Tórt túligim – yrysym
Taqyryby: Tórt túligim – yrysym
1. Tórt túlik týraly bilimderin tolyqtyrý.
tórt túlik pirleri, tólderi týraly túsinik berý;
2. Este saqtaý qabiletterin damytý, oı órisin arttyrý;
3. Qazaq halqynyń ómirin tórt túlik malmen baılanystyra otyryp, oqýshylardy tórt túlikti qurmetteýge, eńbekqorlyqqa adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaq kórnektiligi: sýretter tórt túlik maldardyń sýretteri, tólderimen,
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen amandasý, oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý, sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
Muǵalim sózi.
Búgingi tárbıe saǵatymyzdyń taqyryby «Tórt túligim - yrysym,» Osy tórt túlik malǵa neler jatady? (túıe, jylqy, sıyr, qoı, eshki).
Qazaq halqy ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqan halyq. Kezinde ata - babalarymyz tórt túlikke jaıly qonys izdep keń dalamyzda kóship - qonyp júrgen. Maldyń súti, júni, terisi, múıizi, súıegi tipti tezegine deıin óz qajetine paıdalanyp otyrǵan. Mal qazaqqa jese - asy, kıse - kıse kıimi, minse kóligi, japanda serigi - bolǵan.
Ata - babalarymyz «mal - jan aman ba?» dep amandyq saýlyq surasqan. Qazaqtar maldy tek paıdalanyp qana qoımaǵan, olardyń babyn taýyp, baǵyp - kútýdiń de jaı - japsyryn, qasıetin, ereksheligin jaqsy bilgen.
Erte zamannan beri osy tórt túlik maldardyń pirleri bar.
Pir - degen óte qasıetti sóz. Pirlik dep belgili bir salanyń mamanyn, jetilgen adamyn aıtady. Pirlik jol kórsetetindeı, aýrý syrqaýy, joldas adasqany, jany kúızelgende qoltyǵynan demeıtin dárejeli adam bolǵan.
Túıe piri - Oısyl qara dep júrgen Ývaıs Qaranı shyn máninde ómirde bolǵan adam. Paıǵambar dáýirinde ómir súrgen ómirin túıe baǵýmen ótkizgen. Ol óz eliniń túıelerin baǵyp óziniń kásipke adaldyǵymen, tańýalyǵymen, qanaǵatshyldyǵymen kópke úlgi bolǵan. Ývaıs Karanı áýlıeligin, ystyq iltıpatyn erekshe rýhanı baılanys arqyly sezingen Muhammed( s. ǵ. s.) paıǵambar oǵan degen qurmetiniń belgisi jáne onyń rýhanı dárejesiniń aıǵaǵy retinde sahabalary arqyly óz shapanyn syılaǵan. Sonyń qurmetine baılanysty ulyń, áýlıe bolyp sanalǵan. Sondyqtan ol kásipke adaldyqty nasıhattap, sol kásiptiń ıesi pirden qoldaý, jelep - jebeý tilegen.
Sıyr piri - Zeńgi baba. Bulda ómirde bolǵan adam. Halyq aýyz ádebıetinde Zeńgi baba ómirin sıyr baǵýmen ótkizgen, sopylyq ilimin jaqsy ustanǵanynyń biri, túrkiler arasynda pir bolǵan, ulyqtardyń piri bolǵan adam. Mazary Tashkent qalasynyń túbinde. Bul babamyzda sıyr malynyń bilermeni, mamany ıesi men kıesi bolýy kerek.
Jylqy atasy - Qambar ata týraly halyq arasynda ár túrli derek bar. Mysaly, Qambar ata esimin Muhammed ( s. ǵ. s.) paıǵambardyń kúıeý balasy Áziret Áliniń atbegi bolǵan Ganbar esimdi kisimen baılanystyrady. Keıbireýleri, «Qambar batyr» jyrynyń keıipkeri Qambar batyrdy ataıdy. Saıyn dalada ushqan quspen, dalanyń bókeni, kıigimen jarysyp ósken, atqa minip jaýǵa shapqan adamnan artyq keremet bolǵan emes. Sondyqtan halyq atqa minip, elin jaýdan qorǵaǵan erin, pir tutýy kóńilge qonymdy ári qolaıly jaǵdaı.
Qoı atasy - Shopan ata. Zertteýshilerdiń pikirinshe 13 - 14 ǵasyrlarda ómir súrgen. Ol halyq jadynda shopandyq kásiptiń piri retinde ańyzdyq tulǵa bolyp saqtalady. Halyq arasynda Shopan ata týraly ańyz - áńgimeler kópten taralyp, qoı túliginiń qasıetterin dáriptegen jáne sol kásiptiń ıesi pirden qoldaý, jelep - jebeý tilip, musylmandyq dástúrmen rýhanı jalǵastyqqa umtylǵan. Qazirgi kezde Shopan ata az zerttelgen.
Eshki piri - Seksek ata. Shejirelik derek boıynsha Qazyǵurt taýynyń baýyrynda Turbat degen jerde jerlengen Ismaıyl atanyń balasy. Shyn máninde Seksek atada az zerttelgen dúnıelerdiń biri.
