń shetki bólmesine or­na­lasty da, uzyn dálizdegi qańǵyr-kúńgir kóp úıden bólinip teris betten esik shyǵa­ryp alǵan-dy. Sheshesi, áıeli, inisi — tór­teýi­ne áýelgide buryn klass bólmesi bol­ǵan úı áńkıgen úlken, ári sýyq kórindi de, jaz­da árqaısysy ár buryshta shashyraı ja­typ, qysta bári de temir pesh ornalasqan burysh­qa syǵylysatyn. Tósegen alashalary tyltyıyp, ózderi jatatyn buryshty ázer japty da, bir kebeje, bir sandyqtary bulardan qaradaı úrkip, ekinshi buryshta qalyp qoıdy.

«Oqyp, sharshap keldiń ǵoı, biraz demal. Ázir­ge bosaı qoıatyn oryn kórmeı otyrmyn» dep, basqarma Isabaı kóńilin basyp tas­taǵan soń-aq Saǵymbaı úıiniń tórinde kúz­den bastap jatyp alǵan. Aýylda qoldan qol­ǵa tımeı júrgen eki-aq kitap bar. Biri — «Myń bir tún», ekinshisi — «Batyı». «Myń bir túndi» eki ret, «Batyıdy» bir ret oqyp shy­ǵyp, endi ne isterin bilmeı ishi pysyp, ash qarnyn alaqanymen sıpap jatyp bir jo­ly ishteı «Nemistermen soǵystyń da er­te bitip qalǵanyn qarasaıshy. Tym bolmasa «Qaı qala alynypty?» «Gıtler jeńe me, ál­de Stalın jeńe me?» dep eleńdesip oty­ra­tyn» — degeni bar. Onymen de qoımaı, bir top ishi pysqandardyń ortasynda otyryp: «Jurttyń qara qaǵazyn tasıtyn poch­talyq qyzmettiń de buıyrmaı qalǵanyn qa­rasaıshy» degeni taǵy bar. Sonda munyń só­zine úıine qara qaǵaz kelmegender kúldi de, úıine qara qaǵaz kelgender kúle alǵan joq. Suq saýsaqtarymen astaryndaǵy ala­sha­nyń betin syzǵylap, tómen qaraǵan kúıi otyryp qaldy.
Kúnde tańerteń Nurlybaı inisi oqýǵa ke­tedi. Sheshesi erteńgi shaıdan soń-aq qo­ly­na urshyǵy men bir shúıke júnin ustap kór­shilerine barady. Úıde ońasha qalǵan ke­linshek pen jigittiń áńgimesi bitken be, táıi­ri. Onyń ústine qosylǵandaryna jyl tol­maǵan bolsa... Saǵymbaı áńgime aıtsa — Ákúl tań, Ákúl aıtsa, Saǵymbaı tań.

Dastarhanǵa júgeri qýyryp salyp, qaı­ta-qaıta shaı ishetin ádetteri bar. Ondaıda Ákúldiń quıǵan qara shaıy bal tatyp turǵandaı dersiń. Bul aýylda bıdaıdyń unynan pisirgen nannyń ózi ilýde-bireý­di­kin­de... Kámpıt te kúnde kóretin nárse emes. Qaısybireýlerdiń kámpıt ornyna qurt tistep otyratyn ádetteri bar.

Uzaq oqýdan keıin qatty saǵynyp kel­ge­niniń áseri me, bularǵa tańerteńnen kesh­­ke deıin biriniń betine biri qarap otyrý da tań bolmaı qalǵan. Degenmen ekeýi qa­shanǵy óbise bersin, Saǵymbaıdyń keıde er­mek úshin kelinshegin joq jerden ashýlandyratyn da ádeti bar. Ashýlandyrarda aı­tatyny — «Senen buryn Kóltoǵannyń bir qy­zymen áýeıi bolǵanmyn. Sen bolmaǵanda sony alaıyn dep júr edim. Serttesip te qoıyp edik» deıdi. «Sol qyzyńa nege úıle­ne bermediń?» deýdiń ornyna Ákúl jylap qa­lady. Minezi uıań. Kúıeýiniń áziline ázil­men jaýap berýge de aılasy jetpeıdi. So­ny bilip Saǵymbaıda jas kelinshekke má­tibı bolyp alǵan. Kóltoǵandaǵy áýeıi bol­ǵan qyzynyń áńgimesi eskirip, Ákúldi ta­ǵy bir jylatyp alǵysy kelgen kezde «Túr­kistanda da bir qyzym bar edi, menen eki­qabat bolyp qalǵan» deıdi. Bul joly Ákúl kóbirek jylaıdy.

Saǵymbaıdyń Ákúldi qaıta-qaıta jy­latý­dy qyzyq kóretini... keshkisin quraq kór­pesheniń ústinde qushaqtasyp jatyp, ta­týlasýlary qyzyq... Tátti...

Erteńine inisi oqýǵa, sheshesi kórshilerge qy­dyryp ketkende Saǵymbaı zarlap sóı­lep, quraq kórpeshege rahmet aıtyp jatady. «Sen bolmasań Ákúl ekeýmiz tatýlasa al­maı tarasyp keter me edik... Sen bol­ma­sań aqqýdaı Ákúlimnen aırylyp, armanda qa­lar ma edim» dep...
Ákúl sylqyldap uzaq kúledi. Kúlgeni qan­daı! Kúlip ári uıalyp otyryp, bir-eki aýyz birdeńe degeni qandaı! Qudaıym-aý jas adamdardyń sezim qushtarlyǵyna daýa bar ma, sirá... Sosyn ekeýi birin biri jańa­dan kór­gendeı, al kep qushaqtasady... al kep súıi­sedi...

Ekeýi úılenerde sheshesi tikken quraq kór­peshe, obaly ne kerek, bularǵa kúndiz de qyzmetin aıamady...

Qar qalyń túsken soń-aq Saǵymbaı qo­lyna kúrek alyp, qar kúreýge kirisip ket­ken-di. Túske sheıin kúredi. Keshke sheıin kúre­di. Sonda bitseıshi... Oń jaqtaǵy kór­shige deıin júz qadam... Sol jaqtaǵy kór­shi­ge deıin júz qadam... Mal qoraǵa deıin elý qadam. Otyn qoraǵa deıin elý qadam. Tam janynan jańa tam soqqandaı qar de­ge­niń taý bolyp úıildi de qaldy. «Uzynmyn» dep júrgen batyrdyń ózi dál qazir taý ara­lap kele jatqan ergejeılideı ǵana.

Kelinshegi bir júgirip kelip «Ter qatyp qa­lar» dep ústine kúpáıke jaýyp ketken... Ekin­shi kelip «Shaı qoıyp jatyrmyn» dep ju­batty. «Shaı qoıyp jatyrmyn» dep maq­tan­ǵany bul aralyqta enesi Omar qaı­ny­synyń úıine baryp, tórt-bes kilá bıdaı su­rap ákelgen. Bıdaıdy Ákúlmen ekeýi eden­ge tógip jiberip, tazalap, qol dıir­menge salyp dyǵyrlatyp otyryp tartty da, un eki tabaǵa jetetindeı bolǵanda, enesi qamyr ashytyp, Ákúl shaı qoıdy.

Sodan Saǵymbaı da qar kúreýden sharshap, jalyqqan kezde Ákúl taǵy da júgirip kelip «Bıdaı nandy tabadan shyǵardym... shaı da qaınady» — dedi-aý. Bul sóz «Etti qa­zannan túsirdim, aǵash tabaqta býy bur­qy­rap tur» degenmen birdeı. Saǵymbaı en­di kúregin ıyǵyna salyp, úıge qaraı júr­di.

Bular shaı iship jatqanda mektepten Nur­lybaı da keldi. Kitap-dápterleri sa­lyn­ǵan shúberek qaltany ıyǵynan almas­tan, dastarhannyń shetine kelip jaıǵasqan. Aıaǵyndaǵy etigin de shesher me edi, sheshpes pe edi, sheshesi: — Aldymen etigińdi shesh­seń­shi, — dep tastamaǵanda. Sonda Nurlybaı etigin sheship jatyp ta, kózderi taba nandy tesip turdy-aý. Dastarhan shetine jaıǵasa berip, alǵashqy aıtqan sózi de: — Bıdaı nan­dy qaıdan ákeldińder-eı? — boldy.

— Qaıdan ákelýshi edik? Ózimiz qoldan kóm­dik te, — dedi sheshesi.

Bıdaı qaıdan keldi. Un qaıdan shyqty — Nurlybaıdyń onymen sharýasy joq. Taba nannyń jartysyn opyryp alyp: — Ne­­ge kúnde bıdaı nan kómbeısińder? — de­di osy sózimen ózgelerdiń bárin aıyp­ta­ǵan­daı qabaǵyn túıe qarap: — Júgeri nan... júgeri nan... Meniń júgeri nandy jegim kelmeıdi.

Saǵymbaı men Ákúl úndegen joq. Jaýapty taǵy da sheshesi berdi:

— Shyraǵym, júgeri nandy da tabylyp tursa jersiń...

