InfoHub Logo

(ABAI)

«Toqyraý» atanǵan kezeńdi ótip, «Qaıta qurý» delingen zaman tusynda men Qazaqstan Jazýshylary odaǵynyń sekretarıatyna óz jumysymnan esep bergen ekem. Sońǵy on jyl ishinde atqarǵan isterimniń birsypyrasy sonda aıtylypty. Sondaǵy áńgimeni keıingi ic-áreketimmen tolyqtyrsam, oqyrman jetpis pen seksen jasym aralyǵynda meniń ne istep, ne qoıǵanymnan habardar bolyp qana qoımaı, zaman aǵymymen meniń araqatynasymdy da ańǵara alatyn sekildi. Sondyqtan bundaǵy ashyq aıtylǵan áńgimeni shyǵarmashylyq týraly shyǵarma dep te, kári avtordyń kánigi dostaryna ishki dúnıesin irkilmeı aıqara ashqany dep te qabyldaýǵa bolar. Qalaı degende de bar-joǵymdy túgendep otyratyn oıshyl oqyrmannan artyq meni biletin kimim bar, ómirimde tym bolmasa bir márte sońǵy soqpaǵyma sol da bir kóz jiberip kórsinshi dedim. Jasy ulǵaıǵan adamnyń mundaı sheshimge kelý sebebi aıtpasa da túsinikti ǵoı...

Álgi kabınettegi áńgime bylaısha bastalyp, bylaısha órbigen eken:

On jasynda óleń sózimen áýestenip, jıyrma jasynda jazǵandary baspa júzin kórgen ádebıetshi edim. Sodan beri de shyǵarmashylyqpen úzbeı aınalysqan adam jetpis jasynan keıingi eńbeginde ózin ózi jınaqtaı bastaıtyn sekildi. Osy jolǵy Sizderdiń tilek-talaptaryńyz da óz laboratorıamdy osylaısha sezinýime sebin tıgizdi. Sol úshin-aq Sizderge rahmet jaýdyramyn!

Esep berýge kiriser aldynda mynadaı maǵlumattar bere ketken de teris bolmas: Sońǵy úsh jylǵa deıingi tıanaqtalǵan sharýa dep tól poezıamnyń úsh tomdyǵy, prozanyń qysqa janrynan iriktelgen (novela, esse, kórkem ocherk, kósemsóz) bir tomdyq jaryq kórgenin aıtar edim. Budan basqalary, atap aıtqanda, sahnaǵa, saz ónerine táýeldi týyndylarym, ádebıet týraly ár kezdegi oı-pikirlerim ózge tilderden qazaq tiline aýdarǵandarym, — bári de ár tusta shashylǵan kúıinde qalyp tur. Alla abyroısyz qylmaǵan soń shúkirshiligimdi nesin jasyraıyn, men hám meniń týyndylarym týraly jurtshylyq pikiri de bir kitap quraıtyny dostar qaterinde bolǵany jón...

Já, endi iske kiriselik. Áýelgi sóz bul kúnderdegi meniń shyǵarmashylyq prınsıpim haqynda. Halqymyz qaı zamanda da enjarlyqty quptamaǵan, qatty-qatty shenegen. Ondaılarǵa ashý-yzany Abaı da aspannan almaǵan, eldiń shymbaıyma batqan shyndyq bolatyn. Bul turǵyda el óziniń azamatyna ımandaı sense, aldymen sol senimge aqyn ıelik etken. El qatarly paryzymdy etegeli ajalmen — fashısermen jaǵalasqan jaman kúnderde de osy prınsıp jelep-jebegendeı edi. Arqa-jondy eńbekpen arytpaı abyroı tappasymdy jetim kúnniń ózinde-aq jetik bilip úlgergem. Qazir de meniń kóz aldymda eńbeksiz qulaı qushardaı eshteńe joq. Onyń ústine nege de, kimge de enjar qaraı almaımyn. Kimniń aýzynan shyqsa da kókiregime uıalamaǵan ýaǵyz menen qoldaý tappaıdy. Sol prınsıp te árkimge ár qıly áser qaldyrady. Qudaı solaı jaratqan soń oǵan qylar amal qaısy?!.

