- 05 naý. 2024 00:55
- 198
Tapqyr dostar (saıys 1 synyp)
Saıys 6 kezeńnen turady, ár kezeńniń tapsyrmasy 10 upaımen baǵalanady. Tapsyrmalarǵa 2 top kezekpen jaýap beredi. Eger jaýap bergen toptyń jaýaby durys emes bolsa, qarsy top durys jaýabyn bilse jaýap berip upaıyn ózderine qosyp alýlaryna bolady.
1. «Juldyzdar» toby
2. «Kúnder» toby
3. «Aılar»
1 – kezeń.
Óner qýǵan balalar óter deımiz
Bir basyna bilimi jeter deımiz
Saıysqa kelgen oqýshylar kezektesip
Suraqtarǵa jaýap berse eken deımiz, – dep saıystyń birinshi Kim jyldam? kezeńin bastaımyz. Bul kezeńde matematıka páninen 2 – topqa jeke – jeke 5 suraqtan qoıylady.
2 – kezeń.
Janaryń oıly bolsyn
Bilimiń moldaý bolsyn,
Ortadan qoldaý kórsin
Elińniń kóńili tolsyn, - dep kezekti «Kim kóp biledi?» kezeńine beremiz. Bul kezeńde dúnıetaný páninen quralǵan «Sózjumbaq» sheshýdi usynyp otyrmyz.(Sózjumbaq ár toptyń aldyna beriledi)
3 – kezeń
Al, balalar saıysqa qalaısyńdar,
Siz óter áli de talaı syn bar
«Zerdeliniń oıy ozyq»degen sóz bar
Uıqasty dál tapsańdar jaraısyzdar! – dep saıysymyzdyń úshinshi «Uıqasyn, tap!» kezeńine beremiz.
4 – kezeń
Senderge artar mindet kóp.
Kóter bıik ata saltyn qurmettep
Aqtaı bilseń ata - ana úmitin
Árbir sózi - tálimi mol bir mektep, - dep saıysymyzdyń tórtinshi kezeńin bastaımyz. «Sıqyrly sózder» kezeńinde oqýshylar berilgen áripterden sózder shyǵarý kerek.
5 – kezeń
Bilimniń ushqyrlyǵyn tanyp sen,
Asyp - tasyp asyqpa, qalyspa sen.
Ýaqyt degen zymyrap zýlap jatyr,
Tapqyrlyq pen shapshańdyq bul saıysqa kerek eken, – dep «Maqaldar saıysy».
6 – kezeń
Shopan, bıshi, ustazda
Ǵaryshkerde, aspazda.
Barlyq, barlyq jaqsyda
Áripterden bastalǵan, - deı otyryp kelesi kezekti «Dybystar álemine» beremiz. Ár toptyń aldyna kespe áripter beriledi. Daýysty jáne daýyssyz dybystardy ajyratyp tıisti úıshikke salý kerek. Qaı top birinshi tapsyrmany oryndap bolsa, sol top taqtaǵa shyǵyp berilgen sózge sóılem quraý kerek.
Án qusyn uıalatyp júregine,
Ushyrsyn baldáýren jas uly eline.
Búgingi jastarymyz Mánshúk qusap,
Aınalsyn eldiń berik tiregine!
Óner men bilimniń bıigine shyqqan
Kóbeısin bilimdiler árbir tustan
Ata salt dástúrlerge berik bolyp,
Táýelsiz jasaı bersin Qazaqstan! – dep búgingi «Tapqyr dostar» atty saıysymyzdy aıaqtaımyz.
Qosh saý bolyńyzdar! Kóriskenshe kún nurly bolsyn!
Baǵalaý paraǵy
1. «Juldyzdar» toby
2. «Kúnder» toby
3. «Aılar»
1 – kezeń.
Óner qýǵan balalar óter deımiz
Bir basyna bilimi jeter deımiz
Saıysqa kelgen oqýshylar kezektesip
Suraqtarǵa jaýap berse eken deımiz, – dep saıystyń birinshi Kim jyldam? kezeńin bastaımyz. Bul kezeńde matematıka páninen 2 – topqa jeke – jeke 5 suraqtan qoıylady.
2 – kezeń.
Janaryń oıly bolsyn
Bilimiń moldaý bolsyn,
Ortadan qoldaý kórsin
Elińniń kóńili tolsyn, - dep kezekti «Kim kóp biledi?» kezeńine beremiz. Bul kezeńde dúnıetaný páninen quralǵan «Sózjumbaq» sheshýdi usynyp otyrmyz.(Sózjumbaq ár toptyń aldyna beriledi)
3 – kezeń
Al, balalar saıysqa qalaısyńdar,
Siz óter áli de talaı syn bar
«Zerdeliniń oıy ozyq»degen sóz bar
Uıqasty dál tapsańdar jaraısyzdar! – dep saıysymyzdyń úshinshi «Uıqasyn, tap!» kezeńine beremiz.
4 – kezeń
Senderge artar mindet kóp.
Kóter bıik ata saltyn qurmettep
Aqtaı bilseń ata - ana úmitin
Árbir sózi - tálimi mol bir mektep, - dep saıysymyzdyń tórtinshi kezeńin bastaımyz. «Sıqyrly sózder» kezeńinde oqýshylar berilgen áripterden sózder shyǵarý kerek.
5 – kezeń
Bilimniń ushqyrlyǵyn tanyp sen,
Asyp - tasyp asyqpa, qalyspa sen.
Ýaqyt degen zymyrap zýlap jatyr,
Tapqyrlyq pen shapshańdyq bul saıysqa kerek eken, – dep «Maqaldar saıysy».
6 – kezeń
Shopan, bıshi, ustazda
Ǵaryshkerde, aspazda.
Barlyq, barlyq jaqsyda
Áripterden bastalǵan, - deı otyryp kelesi kezekti «Dybystar álemine» beremiz. Ár toptyń aldyna kespe áripter beriledi. Daýysty jáne daýyssyz dybystardy ajyratyp tıisti úıshikke salý kerek. Qaı top birinshi tapsyrmany oryndap bolsa, sol top taqtaǵa shyǵyp berilgen sózge sóılem quraý kerek.
Án qusyn uıalatyp júregine,
Ushyrsyn baldáýren jas uly eline.
Búgingi jastarymyz Mánshúk qusap,
Aınalsyn eldiń berik tiregine!
Óner men bilimniń bıigine shyqqan
Kóbeısin bilimdiler árbir tustan
Ata salt dástúrlerge berik bolyp,
Táýelsiz jasaı bersin Qazaqstan! – dep búgingi «Tapqyr dostar» atty saıysymyzdy aıaqtaımyz.
Qosh saý bolyńyzdar! Kóriskenshe kún nurly bolsyn!
Baǵalaý paraǵy