Endi dastarhan basyna únsizdik ornady. Biraq qarap otyrǵan eshqaısysy joq. Biri nan jep, biri shaı iship otyr. Álginde opy­­­ryp alǵan jarty taba nannan Nur­ly­baı dastarhanǵa qyıqym da qaıyrǵan joq. Túgel ózi jedi. Qalǵan jarty taba nan­­nyń da kóbisin Saǵymbaı jedi. Ene men kelin bir japyraǵyn ǵana ózara bólip, aýyz tıgen boldy.

— Keshke de bıdaı nan kómesińder me? Jar­­tysyn tańerteń mektepke ala ketetin — degen Nurlybaıdyń sózine de eshkim ja­ýap qatqan joq.
Saǵymbaı tús aýa taǵy da qar kúreýge shy­ǵyp, otyn qoraǵa qaraı jol saldy. She­she­si shaı iship otyryp: — Ombylap baryp, om­­bylap qaıtyp suraǵanda bıdaıdy ber­genine de rahmet. Balalarym bir toıdy... Kúnde-kúnde bizge kim bıdaı bere berer deısiń, odan da otyn qora men mal qora­nyń ­­jolyn ash... — degen.

Álginde jegen bıdaı nannyń kúshimen bi­raz qımyldaǵan. Denesi tershı bastaǵan kez­de úıden Ákúl shyǵyp «Ter qatyp qalyp jú­rer» taǵy da ıyǵyna kúpáıke jaýyp, ekinshi kúrekpen ol da qar kúregen boldy. Jumysy ónimsizdeý bolǵanymen ádemi kelinsheginiń osylaı janynda júrgenin Saǵymbaı jek kórgen joq.

Aýylda ózderi sıaqty jańa úılengen­der de, úılene almaı sorańdap, jer-kókke syımaı júrgen jigitter de bar edi. So­lar­dyń úılene almaǵandary qar kúreı júrip, anadaıdan moıyndaryn sozyp, bularǵa qarady. Árıne qyzyqty. Bálkim qyzǵandy. Osynyń ózi ne turady. İsi ónbese de, ádemi kóılek kıip, ádemi oramal tartqan ádemi kelinshegi qyzyl púlishpen tystalǵan jyly ári yqsham eltiri kúrteshesimen ana tustan, myna tustan kóz suǵyn qadaǵandardy qy­zyqtyryp, janynda áli de júre bergenin qalap-aq edi, kenet kelinsheginiń óz-ózinen «ish-sh-shaı!» degeni. Dedi de qolyndaǵy kú­re­gin qalyń qarǵa qadaı berip, júgire ba­syp úıge kirip ketti. Úıge qaraı júgire bas­q­anynyń ózi qandaı súıkimdi edi. Daýys­tap «ish-sh-shaı» deýi de, úıge qaraı júgire basqany da bir esepten kúıeýine erkelegeni sıaqty-tyn. Ony Saǵymbaı tú­sindi. Túsinip turyp ishinen: «Osyndaı kelin­shekti túnegúni ishim pysqanda Kól­toǵandaǵy qyzymdy bir, Túrkistandaǵy qyzymdy bir aıtyp, jylat­qa­nym-aı» dep ókindi. «Osyndaı kelinshegin de deni saý adam jylatar ma? Ókpeleter me?» dep biraýyq ózine-ózi urysqan boldy.
Otyn qoranyń jolyn ashyp bolyp, endi mal qoraǵa qatynaıtyn joldyń qaryn kú­reı bastaǵan kezde kúpáıkesiniń bir jeńin suǵynyp, ekinshi jeńin jolaı suǵy­nyp, aıaǵyna górpildegen saptama etik kıip, úıden Nurlybaı shyqty. Ózi ashýly. Bur­qyl­dap, birdeńe dep kúńkildep júr. Biraq onysyn eshkim de túsinbeıdi. Onyń osylaı jurt túsinbeıtindeı etip burqyldaıtyny da bar. Shamasy sheshesi, álde Ákúl «Sen de aǵańa kómektesseıshi» dep aıtqan. Ánsheıin­de jumys iste deseń, aıaq astynan basy ál­de ishi aýyryp, bolmaǵanda ustap otyrǵan ki­tabynyń kez kelgen betin ashyp, oqı qoıa­tyn qıańqy ǵoı. Ákúlden qalǵan kúrekti ustaı berip:

— Sabaq oqıyn deseń, bir-r, — dedi bul jo­ly Saǵymbaıǵa ádeıi estirte kúńkil­dep...

Saǵymbaı úndegen joq. Sosyn saptama eti­gin ázer kóterip, qardy ebedeısiz keship jú­rip, ol da qar kúreı bastady. Kúrep júr degen aty ǵana. Qardy bir oń jaǵyna, bir sol jaǵyna shashyp júr. Átteń qolyndaǵy kúregin laqtyryp jiberýge aǵasynan bata almaıdy.

Nurlybaı qar kúrep júrip te jaıyna qalmady. Esiginiń aldyn kúrep jatqan qurdasy Mútálipti tilin shyǵaryp mazaq­taǵan bolyp, anaý birdeńe aıtyp muny kelemejdegen edi: — Erteń mektepke bara jatqanda kóresiń kóresini, — dedi. Ana bala jym boldy. Osy kezde qar keship, alpa-salpa bolǵan Mútáliptiń ıti tusynan óte qalyp edi, qolyndaǵy kúregimen beli­nen bir salǵanda, ıt qyńsylap qasha jónel­di.

Odan soń da qarap turmaı bir kezde shal­barynyń baýyn sheship úıýli qardyń betine sıdi. Sıgeni de qyzyq. Shaptyryp turyp bir jazý jazdy, onysy da ońǵan sóz emes. Sosyn jazýdy oqyp turyp, óz-ózinen jyrqyldap kúldi. Kúlgen kúıi álgi qardaǵy jazýdy kúregimen sıpap jiberip qaıta óshirdi.

Zildeı saptama etigimen eki shaqyrym jerdegi mektepke baryp, qaıtyp kelgen soń pesh túbinde etpettep jatyp sabaq oqy­ǵan, sosyn qar kúregen bala ábden si­l­e­si qatyp sharshap, keshkisin erte uıyqtap qalǵan. Jetilik shamnyń túbinde«Myń bir túnniń» qaısybir tustaryn aralap qana oqyp otyrǵan Saǵymbaı bir sát kitabyn ja­ba berip: — Apa, osy balań mektepke ba­r­sa — mektep ý-shý, asyq oınasa — asyq ý-shý, mal qaıyrsa — mal ý-shý, erjetkende qa­laı bolar eken ózi? — deı berip edi, kem­pir qınalmastan: — Qatyn alǵan soń basylatyn shyǵar, — degeni.

— Oıpyrmaı, apa, osy balańnyń jyny bir qatynmen basyla qoısa qanekı, — dep edi, sheshesi bul sózine de abyrjymady.

— Bir qatynǵa jyny basylmasa, eki qa­tyn alar da... Kúıeýiniń ótirik qıystyrǵan Kól­toǵannyń qyzy men Túrkistannyń qyzy esi­ne tústi me, kempir eki qatyn alýdy aıt­qan kezde Ákúl qyzaraqtap qaldy. Ákúl qyzaraqtaǵan soń Saǵymbaıdyń da úni óshti.
Qar kúreý bitken soń Saǵymbaıdyń qo­ly bosady. Oqıyn dese ońǵan kitap joq. Qar qalyń túskeli aýdanmen de baılanys úzilgen. Gazetter kelmeıdi. Kúzde ǵana Reseıdiń bir oblysynan kelgen rasıanyń tilin biletin jalǵyz Pázilbek qana. Onyń ózi álgi temirdiń burandasyn jarty saǵat bu­rap «Erfvı kratka-a... Erfvı kratka-a... odın, dva, trı, chetyre, pát... pát, chetyre, trı, dva, odın... Erfvı kratka-a» dep qaı­ta-qaıta álpeshtegende aýdan ortalyǵynan kóp qyryl-dyryldyń arasynan:

— Bul kim áı? — degen daýys ázer estilipti.

— Taý qyrany! — depti sonda Pázilbek kolhozdyń parolin aıtqan bolyp.

— Áı, «Taý qyrany», tirimisińder? — dep­ti álgi daýys.

— Tirimiz! — depti Pázilbek sonda erekshe qýanyshpen. — Bárimiz de tirimiz... joldas... — deı bergende rasıa úzilip qalyp, «Erfvı kratkasyn...» qansha qaıtalasa da, qaıtyp iske qosylmaı-aq qoıypty.

«Ol kimniń daýysy eken, sonda...» degenderge Pázilbek óz abyroıyn biraz kóterip tastaý úshin, álde dalbasalap... «Raıkómniń birinshi hatshysynyń daýysy... sekildi» depti. Ózi raıkómniń birinshi hatshysyn ómirinde kórmegen janǵa da aýyldaǵylar kámil senip «Bizdiń Sahanyń Pázilbegi aýdannyń birinshi hatshysynyń ózimen-aq sóılesken eken sabaz... «Tirimisińder-áı» depti ǵoı. Jany ashyǵan basshynyń sózi osyndaı-aq bolmaı ma?» dep bir-birine aıtyp, dýyldatyp áketipti. Sol dýyl endi ba­sylsaıshy. Ózenniń bas jaǵyndaǵy aýyl­darda da osy áńgime... ózenniń aıaq ja­ǵyn­daǵy aýyldarda da osy áńgime... Kol­hozdyń keńsesinde de... Mektep pen dúkende de osy áńgime... Aǵadil ustaǵa arba jasatýǵa barǵandar da osy áńgimeni esitip­ti. Estipti emes-aý, ózderi osy áńgimeni aı­­typ-aıtyp ustahanadan aýyzdary kópi­rip shyǵypty. Shyǵaıyn dep te shyqpaǵan sekildi. «Kóp sóılep maǵan jumys istet­pe­dińder» dep Aǵadil usta bárin qýyp shy­ǵyp­ty-mys...