1. Tórt túlik týraly bilimderin tolyqtyrý.
tórt túlik pirleri, tólderi týraly túsinik berý;
2. Este saqtaý qabiletterin damytý, oı órisin arttyrý;
3. Qazaq halqynyń ómirin tórt túlik malmen baılanystyra otyryp, oqýshylardy tórt túlikti qurmetteýge, eńbekqorlyqqa adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaq kórnektiligi: sýretter tórt túlik maldardyń sýretteri, tólderimen,
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. Oqýshylarmen amandasý, oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý, sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
Muǵalim sózi.
Búgingi tárbıe saǵatymyzdyń taqyryby «Tórt túligim - yrysym,» Osy tórt túlik malǵa neler jatady? (túıe, jylqy, sıyr, qoı, eshki).
Qazaq halqy ejelden mal sharýashylyǵymen aınalysqan halyq. Kezinde ata - babalarymyz tórt túlikke jaıly qonys izdep keń dalamyzda kóship - qonyp júrgen. Maldyń súti, júni, terisi, múıizi, súıegi tipti tezegine deıin óz qajetine paıdalanyp otyrǵan. Mal qazaqqa jese - asy, kıse - kıse kıimi, minse kóligi, japanda serigi - bolǵan.
Ata - babalarymyz «mal - jan aman ba?» dep amandyq saýlyq surasqan. Qazaqtar maldy tek paıdalanyp qana qoımaǵan, olardyń babyn taýyp, baǵyp - kútýdiń de jaı - japsyryn, qasıetin, ereksheligin jaqsy bilgen.
Erte zamannan beri osy tórt túlik maldardyń pirleri bar.
Pir - degen óte qasıetti sóz. Pirlik dep belgili bir salanyń mamanyn, jetilgen adamyn aıtady. Pirlik jol kórsetetindeı, aýrý syrqaýy, joldas adasqany, jany kúızelgende qoltyǵynan demeıtin dárejeli adam bolǵan.
Túıe piri - Oısyl qara dep júrgen Ývaıs Qaranı shyn máninde ómirde bolǵan adam. Paıǵambar dáýirinde ómir súrgen ómirin túıe baǵýmen ótkizgen. Ol óz eliniń túıelerin baǵyp óziniń kásipke adaldyǵymen, tańýalyǵymen, qanaǵatshyldyǵymen kópke úlgi bolǵan. Ývaıs Karanı áýlıeligin, ystyq iltıpatyn erekshe rýhanı baılanys arqyly sezingen Muhammed( s. ǵ. s.) paıǵambar oǵan degen qurmetiniń belgisi jáne onyń rýhanı dárejesiniń aıǵaǵy retinde sahabalary arqyly óz shapanyn syılaǵan. Sonyń qurmetine baılanysty ulyń, áýlıe bolyp sanalǵan. Sondyqtan ol kásipke adaldyqty nasıhattap, sol kásiptiń ıesi pirden qoldaý, jelep - jebeý tilegen.
Sıyr piri - Zeńgi baba. Bulda ómirde bolǵan adam. Halyq aýyz ádebıetinde Zeńgi baba ómirin sıyr baǵýmen ótkizgen, sopylyq ilimin jaqsy ustanǵanynyń biri, túrkiler arasynda pir bolǵan, ulyqtardyń piri bolǵan adam. Mazary Tashkent qalasynyń túbinde. Bul babamyzda sıyr malynyń bilermeni, mamany ıesi men kıesi bolýy kerek.
Jylqy atasy - Qambar ata týraly halyq arasynda ár túrli derek bar. Mysaly, Qambar ata esimin Muhammed ( s. ǵ. s.) paıǵambardyń kúıeý balasy Áziret Áliniń atbegi bolǵan Ganbar esimdi kisimen baılanystyrady. Keıbireýleri, «Qambar batyr» jyrynyń keıipkeri Qambar batyrdy ataıdy. Saıyn dalada ushqan quspen, dalanyń bókeni, kıigimen jarysyp ósken, atqa minip jaýǵa shapqan adamnan artyq keremet bolǵan emes. Sondyqtan halyq atqa minip, elin jaýdan qorǵaǵan erin, pir tutýy kóńilge qonymdy ári qolaıly jaǵdaı.
Qoı atasy - Shopan ata. Zertteýshilerdiń pikirinshe 13 - 14 ǵasyrlarda ómir súrgen. Ol halyq jadynda shopandyq kásiptiń piri retinde ańyzdyq tulǵa bolyp saqtalady. Halyq arasynda Shopan ata týraly ańyz - áńgimeler kópten taralyp, qoı túliginiń qasıetterin dáriptegen jáne sol kásiptiń ıesi pirden qoldaý, jelep - jebeý tilip, musylmandyq dástúrmen rýhanı jalǵastyqqa umtylǵan. Qazirgi kezde Shopan ata az zerttelgen.
Eshki piri - Seksek ata. Shejirelik derek boıynsha Qazyǵurt taýynyń baýyrynda Turbat degen jerde jerlengen Ismaıyl atanyń balasy. Shyn máninde Seksek atada az zerttelgen dúnıelerdiń biri.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
