Qarapaıym jáne kúrdeli tilikter
Sabaqtyń taqyryby: Qarapaıym jáne kúrdeli tilikter.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: oqýshylardyń tilik týraly túsinigin qalyptystyra otyryp grafıkalyq bilimderin tolyqtyrý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń jańa taqyryp arqyly oı - órisin, bilimin damytý, oılaý qabiletin damytý, teorıadan saramandylyq jumysqa ıkemdeý.
Tárbıelik maqsaty: adamgershilikke, uqyptylyqqa, eńbekke baýlý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: jańa taqyrypty túsindirý
Qoldanylatyn ádis: kórnekilik ádis, baıandaý, salystyrý, taldaý.
Kórnekilik quraldar: ınteraktıvtik taqta, kórnekilik buıymdar, syzbalar, maket, oqýlyqtar, syzý aspaptary men quraldary.
Pán aralyq baılanys: tehnıkalyq mehanıka, materıaltaný, matematıka
Sabaqtyń mazmuny
İ. Uıymdastyrý bólimi (2mın)
1. 1. Oqýshylarmen amandasý.
1. 2. Oqýshylardy túgeldeý jáne jýrnal toltyrý
1. 3. Oqýshylardyń jumys quraldaryn tekserip, kezekti taǵaıyndaý.
1. 4. Oqýshylarǵa búgingi sabaqtyń taqyryby men maqsattaryn tanystyrý.\
İİ. Jańa taqyrypty túsindirý (20mın)
2. 1. Tilik týraly túsinik
Bir nemese birneshe jazyqtyqpen oısha qıylǵan zattyń (tetikbólshektiń) keskinin tilik dep aıtady. Zatty oıymyzsha qıǵanymyz tek qana osy tilikke qatysty, bul zattyń basqa keskinderin ózgertpeıdi. Tilikte qıýshy jazyqtyqtyń ózinde (qıma fıgýrasy) jáne onyń ar jaǵynda jatqan nárseler keskindelip kórsetiledi. Eger de zattyń qurylymyn túsinýge, qıýshy jazyqtyqtyq ar jaǵynda jatqan keskindiniń barlyǵyn kórsetýdiń qajeti joq bolsa, olardy kórsetpeýge bolady. Zattyń (tetikbólshektiń) qıýshy jazyqtyqta jatqan bóligi (qımasy) tilikte shartty túrde shtrıhtalyp kórsetiledi. Tilikterde materıaldardyń grafıkalyq belgilenýin ár túrli MEST 2. 306 - 68 boıynsha alady. Qıýshy jazyqtyqtyń orny syzbada qıma syzyǵymen belgilenedi, jýan úzik syzyqpen kórsetiledi. Qıýshy jazyqtyqtar ózara qıylysqan jerlerin jýan úzik syzyqpen kórsetedi. Nusqalar qıma syzyǵynyń syrtqy shetinen 2 - 3mm ornalasýlary tı ornalasýlary tıis.
Qıma syzyqtyń bas jaǵynda jáne aıaq jaǵynda, al eger kerek bolsa – burylý belgilerinde, orys alfavıtiniń bas áripiniń bireýin qaıtalap jazady. Áripterdi nusqalardyń janynan jáne burylý belgileriniń syrtqy buryshy jaǵynan jazady. Tiliktiń joǵarǵy jaǵyna bul áripter syzyqsha arqyly jazylyp, tómengi jaǵynan jińishke syzyq syzylady; mysaly A - A.
Qıýshy jazyqtyqtyń sanyna qaraı tilik eki topqa bólinedi:
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: oqýshylardyń tilik týraly túsinigin qalyptystyra otyryp grafıkalyq bilimderin tolyqtyrý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń jańa taqyryp arqyly oı - órisin, bilimin damytý, oılaý qabiletin damytý, teorıadan saramandylyq jumysqa ıkemdeý.
Tárbıelik maqsaty: adamgershilikke, uqyptylyqqa, eńbekke baýlý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý.
Sabaqtyń túri: jańa taqyrypty túsindirý
Qoldanylatyn ádis: kórnekilik ádis, baıandaý, salystyrý, taldaý.
Kórnekilik quraldar: ınteraktıvtik taqta, kórnekilik buıymdar, syzbalar, maket, oqýlyqtar, syzý aspaptary men quraldary.
Pán aralyq baılanys: tehnıkalyq mehanıka, materıaltaný, matematıka
Sabaqtyń mazmuny
İ. Uıymdastyrý bólimi (2mın)
1. 1. Oqýshylarmen amandasý.
1. 2. Oqýshylardy túgeldeý jáne jýrnal toltyrý
1. 3. Oqýshylardyń jumys quraldaryn tekserip, kezekti taǵaıyndaý.
1. 4. Oqýshylarǵa búgingi sabaqtyń taqyryby men maqsattaryn tanystyrý.\
İİ. Jańa taqyrypty túsindirý (20mın)
2. 1. Tilik týraly túsinik
Bir nemese birneshe jazyqtyqpen oısha qıylǵan zattyń (tetikbólshektiń) keskinin tilik dep aıtady. Zatty oıymyzsha qıǵanymyz tek qana osy tilikke qatysty, bul zattyń basqa keskinderin ózgertpeıdi. Tilikte qıýshy jazyqtyqtyń ózinde (qıma fıgýrasy) jáne onyń ar jaǵynda jatqan nárseler keskindelip kórsetiledi. Eger de zattyń qurylymyn túsinýge, qıýshy jazyqtyqtyq ar jaǵynda jatqan keskindiniń barlyǵyn kórsetýdiń qajeti joq bolsa, olardy kórsetpeýge bolady. Zattyń (tetikbólshektiń) qıýshy jazyqtyqta jatqan bóligi (qımasy) tilikte shartty túrde shtrıhtalyp kórsetiledi. Tilikterde materıaldardyń grafıkalyq belgilenýin ár túrli MEST 2. 306 - 68 boıynsha alady. Qıýshy jazyqtyqtyń orny syzbada qıma syzyǵymen belgilenedi, jýan úzik syzyqpen kórsetiledi. Qıýshy jazyqtyqtar ózara qıylysqan jerlerin jýan úzik syzyqpen kórsetedi. Nusqalar qıma syzyǵynyń syrtqy shetinen 2 - 3mm ornalasýlary tı ornalasýlary tıis.
Qıma syzyqtyń bas jaǵynda jáne aıaq jaǵynda, al eger kerek bolsa – burylý belgilerinde, orys alfavıtiniń bas áripiniń bireýin qaıtalap jazady. Áripterdi nusqalardyń janynan jáne burylý belgileriniń syrtqy buryshy jaǵynan jazady. Tiliktiń joǵarǵy jaǵyna bul áripter syzyqsha arqyly jazylyp, tómengi jaǵynan jińishke syzyq syzylady; mysaly A - A.
Qıýshy jazyqtyqtyń sanyna qaraı tilik eki topqa bólinedi:
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Saıys 6 kezeńnen turady, ár kezeńniń tapsyrmasy 10 upaımen baǵalanady. Tapsyrmalarǵa 2 top kezekpen jaýap beredi. Eger jaýap bergen toptyń jaýaby durys emes bolsa, qarsy top durys jaýabyn bilse jaý...