Belgisiz adamnyń «tirimisińder-áı!» de­gen jalǵyz aýyz sózi taý arasynda qar as­tyn­da qalǵan «Qazaqstannyń 30 jyl­dyǵy» atyndaǵy kolhozdyń úlken-kishisin bir serpiltip tastady.

Osy sózge eki-úsh adam qosylǵan jerde maqtanatyndar tabylypty. Tabylǵany ǵoı, osy sózdi jýǵan bolyp, Peıizdiń dúke­nin­de ekeýara bir bótelkeden araq alyp iship, qyljalaqtap mas bolyp qalǵandar da bolypty. Sonda «mas bolǵandar ózara nendeı áńgime aıtty eken» dersizder-aý». Armanda qalmaǵanyńyzdy qalap aıta salaıyq. Birinshi mas birinshi hatshynyń gújildegen daýsymen aıtypty:

— Áı, «Taý qyrandary», tirimisińder? — dep, sonda ekinshi mas aıaǵyn ázer basyp, ózin qulap ketýden ázer saqtap qaltańdap turyp, Pázilbektiń shińkildegen daýysymen:

— Tirimiz! — depti qýanyp. Sosyn eki mas qosylyp, qol soǵypty da, sońynan qushaq­tasyp súıisipti.

«Tirmisińder-áı» degen sózge Saǵymbaı maq­tanǵan da, maldanǵan da joq. Jáne Pázilbek aǵasymen shynymen birinshi hat­shynyń ózi sóıleskenine kúmándi-tin. Kúmán qylatyny — Pázilbektiń rasıa habaryn tyńdap otyrǵan da aýdannyń bir Pá­zilbegi ekenin ol shamalady.
Qaıtken kúnde de 1952 jyldyń jel­toqsanynyń úshinshi onkúndiginde bul aýyl­dyń eń úlken jańalyǵy — qar astynda jatyp-aq rasıamen aýdanmen baılanys­qany ǵana boldy. Máskeýde ne bolyp jatyr, Almatyda ne bolyp jatyr, eshkim esh­teńe bilmeıdi. Orys jańa jylyn bul aýyl ómiri toılaǵan emes. Mektep pen kol­hoz keńsesinde ǵana «Erteń jańa jyl eken» degen qańǵyr-gúńgir áńgime bolsa bol­ǵan shyǵar. Mekteptiń qabyrǵa gazetine bir sýretshi balanyń elkanyń sýretin salǵany anyq. Biraq anyq ne úshin salǵanyn ol balanyń ózi de aıtyp berýi ekitalaı. Óıt­keni, bul aýylda úlkenniń de kishiniń de oıyn­da «bul orystardyń ǵana toıy» degen uǵym.

Quraq kórpesheniń ústinde shalqasynan kúni boıy jatyp Saǵymbaı keıde «Oıpyrmaı, mynadaı ishpystylyqtan qalaı qu­tylsam eken, á?... Ne istesem eken á?» dep qıaldaıtyny bar. Kóltoǵandaǵy ózimen áýeıi bolǵan qyz ben Túrkistandaǵy ózinen ekiqabat bolyp qalǵan qyzdy aıtyp, sońǵy aptada kelinshegin eki jylatty ma, álde úsh jylatty ma, anyǵy esinde joq. Áıteýir syqsyńdap jylap otyryp-aq kelinsheginiń shaı quıyp bergeni, syqsyńdap júrip-aq otyn qoradan kúıeýi butaǵan otyndy qushaqtap ákelip, úı jylytý úshin ot jaqqany esinde. Bárinde de ekeýi túnde tatýlasyp, ertesine kelinshegi eshteńe bol­maǵandaı jaırandap ketken.

Ol áńgime endi eskirip barady. Qaıtalaı berý ózine de qyzyqsyz. Al «ishpystylyq­tan qa­l­aı qutylamyn» degen qıal basynan shy­ǵar emes. Quraq kórpesheniń ústinde shal­qasynan jatqan saıyn oılaǵysy kel­me­se de ishpystylyq jaıy oıyna óz-ózi­nen orala ketedi. İsterge is, aıtýǵa sóz iz­dep shermende bolǵan adam da aqyry mu­rat-maqsatyna jetedi eken-aý.

Ózenniń basqa ıininde turatyn Seıi­l­bek, Rásh degen qurdastary bar-tyn. So­lar­ǵa ártúrli hat uıymdastyrýdy oılady da, quraq kórpesheniń ústinde ári-beri aýnap jatyp, álgi hattarynan birdeńe shyǵa­tynyna anyq kózi jetken kezde baryp, qolyna qalam, qaǵaz aldy. Qoly da jazýdy sondaı saǵynyp qalǵan eken, aq qaǵaz­dyń betinde qalamdy oı, qaqshańdatty-aý.

Áýelgi hatty ózi sıaqtanyp jumys tappaı sendelip júrgen qurdasy Seıilbekke jaz­baq boldy. Hatty kórshi «Birlik» kolho­zynyń basqarmasy, ózderiniń týysy Tasbolat Janpeıisovtyń atynan jazdy.

«Qalqam Seıilbek!

«Birlik» kolhozynyń qoı fermasynyń bastyǵy qyzmeti bosap edi. Osy jumysqa óziń­di laıyq kórip otyrmyn. Qolyń tıse, ke­lip jolyǵa alasyń ba? On kúnge deıin ǵa­na saqtaýǵa mursham bar. Aýdan basshylary «mynadaı qysta mal fermasyn bir kún­de basshysyz qoıýǵa bolmaıdy» dep ma­zam­dy ketirip júr. Onyń ústine jergilikti jer­de de«fermany basqarýǵa men ylaıyq­pyn» deıtinder jetip jatyr. Aldyma kúnige eki-úsheýi kelip ketedi. Ózińdi kútemin.

«Birlik» kolhozynyń basqarmasy Tasbolat Janpeıisov.

1952 jyldyń 29-shy jeltoqsany».

Saǵymbaı hat sońyna «basqarmanyń qo­ly da osydan aspas» dep qaıqaıtyp Jan­peıisov bolyp qol da qoıdy.

Qaıtyp oqyp kórip edi, qatyp turǵandaı kórindi. İshteı «Seıilbek osyndaı hatqa sen­beı otyrsa, Saǵymbaı atym óshsin» dep ózin-ózi jubatyp otyrdy da taǵy da «Sen­beýi múmkin emes» dep ózin-ózi jubatty.

Óıtkeni, ótken jazda bul buǵalterler ázir­leıtin kýrsqa attanarda ekeýiniń Peıiz­diń dúkeninen eki bótelke araq alyp, ózen jaǵasynda ońasha bóskenderi bar. Sonda Seıilbek «Aınalaıyn Saǵymbaı-aý, mal sanaýdy bilemin. Ólgen maldy tiri maldan aıyra alamyn. Jáne olardy kóp uzatpaı esepten shyǵaryp tastaýdy da bilemin. Al aýyrǵan maldy emdeıtin Pavlov degen orys bar. Árqaısysyna túıe­keshten tórt túıe alyp berseń qoıshylar qysta da, jazda da ózi kóshe beredi. Qoı­shy­­larǵa qora men kepe salatyn jumys­shylar bar. Olar qysta jumysshy bolsa, jazda shópshi. «Shóp jetildi, kirisińder» deseń boldy, ár malqoranyń basyna eki kó­deden shópti úıip tastaıdy. Al endi maǵan «fermabastyq bola almaısyń» dep aıtyp kórshi... Bir jaraýly aıǵyrǵa minip alyp keıde qoıshylardy aralap, keıde keńse jaǵalap júrýdi bilmeıdi me ekenmin» dep bar armanyn jaıyp salǵan. «Shirkin jyl­qy fermasyn berse, jyldaǵy soǵymyń meniń moınymda bolar edi-aý» deı berip «Áı, qurdasym, qoı fermasynyń bastyǵy da seni ashtan óltirmes» dep, jyrqyldap kú­lip te alǵan. Solaı kúlip turyp, qyrly s­ta­kan­men tartyp jiberip edi-aý sa­ba­zyń.

Eki bótelke araq biter kezde keleshekte biri fermabastyq, ekinshisi kolhozdyń bas buǵalteri bolýǵa kelisip taraspap pa edi... Tipti, sertteskendeı, ekeýi qushaqtasyp súıisti-aý... Álde súıisken joq pa edi... Ia soń­ǵy jaǵy buldyrlaý birdeńeler edi. Áı­teýir tóbelesip taraspaǵandary anyq.

Saǵymbaıdyń súıisý máselesine kúmán keltirgeni... ekeýiniń de mas kúıinde tarasý­larynan da emes-ti. Bul aýylda erkek pen erkektiń súıisýi bola bermeıtin jaı. Eń bas­tysy ekeýi eki salany basqarýǵa ýáde­les­kenderi aqıqat...