Sońǵy úsh, úsh jarym jyl ishinde el ómiri eresen zor ózgeristerdi bastan keshirdi. Tarıhty ádiletti jolmen tártipke keltirip jatyrmyz. Bunyń ózi Qazan tóńkerisiniń jetpis jyldyǵymen tuspa-tus kele qaldy. Osylaısha sátimen oraılasqan oqıǵalar maǵan bir emes, úsh birdeı poema jazdyrdy. Úsheýi ózara sabaqtas úsheýine ortaq syr bireýinen bireýine ulasyp jatqandaı. «Sýyt júris» dep atalatyn birinshisinde qazaqtyń birine birin jaýyqtyryp qyrǵynǵa ushyratqan Qoqan handyǵy men orys patshalyǵynyń zalym saıasatyn áshkerelegenderdi, atap aıtqanda Shoqan Ýálıhanov pen Súıinbaı Aronulynyń ortaq ic-áreketin sýretteýdi maqsat ettim. Osynaý eki alyptyń ańsaǵan shyndyǵy sıpatynda Qazaq tóńkerisiniń qazaq aýlyndaǵy alǵashqy jeńisin alyp, sopy «Sýret syry» delinetin dastanyma ózek ettim. Bunda halqymyzdyń basyna áńgirtaıaq oınatqan kazachestvo tártibi talqandalyp, Qazaqtyń óz jerine ıelik eterin taǵyda bir tolǵap kóreıinshi dedim. Shırek ǵasyrdan beri jalǵastyryp kele jatqan «Jyldar, jyldar» atty poemalar toptamasynyń úshinshi shtabyn Qazaqstandaǵy «Qaıta qurý» dáýirine jetelep ákeldim. Dálirek aıtqanda, jylnama ispetti úlken dúnıem meniń ózimdi osyǵan jetelep ákeldi. Bul shyǵarmada Respýblıkanyń keshegi bir qalǵyp ketken qalpynan oqys oıanǵan silkinisi kórinis bersin dedim.

Jýyq arada joıylyp bitpesin bilsem de, soıqan qylyqtarǵa qarsy soǵys jarıaladym: Mansapqor, jaǵympaz, jalaqor, jikshil, paraqor, júzge bólgishterge nálet aıtý barysynda ózim de bir sydyrǵy sher tarqatqan sekildimin.

Ózge óleń, balladalaryma kelsem, jaǵdaı tómendegideı; Áz turǵylastarym — soǵys pen eńbek ardagerleri osynaý syn saǵattarda el aldynan kórinbegende, ońaılyqpen ońǵarylmaı jatqan istiń, basyndaǵylarǵa aǵalyq aqyl qospaǵanda qaıtpek?.. Dara-qylyq bel alǵan shaqta otbasynyń óshýi, shańyraq shaıqalysy molaıǵan tárizdi. Sodan máńgi tiri aıaýlymyz dep júrgen mahabbattyń ózi zaqymdalmady ma eken?.. Mahabbat taryqqannyń qashyp tyǵylatyn jan saıasy emes pe edi?.. Araqatynasymyz beri salǵanda dúrdaraz kúıge aýysqan tabıǵatpen tabysý jaǵymyz ne halde?.. Osy sıaqty taqyryptarǵa kóptegen óleńder jazyp, álgi suraqtarǵa ózimshe jaýap berdim. Sóıttim de, álgi, ulyly-kishili shyǵarmalardan «Jedel Tolǵaý» degen atpen on baspa tabaq kitap qurastyrdym. Ony «Jazýshy» baspasy ótken jyldyń bas sheninde oqyrman qolyna tıgizdi. Ótirik aıtyp júrmese, «Sosıalısik Qazaqstanda», «Qazaq ádebıetinde», «Juldyzda» pikir aıtqandar kitabymdy rızashylyqpen atady. Bálkim ras ta shyǵar. Óıtkeni, sondaǵy jyrlardyń ózderi de ótirik sóılemegen sekildi edi.