Demek, Seıilbektiń «fermabastyq bo­lasyń ba?» degen sóz estilse boldy-aq, qus­taı ushary anyq. Jáne týys bolǵan­dyqtan Tasbolattyń myna shaqyrýynan sekem almaıdy. Senedi. Ázirge Saǵymbaıǵa keregi de osy ǵana edi.

Ekinshi hat jazýǵa tıis adamy — Rásh bo­latyn. Ol osydan eki jyl buryn Qazaly tehnıkýmyn bitirip kelip, maldárigerdiń kómekshisi qyzmetin atqaryp júrgen momyn jigit edi. Sońǵy aılarda aýyryp, tósek tartyp jatqanyn estip, bir ret kóńilin su­rap qaıtqany da bar. Aýrýlyǵyn esine alyp, hat jazýdan aınyǵysy kelip, biraz otyr­dy da «Qurdasymmen aýrýynan aıyq­qan soń oınaımyn» dep kútip otyratyn qa­zaq bola ma?» kenet óz-ózinen elirip, al­dynda jatqan qalam-qaǵazǵa enteleı túskeni. Qolynyń qandaı da bolsa jazýdy saǵynǵany sondaı, álgindegi Seıilbektiń atyna jazylǵan hatty mise tutar emes. Ta­ǵy da birdeńelerdi jazǵysy kelip saý­saqtary óz-ózinen jybyrlap tur.

Ne kerek, Saǵymbaı Ráshtiń atyna ja­zy­­latyn hatty da bastap ketti. Ráshtiń Qa­­zalyda bir balamen qalǵan naqsúıeri bolyp jazyp otyrǵandyqtan Ráshtiń ke­lin­shegi Beıbit túgili, eresek adamdarda se­nip qalatyndaı, aman-saýlyqtyń ózin óte salmaqty bastady da, sosyn baryp ǵashyqtyq maqamǵa kóshti.

«...Rásh-aý, ózińdi, baıaǵy baqytty kún­derimizdi umyta alar emespin. Qazalynyń shetindegi shyǵys jaǵy áktelip, batys jaǵy áktelmegen alasa tamda ekeýmiz qansha kúndi, qansha túndi birge ótkizdik. Qudaıym-aý, túnimen otyrýshy edik-aý. Qansha ret sol sebepti sabaǵyńa da keshigip qalǵansyń.

Al endi seniń qazirgi tártibińe keleıin. «Aı saıyn soǵyp turamyn. Jolaýshylar poıy­zyna mine almasam, júk poıyzyna jar­masamyn, sóıtip Jańaqorǵan men Qa­zalynyń arasyn jol qylamyn» degen ýádeń qaıda? «Aman bolsam qarakólden ishik tikkizip beremin» degen sóziń qaı jerde qaldy? Degenmen men senen áli kúder úzgen joqpyn. Úmitimdi úzer jónim de joq. Ózińnen týǵan Ǵalamat degen bala qazir bir jarym jasta. Ol bala týraly da anda-sanda oılap qoıatyn shyǵarsyń? Qazir ol qaz-qaz júre bastady. Byldyrlap birdeńe deıtini de bar. «Seniń ákeń qaıda?» desem «Oý-ý-ý-ý» dep shyǵys jaqty nusqaıdy. Sosyn oryndyqqa jarmasyp shyǵyp, seniń qa­byrǵada ilýli turǵan sýretińdi kórse­te­di.

Jaqynda jylqyshy aǵam jarty jyl­qynyń etin ákelip tastady. Jolaýshylar poıyzymen-aq jarqyrap kelip, bir jeti maý­qymdy basyp, jatyp-demalyp ket­peısiń be? Ǵalamatpen ekeýmiz esimiz shy­ǵyp qýanyp qalaıyq. Osylaı eter dep en­digi jerde ózimdi-ózim jubatyp otyrǵan da jaıym bar.

Ǵalamat ekeýmiz kútemiz. Hosh. Yntyq yqy­laspen!» deı berip Saǵymbaı endi jas kelin­shekke táýir at izdedi. Ózine salsa eń táýir at Ákúl sıaqty. Biraq bulaı jazsa bar eńbegi zaıa ketedi ǵoı. Biraýyq oılanyp, «Sálıma» deı salýǵa qalamyn ońtaı­laı berdi de, qaıta aınydy. Sosyn qo­lyn­daǵy shoshańdap turǵan qalamyn aq qaǵazǵa tireı berip «Gúlaına» dep jazdy. «Kelin­shektiń atynyń osylaı ádemi bolmaǵy Ráshtiń Beıbitiniń qyzǵanyshyn laýlatpaqqa kerek» dep sheshti ishteı. Sosyn quraq kór­pesheniń ústinde shalqasynan jatyp «Sózi de, aty da naǵyz sylqym kelinshektiń ózi bo­lyp shyqqan joq pa!?» dep masattandy.

Eki hatty eki konvertke salyp, jelim­dedi. Ekeýine de osy aýyldyń adresi, qur­dastarynyń aty-jónderi jazylar jerde Saǵymbaı kenet oılanyp, oń qolyndaǵy qalamyn sol qolyna aýystyrdy. Árıne munyń jazýyn qurdastary ańdamaǵan kún­de, aýylda jazbaı tanıtyndar bar. Solar turyp: «Oı muny jazǵan ózimizdiń Saǵymbaı eken ǵoı» deýi ábden múmkin.

Sol qolymen jazylǵan adresi múldem bas­qasha shyqty. Tipti, Ráshqa arnap jazǵan hat shynymen áıel zaty jazǵandaı boldy ma-aý, nemene...
Myna isine masattanǵany sonsha, Sa­ǵymbaı taǵy da quraq kórpesheniń ústine aýnaı ketip, qarqyldap kúldi. Osy kezde peshke salatyn otyn kóterip, esikten kire ber­gen Ákúl, syńǵyraǵan ádemi daýysymen: — Saǵan ne boldy? — dep edi, Saǵymbaı oılanbastan: — Jaı nárse... Ana Kólto­ǵan­daǵy almaı ketken qyzymnyń bir aıtqan sózi esime túse qoıyp... — dedi. Ákúldiń úni óshti. Tipti, túri buzylyp ta ketti. Biraq bu­ryn­ǵysha aıaq astynan syqsyńdap jylaı al­ǵan joq. Esesine Saǵymbaı taǵy da qar­qyldap kúldi. Erkek degen osy... Kelinshekti alyp alǵan soń ne dese de, ne istese de erki... Al Ákúldi alarda betegeden bıik, jý­sannan alasa bolyp osy Saǵymbaı Ákúl­diń aýylyna qansha ret bardy... Ákúl­diń «Raıymdy beremin» degen jalǵyz aýyz sózine zar bolyp, úıine týra soǵa almaı, Ákúldi bir kórýge de yntyq bolyp, jaqyn jeńgeleriniń aýzyn baǵyp, jaǵynyp, ja­ra­msaqtanǵany aı... Qalaı kelin etip, bo­sa­ǵasynan attatty, kóńili tyndy. Endi, mine, kúnige úsh jylatyp, úsh jubatyp otyr­ǵa­ny...

Ákúl de ashýyn sol arqyly basqandaı, pesh­tegi laýlaǵan shoqqa ákelgen aǵashtaryn salyp jatty... salyp jatty.

Erteńine tańǵy shaıdy iship bola bergende Saǵymbaı kelinshegine: — Men kolhoz keń­sesine baramyn, — dedi, salmaqtana sóı­lep. Ákúl «muny nege aıttyń?» degen joq. Ornynan lyp etip kóterilip, kebejeniń ishi­nen shoqpen qyzdyratyn ótekti shyǵar­dy. Kıim ilgishten Saǵymbaıdyń jańa kóı­lek, kostúm-shalbaryn, paltosyn aldy. Shal­bary men kóılegin útiktep, kostúmi men paltosyn shótkelep, kúıeýiniń ústine kıgizgende Saǵymbaı jaı buǵalter emes, bas buǵalterlikke de laıyq jigit bolyp shy­ǵa kelgeni... Ózi de symbatty jigit edi. Qar kúrep, kelinshegine otyn butap, qor bo­lyp-aq júr eken, jańa kıimderimen ja­saryp, jasanyp ketti. Ákúl paltosynyń ish­ki óńirine átir septi.

Gazetke orap, aldyn-ala ázirlep qoı­ǵan eki hatty ishki qaltasyna salǵan boıda, syrt­qa shyǵa bergende erteńgi aıaz betti qa­ryp-aq tur eken. Saǵymbaı etigimen qar­dy qarsh-qarsh basyp, úıden uzap shyqqansha kelinshegi kóıleksheń kúıi seltıip, sońynan qarap turdy-turdy da, eki qolyn keýdesine aıqastyra qatty basqan kúıi «ish-sh-shaı!» deı berip, júgire basyp úıine kirdi.

Sý jańa kıinip shyqqany mundaı abyroı bolar ma? Keńsege kirer jerde atynan endi túsip jatqan basqarmamen ushy­ra­syp qalǵany. Isabaı aldynan shyǵyp, qos qolyn ala júgirgen symbatty jas ji­gitke kóz qyryn eleýsizdeý tastaǵan bolyp turyp:

— Shyraǵym, qar erigenshe shydashy, — dedi.

— Qar erte erip ketse qaıtemin, kóke?

Sırek kúletin aýyr minezdi Isabaı myrs etti. — Kishkentaı kolhozdyń shashylyp jatqan qyzmeti de joq. Sen bireýdiń or­nyn alý úshin, ol bireýdiń ornyn alýy kerek.

«Túsinemin ǵoı kóke» degendeı Saǵymbaı tómenshiktep qaldy. Tómenshiktemeske amaly da joq edi. Ol biletin Isabaı kez kelgenniń aldynda osylaı syryn da asha bermeıtin jan.

Isabaı keńsedegi bólmesine burylǵan kezde, Saǵymbaı bas buǵalter Ábishke kirgen. Aqkóńil Ábish: — İnim-aý, meniń ornyma sen laıyqsyń ǵoı, — dep ańqyldap qarsy aldy. Sosyn ekeýi sýyq bólmeni kúlkilerimen jylytyp otyrǵanda Ábishti basqarma shaqyrtty da, Saǵymbaı osy kez­de Ábishtiń stolynda jatqan mórdi qo­lyna ala berip, qoınynan konvertterdi shy­ǵaryp ekeýiniń etegine bir-birden ba­syp-basyp jiberdi. Mór izi kómeskileý tústi. Saǵymbaıǵa keregi de mórdiń osylaı kómeski túsýi edi. Óıtkeni, móri joq hatqa bul aýyldyń saýatsyzdary senbeıdi. Qaı jaqtyń móri dep úńilip jatqan da esh­qaısy­sy joq.

Ábishpen asyǵys qoshtasyp, endi pochta­ǵa kirse, Sarybaı kókesi aýdannan bir aıdan beri ázer jetken gazetterdi olaı, bu­laı bólip, álekke túsip jatyr eken.Sa­ǵym­baı bul kisimen de emen-jarqyn aman­dasyp turyp, kózimen mórin izdegen. Sarybaı kókesi búksheńdep jatqan kezde, Saǵymbaı bıylǵy qardyń kóptigin, áli de jaýatynyn áńgimelep turyp, konvert­teri­niń etegine pochtanyń mórin bir-birden basyp jiberdi de, endi taratylýǵa tıis hattar­dyń arasyna tyǵyp jiberdi. Sosyn kishilik bildirip, kókesine kómektesken bolyp, Eski mekteptegilerge tıesili bir býda gazetti qoltyǵyna qysyp syrtqa shyqty.

Paltosynyń omyraýynan átir ısi bur­qy­rap Saǵymbaı aýylyna qaıtty. Ózenniń ana bet, myna betin mekendegen Eski keńse­den de, Geroı (Saparbaı) aýylynan da syrt­ta qybyrlap júrgen eshkimdi baıqama­dy. Biraq úılerdiń murjalarynan kóteril­gen tútinder júndeı tútilip, bıikke kóterilip jatyr. «Ákúl átir seýip, shótkilep kıgizgen paltomdy eshkimniń kórmeýin-aı» dep oılady ishinen. Osy oıy ózin kóńildendirip te jiberdi.., biraq basqarma men bas buǵal­ter kórdi ǵoı. Olar munyń jańa kıimine mán berdi. Muryndary bar ǵoı, átir ısin sezingen de bolar. Sol ekeýinen basqa­sy­nyń dál qazir maǵan qajeti qansha? Eń bastysy — hattar jiberildi.

Saǵymbaı endi kóńildenip qana qoımaı, tóbe etegindegi oqýshy balalardyń mektepke qatynaıtyn jalǵyzaıaq jolymen kele jatyp, óz-ózinen kúldi de. Tómende qarly ańǵarǵa ıirilip túsken qara jipteı bolyp Aqúıik aǵyp jatyr. Jaǵalaýyndaǵy qa­byr­shyqtanyp qatqan muzdar aıazdy kúnniń sáýlesimen jaquttaı jaltyrap, jarqyrap kórindi. Jáne sol tústiń kisi qaraǵanda qy­zaryp, qyzǵylttanyp, kógildirlenip, sarǵyshtanyp myń túrli bolyp qubylyp, jas jigittiń janaryn ádeıi arbaǵysy kelgendeı qulpyrǵany-aı!

Aıaz áli kúshinde. Jigittiń eki betin qa­ryp kele jatyr. Biraq ertemen júgeri tal­qan men shaı iship alǵan jas jigit aýyl arasynyń kókbet aıazynan jasqansyn ba, táıiri. Etigimen qardy qarsh-qarsh basyp sol kókbet aıazyńnyń ózine aıbat kórsetip kele jatty.

Kúıeýi qyzmetke búgin turardaı kórin­gen­diginen shyǵar, Ákúl kúıeýin taǵy da kóıleksheń kúıde syrttan kútip aldy. Sosyn jaýraǵanyn bildirmeı, kúlgen bolyp: — Basqarma qaınaǵa ne dedi? — dedi.

— Basqarma qaınaǵań qar erigenshe kelinshegińniń janynda jata tur, — dedi.

Ákúl syńǵyrap kúldi. Kelinshektiń osy ádemi kúlkisi kúıeýin bir sát baqytty etip jibergendeı edi. Ekeýi osylaı kúlip turǵan­da kókbet aıaz da qaýqarsyz sekildi. Aıazdy kúni shıqyldap ashylatyn syrtqy esikten úılerine ekeýi de kúlip kirdi.

Hat Seıilbektiń qolyna keshki apaq-sapaqtyń kezinde tıdi. Atyna sý berip, al­dyna shóp salyp, úıine endi kire bererde «pochta shal berip ketti» dep sheshesi Fatı­ma­nyń ustata salǵany. «Qańǵyryp júrgen bul neǵylǵan hat?» dep Seıilbek áýeli kon­vertke shoshyp qaraǵan. Sonan soń balalar úıindegi inisi esine túsip, saptama etigin bosaǵaǵa sheship, tórge shyqty. Úıde jóndi jaryq ta joq edi. Bir mas bolǵanda shynysyn syndyryp, shamdaryna qaǵaz qalpaq kıgizip otyrǵan. Degenmen sol aq qalpaq shamǵa tónip kelip otyrǵanda hattyń «Bir­lik» kolhozynyń basqarmasynan kelgenin bildi. Jáne basqa kolhozdyń basqar­masy­nan hat alǵanyna bir sát tańdandy da, kon­vertti asyǵys ashamyn dep otyryp ishin­­degi hatty qosa jyrtyp alǵanyn da ań­damaı, jyrtylǵan jerdi qolymen tú­zetip otyryp, bolmashy jaryqpen «Qalqam Seıilbek! Kolhozdyń qoı ferma­synyń bastyǵy qyzmeti bosap edi. Osy jumysqa ózińdi laıyq kórip otyrmyn» degen jerge deıin ejelep ázer oqysa bolar ma? Basyna qaǵaz qalpaq kıgizgen my­na shamnan kórgen qorlyǵy-aı... «Osyndaı mańyzdy hat alyp otyrǵanymda, jaryǵyń syǵy­ra­ıyp... Oı ákeńdi... Osy dúnıeden shamsyz ót­sem de... dep shamyn bir teýip jibergisi kelip otyrdy da, ózin-ózi toqtatty. Átteń, ishinde jarty bótelke araq bolmady. Eger ol bolǵanda... shamnyń ke­rá­sini bir jaqqa sha­shylyp, sarǵaıyp ketken qalpaǵy ekin­shi jaqqa shashylyp-aq qalatyn jeri edi...

Ol saptama etigin asyǵys kıip, jartysy jyrtylǵan hatty qolyna ustaǵan kúıi kór­shisi Jumabek shaldyń úıine qaraı umtylǵan.

Jumabektiń úıinde jarqyraǵan ondyq sham. Seıilbek shamǵa jaqyndap kelip, bir tizerleı otyryp hatty asyqpaı oqydy.

— Nemene ráıkómnen kelgen hat pa? Shuq­shıyp oqydyń ǵoı, — dedi Jumabek mysqyl aralastyra sóılep.

— «Birliktiń» basqarmasynan kelgen hat eken.

— E, «Birliktiń» basqarmasy ne depti?

— Mal fermasynyń bastyǵy qyzmeti bosaǵan eken. Soǵan meni qolaı kórip...

— Nemene bojbandardan fermabastyq bolar jigit tabylmaı qalyp pa?

— Kim bilsin...

Seıilbek endi qaıtadan bosaǵadaǵy saptama etigine qaraı umtyldy. Hatta aıtylǵan másele óte mańyzdy bolǵandyq­tan ol birden jolǵa daıyndalýdy oıl­a­ǵan.

— Fermabastyq bolyp ketseń shapaǵa­tyń tıer me eken, otyryp et jep ketseıshi, — dedi Jumabek shal da kózderin syǵyraıta qarap otyryp, mysqyldaı sóılep. Seıil­bek aıaldamady. Óıtkeni, qazanda qaınap jatqan birdeńe bolǵan kúnde, onyń anyq et emes ekenin Seıilbek sezdi.

Úıine qaıtyp kirgen boıda kelinshegi Adashqa:

— Sý jylyt... jýynamyn. Tańerteń jol­ǵa shyǵamyn. Sandyqtan aq kóılek-dambalymdy shyǵar, — dedi.

— Kók kóılek-dambalyń da jýylyp, daıyn tur ǵoı, — dep Adash jýas ýáj aıtqan bolyp edi, Seıilbek buqa moınyn jalt buryp qarap: — Fermabastyqqa aq kóılek-dambal jarasatyn shyǵar, — dep sózdi bir­jola kesip tastaǵany. Daýysy kúndegi kúıeýiniń daýysy emes. Aıýdaı gújildep tur.

— Maqpaı qaınaǵanyń (Saqpaı ferma­bas­­tyqty aıtqany) ornyna ma? — dep edi, Seıilbek shart ketti.

— «30 jyldyqtyń» fermabastyǵy bolmasam bolmaı ma? «Birlikke» ferma­bas­tyq bolsam she? Álde, ol jaqqa kóshkiń joq pa? «30 jyldyǵyńdy» endi jelkemniń shuqyry kórsin!

Osy kezge deıin úndemeı, aq qalpaq kıgen shamnyń jaryǵymen jún tútip otyr­ǵan sheshesi Fatıma osy sátte ǵana dybysyn shyǵaryp: — E, qutty bolsyn! Bojban­dar­dyń arasyna kóshsek nesi bar... Oǵan qýanýdyń ornyna ashýlanǵany nesi... — dedi ernin bir sylp etkizip.
Ári qaraı áńgime úzildi. Adash zyr jú­girip, syrttan shelekpen qar tasyp, qazan­dy toltyrdy. Munysy tún ishinde ózendi qashyqsynǵany. Balasy úı ishine jýynatyn bolǵan soń Fatıma júni men urshyǵyn kóterip, Jumabektikine ketti.

Bozala tańnan jolǵa shyqqan Seıilbek kún shyǵyp, dúnıe aı-jaı bolǵan shaqta Aqtaıdyń dıirmenine jetip te qalǵan. Jolynyń óngen sebebi — dıirmenge qaty­naǵan arbaly, attylylardan súrleý tús­ken eken. Jol qıyndyǵy sodan ári bastaldy. Aqtaıdyń dıirmeninen ári qaraı jortqan tyshqan izi bolsaıshy. Astyndaǵy aty saýyrynan kelgen qalyń qardy keshti de otyrdy. Janýar baǵýly ári jaramdy edi, qozy kósh jerge deıin syr bermedi. Áıteýir qarsyz ǵoı dep ózendi keship júr­gen kezi de bolǵan. Biraq tasty, oıly-qyr­ly ózen ishi júriske qolaı bolmaǵan soń, ári atynyń tabanyna taıaýda ǵana qaqtyr­ǵan taǵasynyń da túsip qalýynan saqtanyp, Seıilbek qaragerin qaıtadan qalyń qarǵa saldy.

Janýar Erjigittiń dıirmenine alpa-salpa bolyp jetti-aý. Qyrǵyzalyǵa kúıeý bolǵan soń, Erjigit daýdyrap-aq qarsy aldy. Eki qolyn qosa usynyp amandasty. Qonaǵyna shaı qoıyp, atynyń aldyna shóp saldy. Jón surady.

— Tasbolat aǵam shaqyrǵan eken, mal fermasy bastyǵynyń orny bosady dep...

— Oıpyrmaı, qyrǵyzalylar jer-kókti basqarmasańdar bolmaı ma? Atqa otyrýǵa jaraıtyn bojbandar da barshylyq sıaqty edi ǵoı, — dedi Erjigit birjaǵynan ázilge burǵan bolyp.

Onyń «qyrǵyzalylar jer-kókti bas­qar­masańdar bolmaı ma?» degenine Seıil­bek qoqyraıyp qaldy. Sol jer-kókti bas­qarýshylardyń biri — ózi bolǵaly turǵanyna masattanǵanyn da jasyrmaı, yrsyń-yrsyń kúlgen boldy.

Shaıdan soń Seıilbek biraz tynyǵyp, shóp jep áldenip alǵan atyna qaıta minip, jolǵa shyqty. Bir jaqsysy, «Birlikpen» aralyqta da dıirmenge qatynaǵandardyń arqasynda jap-jaqsy súrleý túsken eken. Aty qınalmady. Julqyna tartyp, úzbeı júrgende, kún uıasyna endi bata bergende Seıilbekti «Birliktegi» basqarmanyń keńsesine jetkizdi-aý.

— Basqarma álginde úıine qaıtqan dep aldynan jupyny kıingen, býryl saqaldy keńseniń qaraýyly shyqty.

Seıilbek at ústinde ańtarylyp qaldy. Basqarmanyń úıine jetip barýǵa birden táýekel etpedi. Ózge bir túsetin úıi ózine ishetin kóje taýyp bergenimen, astyndaǵy atynyń aldyna salatyn shóbi bolýy ekita­laı qońtorǵaılaý otbasy edi. Ol at ústin­de bir sát oılanyp otyrdy da, «Nede bol­sa túbi týys kisi ǵoı, ári hat jazyp, shaqyr­typ otyrǵan ózi» dep táýekelge bel býyp, bas­qar­manykine qaraı at basyn burdy.
Basqarma áli saptama etik, gálıpe shalbar, sholaq tonymen, túlki tymaǵyn qoqyraıta kıip, esiginiń aldynda tur eken. Shamasy, úıine jetken beti de osy bolar.

— Oý, taýdyń qazaǵy, qaıdan júrsiń? — dep Tasbolat basqarma muny kóńildi qarsy aldy.

Seıilbek ishinen buǵan da shúkirshilik etti.

— Iá, tórlet batyr. Mynadaı qysta... mynadaı qarda jol júrip kele jatqan seni batyr demeske de bolmas.

Seıilbek atyn baılap kelgen soń, ekeýi tizilip úıge kirdi. Áıeli de jyly shyraı berip amandasty.

Seıilbek saptama etigin bosaǵaǵa she­ship, tórge shyqty. Moldasoqynyp otyrdy. Tasbolat ta sheshinip kelip, munyń janyna jaıǵasty.

— Al jol bolsyn?

— Áleı bolsyn... Ózińiz bir hat jazyp shaqyrtqan ekensiz. Sodan jetkenim osy... — dedi Seıilbek fermabastyq bolyp alǵan jandaı, basqarmadan yǵa sóılep.

— Qaıdaǵy hat?

Seıilbek ishki qaltasynan búkteýli hatty shyǵardy. Tasbolat hattyń búkteýin jazyp, munyń túnde jyrtyp alǵan jerin qolymen túzetip otyryp oqydy. Sosyn myrs etip kúldi.

— İnim-aý, bul hatty saǵan kim jazyp júr?

— Qaıdan bileıin... Ózińiz ǵoı... — dedi Seıilbek kúmiljip. Áli de hatty basqar­ma­nyń ózi jazǵandyǵynan kúderin úzgisi kelmeı.

— Men saǵan mundaı hatty qaıdan jazamyn, inim-aý? Sardar degen mal ferma­synyń bastyǵy aman-esen jumysyn atqa­ryp júrse... Tipti, sol qyzmet oıda-joqta bosaı qalǵan kúnde, seni shaqyrtsam, bojban­dar meni taspen uryp qýmaı ma... «Óz aýylymyzdan fermabastyqqa laıyq kisi tappadyń ba?» — dep...

Áńgime osymen úzildi. Biraq basqarma kókesi Seıilbektiń dál osy kelisine asa renjimegen de sıaqty. Esik jaqqa bury­lyp: — Aý, áıel qazan kóter, — dedi ekpindeı sóılep. Myna qaınyń túý-ý sonaýdan kelip otyr, aǵaıyndarymyzdyń sálemin alyp.

— Et asylyp jatyr. Samaýryn qaınap tur. Qaınym ol jaqta da bizdi maqtap jú­re­di eken, — dedi áıeli de kóńildene sóı­lep.

— E, báse-e... — dedi Tasbolat ta endi kóńi­li birjola birlengendeı.

Et piskenshe ekeýi aq baýyrsaqpen shaı ishti. Áńgimeden de aýyzdary bosaǵan joq. Tasbolat anany-mynany suraıdy, Seıil­bek jaýap beredi. Árıne, fermabastyq qyz­meti bolmaıtynǵa bet burǵan soń-aq Seıil­bek basylyp qalǵan. Degenmen, qazan kó­terip, aldyna aq baýyrsaqpen dastarhan jaıǵan týysqandyq kóńil de ony tym jerge qaratqan joq. Basqarma kókesimen teń otyryp, qyrly stakanmen araqtan eki tartyp jibergennen keıin, fermabas­tyq­tar­dan kemdigi de bolmaı qaldy. Qarqyn­men sóıledi. Lekitip kúldi. Ózin kóńildi, ári erkin ustaýy bir esepten «Tym bolmasa, fer­mabastyqqa laıyq ekenimdi baıqatyp ke­teıin» degen aram oıynyń da áserinen bolsa kerek.

Ertelep shyǵyp, aýylyna qaıtyp kele jatqan Seıilbek óziniń myqtap aldanǵanyn bildi. Biraq tap kim aldaǵanyn bile almaı ǵana dal boldy. «Menimen osynsha oınap, qaljyńdasatyndaı kim bar?» — degendi oılap, ózenniń bas jaǵynda turatyn birer jigitti esine aldy. Olardyń reti kelmeıtin sekildi. Aıaq jaqtaǵy aýyldardy da oı súz­gi­sinen ótkizdi. Taba almady. Osylaı oınasa jarasar qaınylary taýdyń arǵy betinde. Mynadaı qalyń qarda olardyń Yntymaqtaǵy Seıilbekke hat jibererdeı murshalary joq. Jáne munymen ázildes­pek túgili, arqardyń quljasyndaı anadaıdan odyraıa qarap turǵan qolapaısyz bir­eýler.

Seıilbek endi qurdastaryn bólek suryptady. Bas jaqta turatyn qurdasta­ry... Olar tipti qaljyńnan qashyqtaý jigit­ter. Aıaq jaqtaǵy aýyldardan... Rásh anaý tósek tartyp, aýyryp jatyr. Saý bolǵan kúnde de onyń bireýmen dál osylaı oınaı qoıatyn ádeti joq. Qaltaı... Saǵymbaı...

Saǵymbaıdy esine ala berip, Seıilbek irkilip qaldy. «Aıtpaqshy, ol oqýyn bitirip, úıin­de jatyr eken-aý» dep bir qoıdy. Sosyn onyń jumysqa ornalasa almaı, úıinde zerigip jatqanyn da eskerdi. Mynadaı hatty jazý árıne, onyń qolynan keledi. Kelgende qandaı! Keshegi soǵys kezinde mektepte oqyp júrip-aq talaı kelinshektiń áskerdegi kúıeýlerine hat jazyp beretin. Sonda jaz kezinde janynda bıdaı oryp, pishen baýlap júretin Seıilbek sıaqty maýbastarǵa «Hat jazyp bergenim úshin ana kelinshek belinen qushaqtatty, myna ke­lin­shek betinen súıgizdi» dep maqtanýshy edi-aý.

Osylaı oılaı berip, Seıilbek qoıny­nan hatty shyǵardy. Hattyń alǵashqy joldaryn oqı bere-aq esine áldene sap ete qal­ǵandaı meńireıdi de qaldy. «Mynaý Saǵymbaıdyń qoly ǵoı. Mektepte bir klas­ta oqydy. Tipti, bir partada otyrdy. Osylaı marjandaı etip, sulý jazatyn. Odan ózge balalardyń birde-biri bulaı jaza alǵan emes.

Kýrsta oqyp júrgen kezde de ol dál osy jazýymen Seıilbekke hat joldaǵan joq pa edi? «...Seniń fermabastyq, men bas buǵalter bolatyn kúnimiz de jaqyndap qalǵan shyǵar», — dep...

— O, aýzyńdy uraıyn, sýaıt... Saıqy­mazaq! — dedi bir kezde Seıilbek hat­taǵy jazýlardan áli de kózin almaı otyryp. «Sol ǵoı... So-ol! Báse dushpan alystan kelmese kerek-ti...».

Osylaı oılaǵan boıda ol atyn tebindi. Dál qazirgi ashýymen Eski mekteptegi aýyl­ǵa jetip barǵysy keldi. Atynan túspesten qam­shysynyń tobylǵy sabymen Saǵym­baı­dyń terezesin uryp, syrtqa shyǵaryp alyp, qamshymen arqasyna... quıryǵyna shyqpyrtsa jarasa ma, álde qalyń qarǵa aýnatyp, sol quıryqty saptama etigimen tep­keni durys pa? Qapelimde janynda aqyl qosar da eshkim joq... Álgi eki tásildiń qaısysy ońtaıly ekenin anyqtaı almaı aıdalada kele jatyp alaqtap sasqany-aı!

Oıpyrmaı ashýdyń da qysqany-aı... Ózin jurt aldynda ájýa qylatyn osyndaı aıla tapqan Saǵymbaıǵa bir ashýlansa... osy hattaǵy jazýlarǵa abaılap qarama­ǵan, durystap oılanbaǵan óziniń ańǵal­dy­ǵyna eki ashýlandy. Sosyn biraýyq soǵysqa qatynaspaı-aq ranyı bolyp, aq qalpaq kıip otyrǵan úıindegi jetilik shamǵa da jyny keldi... «Qalyń qarǵa jyǵyp salyp, meniń quıryǵyma tepkileıtin adam bolsashy... Shirkin-aı, aıaǵymdaǵy saptama etigim­di ózine sheship-aq berer edim... kúsh alyp tepkileýi úshin osyny kıshi dep...». Ol osylaı da oılady, ózine-ózi kijinip otyryp.

«Myna áńgime erteń-aq búkil Yntymaq aýylyna... óz aýylymyzdy da qoıshy... «Birlik» kolhozyna... odan ári kórshi kolhoz­darǵa da taraıdy-aý. Bir aýylǵa qyz bergen, bir aýyldan qyz alǵan... Áıteýir, ózin biletinder, ózin bilmese de aýylyn biletin­der, oı jyrqyldaıtyn boldy-aý. Bir-eki qys ótip, áńgime eskirgenshe aýyldan shyq­paı jatatyn boldym-aý, masqara-aı!».

Bul joly Erjigittikine túsken joq. Óıt­keni kesheli-búgin basynan ótkerip kele jatqan oqıǵany estise, Erjigittiń ózenniń eki betindegi jartastardy jańǵyrtyp, qarqyldap kúletini anyq edi. Ózi ǵana kúlip qoımaı, dıirmenge kúndiz-túni tynbaı qa­tynap jatqandarǵa qansha jyrlaryn kim bilsin.

Astyndaǵy qaragerdi alpa-salpa ter­le­tip, Aqtaıdyń dıirmenine de jetken. Biraq bul úıge de túspedi. Nede bolsa óz úıine jetip, atynyń basyn bir-aq tartpaqqa bekingen ol keshke deıin nár tatpaı, qarny­nyń ashqanyn da, attyń sharshaýyn da eleń-qulań etpedi.

Tasbolattyń áıeli tańerteń taba nan men bir kesek etti gazetke orap: — Qaınym, qoınyńa tyǵyp al, jolda qarnyń ashady ǵoı, — degende namys qylyp almap edi, bir jaǵynan fermabastyq bolmasam da, fermabastyqtyqqa laıyqtylyǵymdy bilip qalsyn» degen dalbasa oımen.
Endi sol qıańqylyǵyna ókingendeı bol­dy. Aldymen Eski mektepke soǵyp, Saǵymbaıdyń úıiniń terezesin qamshysy­nyń sabymen qaǵyp, syrtqa shyǵaryp almaq bolǵan ashýyn da keıinge qaldyrdy. Ol áreketin de, ana aýyl, myna aýyldaǵy ishi pysyp jatqan úlken-kishilerge bir jyl, eki jyl kúlki bolatynyn da anyq sezdi de «Nede bolsa áýeli ashýymdy basyp alaıynshy» degen sabyrly aqylǵa toqtaǵan.

Keshki alakógimde mal qorasynyń janynda atynan túse bergeni sol edi, Juma­bek te irgeles mal qorasynda sıyrlaryna shóp salyp, kúıbeńdep júr eken. Burylyp qarap turyp: — Tentekten tez habar degen... Barǵanyńnan kelgeniń jyldam boldy ǵoı. Fermabastyq bolatyn dúkimetterińdi umy­typ ketipsiń be, shyraǵym? — degeni.

Seıilbek úndemedi. Dál osy sózdi qata­ry, álde ózinen sál kishi bireý aıtsa, qolyn­daǵy qamshysymen patyrlatyp sabap tas­taýy da kádik edi... Átteń, jasy úlken. Onyń ústine aýylǵa syıly kisi.

Úndemegen kúıi atyn jetelep, qoraǵa kirgizip, beldeý aǵashqa baılady da, aıazdap jatqan qardy qarsh-qarsh basyp, úıine qaraı júrdi. Boıyndaǵy ashý da sol qarsh-qarsh etken qar sekildi. Átteń, syrtqa shy­ǵarý­ǵa sebep joq. Shama da joq. Ózi del-sal bolyp eki kúngi júristen ábden-aq shar­shaǵan. «Shirkin, tap qazir bir bótelke araq bolsa ǵoı» dep oılady ishinen. «Eki bótelkesi tabylyp jatsa, tipti qanekı...». Biraq bul oıy da fermabastyq bolýdan góri oryndalýy qıyndaý bósteki arman edi...

Ráshtiń atyna jazylǵan hat eki kún jol júrdi. «Joldan men bere keteıin» dep posh­tashydan alyp, qaltasyna salǵan Musa degen kisi jol-jónekeı bir úıden júgeri nanmen shaı iship, eki úıden aıran qatqan kóje iship, arada bir qonyp alǵanda, qalta­syn­da júrgen hat áldeneshe búkteldi, ýmaj­daldy. Tipti, bir úıde sol hat Musanyń qaltasynan túsip te qalyp, «Sizden qalǵan bolýy kerek» dep sońynan álgi úıdiń balasy qýyp-jetip bergen kezi de bolǵan. Degenmen, hat aqyry jeter jerine jetti-aý. «Musa jákem berip jiberip edi» dep erteń­gilik qońqaq muryn qara bala hatty ákelip, qazanǵa sý jylytyp jatqan Ráshtiń kelin­shegi Beıbittiń qolyna ustatqanda, Rásh tórde tósekte jatqan-dy. Birde mal doǵ­dyr­ǵa, birde adam doǵdyrǵa kóringende, áýeli saryp degen kesel dep edi, keıinnen bezgektiń bir túri eken dep sheshti. Olardyń bergen dárileri de shıpa bolmaı-aq qoı­ǵany. Doǵdyr dep attaryn dardaı etip júr­genderi de, aýyl feldsheri, Qazaly teh­nıkýmyn támamdaǵan mal dárigeri dárejesindegi bireýler-tin.

Aýdandyq aýrýhanaǵa ketpek bolyp, túıinip, kıinip otyrǵanda mynadaı qar jaýyp ketip, jol qatynasynyń úzilip qalǵany.

Qansha aıdan beri aýrý baǵyp, sharshap júrgen Beıbit áýeli hatqa asa mán bergisi de kelmeı, ýmajdaı ustaǵan. Peshke toltyryp otyn salyp, ol otyny gúrildep janǵan kezde qoldan istelgen aǵash oryndyqqa oty­ra berip, qolyndaǵy haty esine túsip, úńilip qaraǵany.

— Uıbaı-aý, myna hat saǵan áıelden kelipti ǵoı, — dedi Beıbit «Gúlaına» degen jazýdy ańdaǵan kezde ernin bir sylp etkizip. Taǵy da Qazalydan jazypty, — dedi tańdanyp.

Ózin aýrý meńdep, qaradaı entigip jat­qan Ráshtiń bul sózderdiń eshqaısysyna da mán berer hali joq-tyn.

Beıbit hattyń aman-saýlyqpen bastal­ǵan tustaryn sabyrmen-aq oqyǵan, tipti ǵashyqtyqtyń ot-jalynyna oranǵan sóı­lem­derge de shydap baqqan. «Ózińnen týǵan Ǵalamat degen bala qazir birjarym jas­ta» degen jerde shydaı almady.

— Áı, seniń Qazalyda áıeliń, odan týǵan Ǵalamat degen balań bar eken ǵoı, — dedi tósekte betin irgege berip, yńqyldap jatqan kúıeýine. Rásh úndegen joq. Biraq júzin áıeline qaraı burdy.

— Sol áıelińe «qarakólden ishik tikkizip beremin» depsiń ǵoı.

— Qaıdaǵy áıel? Qaıdaǵy bala? — dedi Rásh entigip.

— E, myna hatty oqy. Shynymen umytyp qalsań, esińe túser.

Kelinshegi laqtyryp tastaǵan hat Ráshtiń kórpesiniń ústine tústi. Biraq Rásh hatty ustaǵan joq.

— Men qaryq bolyppyn da, sol áıeliń qarakól ishik kıe almaı qalypty ǵoı.Oıbaı-aý, sen Jańaqorǵannyń aýrýhanasyn qaıtesiń? Qazalyǵa tart! Shyǵys jaǵy áktelip, batys jaǵy áktelmegen tamǵa úsh túneseń, jazylmaǵan neń qalady?

Rásh endi ashýlandy.

— İshigiń ne seniń?

— Ony kelgen hattan oqy.

— Áktelmegen tamyń qaıdaǵy tam?

— Qazalydaǵy kelinshegiń ǵoı bárin aıtyp otyrǵan.

Rásh jan-jaǵyn qarmana bergende, qolyna ilikkeni dáriden bosaǵan bir bótel­ke edi. Endi sony kelinshegine sermeı be­reıin dep, keýdesin kótere bergende, basy jastyqqa sylq qulaǵany...

Saǵymbaı bul áńgimelerdi kóp uzamaı-aq esitti. Ana aýyldyń da, myna aýyldyń da aıtyp júrgenderi ózi jazǵan hattardyń álegi ekenin bilip, ásirese Seıilbektiń áýre-sarsań saparyna qyby qanǵan. Úıin­de jalǵyz ózi otyryp, jyndy adamdaı keń­kil­dep kúlgen. Biraq óziniń kesirinen Rásh qurdasynyń ólim aýzynan qalǵanyna qysyldy. Aıtýshylar sol oqıǵany baıan­da­ǵan tusta qyzaraqtap otyrdy. Ókindi de.
Arada áldeneshe kún ótkende Eski keń­se aýylynda turatyn Temirbek degen aqsa­qal dúnıe saldy da, qyrǵyzalylardyń bas jaq pen aıaq jaqtaǵy úlken-kishileri túgel sonda jınaldy.

Eski mekteptegiler de bir qaýym el bolyp, kóńil aıtýǵa barǵan kezde, kórisýge qa­tar turǵandardyń ishinde Seıilbek te bar eken. Saǵymbaı da ózgeler qatarly Seıilbekpen qushaqtasa bergende, Seıil­bek kelisaptyń basyndaı judyryǵymen mu­nyń ishine eki túıgeni.

— Kórge myna shalmen qosa túsireıin be, aýzyńdy...

Aıýdaı deneli Seıilbek, bitimi názik Saǵymbaıdy kórge túsirmese de jerge sulatyp salardaı qaıraty bar-dy. Sony biletin Saǵymbaı jýası sóılep: — Shalmen birge jatqannan men qor bolmaspyn, biraq ózińmen dushpandaı oınap, dostaı tabysyp, qushaqtasyp turatyn qurdasyńnan aırylyp, aspanǵa qarap ulyp qalasyń ǵoı. Sonda shyn sorlaıtyn sen bolasyń-aý. «Saǵymbaıym kerek bolyp jatyr... Aýyl arasyna hat jazatyn da eshkim qalmaǵan eken...» dep kórdi qaıta qazdyryp, shaldan ońbaı taıaq jeısiń ǵoı. Osyny bir oıladyń ba? — dedi tolqyp ári kúlip sóılep.

«Deneli jandardyń júregi jyly bolady» degen sóz tap ras eken-aý. Seıilbek ókirip jylap jibergeni.

Sosyn Saǵymbaıdy qaıta qushaqtady. Bylaıǵy jurt oılady «Seıilbek Temirbek shaldyń ólimine jylap tur eken» dep... Qur­dasynyń nege jylap turǵanyn Sa­ǵym­baı ǵana ishteı bildi. Bilgendikten ózi de kózine jas alyp kemseńdep qaldy. Biraq sóıtip turyp-aq bolmysyndaǵy azdy-kópti jaǵymsyzdyǵyna baǵyp... «Seıilbek ekeý­miz qosylyp osynsha jylaǵanda Temirbek atamyzdyń da rıza bolmaıtyn ne jóni bar» dep oılady.

Aýdannyń taýly ólkesine qalyń qar túskeli beri aýdandyq partıa komıtetiniń eki ret búrosy bolyp ótken. Birinshi búroda maldyń qysqy qamy jaıly másele qaralǵanda «qalyń qardyń jaýatynyn aldyn-ala bilip, bar malyn syr boıyna túsi­rip, aman saqtap otyrǵany úshin «Qazaq­s­tannyń 30 jyldyǵy» atyndaǵy kolhozdyń basqarmasy Isabaı Úsenbaevqa alǵys aıtyldy da, ekinshi búroda aýdan halqynyń áleýmettik jaǵdaıy qaralyp, «Jaryǵy joq, radıosy joq, rasıasy isten shyǵyp, So­vet ókimetinen bólek ómir keship, bas­qar­ǵan kolhozynyń áleýmettik turǵydan artta qalyp otyrǵany úshin» dep Isabaı Úsenbaevqa qatań sógis jarıalandy.

Syn aıtýshylardyń sońyn ala sóılegen Isabaı aýdandaǵy birneshe kolhozdy, me­keme, mektepterdi óz aýyldastarynyń basqaryp otyrǵanyn arqalanyp: — Joldas birinshi hatshy, bizdiń kolhoz qansha artta qalsa da, kolhozdarǵa basqarma iz­de­seńizder bizden alasyzdar. Mektepterge dırektor izdeseńizder, mekemelerge basshy izdeseńizder bizden tabasyzdar. Osy otyrǵandardyń ishinde fermabastyq­tar­dy da bizden izdep, mazamyzdy alyp júrgen joldastar bar. Ádiline kelseńizder bizdiń kolhozǵa, aýdan sharýashylyqtaryna, mektepter men mekemelerge sapaly, basshy kadrlar ázirlep bergeni úshin taǵy bir úlken alǵys tıesili edi, sony qımadyńyzdar. Osyǵan ókpelimin. Ózgesi durys. Kemshilik­te­rimiz­di moıyndaımyz, — degende búro músheleri jaryla kúlipti. Bir shette otyr­ǵan «Birlik» kolhozynyń basqarmasy Tasbolat Janpeıisov jýyrda ǵana ózine kelip ketken Seıilbek Buharbaevty esine túsirip, kúlkisin tıa almaǵan soń, ózgeler­den qysylǵanynan dálizge shyǵyp ketipti.

Búrony basqaryp otyrǵan aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy Zulpyqar Musa­hanov ta is ústinde qatal bolyp kórin­geni­men zaty aqkóńil kisi edi, ol da eriksiz myrs-myrs kúlip, búro tarqaı bergende Isabaı Úsenbaevtyń arqasynan qaǵypty. — Osy ýájińiz úshin de bir alǵys sizge tıe­sili! — dep.

Bul Jańaqorǵan aýdandyq partıa ko­mıtetiniń soǵystan keıingi tarıhyndaǵy sońy kúlkimen bitken birinshi búrosy eken...

---