Durys deseńiz de, burys deseńiz de bir shyndyq: Osy tustaǵy jyrlarymda kúrsine otyryp bas shaıqaý basymyraq. Basqasha aıtsaq, endi qol jetken shyn sóz bostandyǵy jaǵdaıynda meniń jyrlarym quryq áketken asaýdaı ashyna silteıtindi shyǵardy. Kókeıdegi kóp túıtkildiń tútige syrtqa tebýi qapy ketken jerlermen qatar, kezinde ashyp aıta almaǵan qatigezdikti de durystap qarmasam dedi. Ony ásirese álgi kitaptan keıingi týyndylarymnan kóbirek baıqaýǵa bolar edi.

Meniń jazý stolymnyń tartpasynda torkóz syzyqtary bar eki júz bettik qalyń dápter jatyr. Sonyń jıi syzylǵan joldaryna jańa jyrlarymdy túgel túsirip kelemin. Onyń betteri de túgesilýge jaqyn. Bundaǵy jyrlar kóbinshe toptama (sıkl) túrinde jazylǵan. Alǵan taqyrypty jan-jaqty saýmalaýdan quddy kógen burshaqtaryndaı túıinshekter túziledi eken. Áýeli solardyń maýsymdyq basylymdarda jaryq kórgenderin eske túsireıin.

Búgingi jas aqyndar jastyq shaqtyń barynsha qyzýly órligi men oıshyldyǵyn, oǵan qosa jan dúnıesiniń ıntımdik jaqtaryn kelistire jyrlap júr. Olary óte zańdy tabıǵı qubylys. Bilgirlikpen, tapqyrlyqpen sezimge áserli qondyra, ásem jazylǵan joǵary mádenıetti jastar poezıasy jalpy qazaq óleńiniń mártebesin arttyra tústi. Buǵan, árıne, sheksiz qýanamyz. Sóıte tura, nege ekeni belgisiz, osylar jastyq dáýrenniń tabıǵatyna tán qaterli saqyndyratyn jaqtaryn qazbalap jatpaıdy. Eger jastyq shaqtyń tátti seline biryńǵaı tamsanar bolsaq, ol aıtýly keýdemsoq ári ınfantıl delinetin shıki kerbezder men ásire seriler tobyn kóbeıte túspeı me?.. Adamǵa bir-aq márte beriletin qaıran jas dáýrendi túk bitirmeı túgesetinderdi qaıtemiz?.. Áke-sheshesiniń qarajatymen qatyn-balasyn asyraıtyndardyń qaı jeri jas?.. Jurt kózinshe jelkesinen súıreleı qushaqtaǵanǵa máz bolatyn qyzdardyń qaı jerine qyzyǵarsyń?.. Bir ǵajaby, osynyń bári ómirde bar da, óleńde joqtyń qasy. Jas aqyndar bul jaǵyna baryp namys jyrtýdy ózderine aıyp kóretindeı, tipti sodan óleńderiniń bet monshaǵy úziletindeı sezinedi. Jo-o-oq, buny synaýdan óleń bedeli tómendemeıdi. Máselen, baıaǵy Kerderi Áýbákirdiń «Zaman aqyr bolarda sý tartylar, qarap turǵan jigitke qyz artylar» degeni ál-kúshin álsiretti deı alasyz ba? Zaman aqyr bolmaı-aq álgi aıtylǵandar kózge uryp jatqan joq pa?.. Men «Juldyz» jýrnalynyń bıylǵy birinshi kitabynda jarıalanǵan on bes shaqty óleńimde osynaý problemalardyń problemasyn óz álimshe biraz jerge kóterip aparǵan boldym. Bul toptamany «Jastyq shaqpen birgemin» dep atadym.

Taǵyda sany on beske tarta bir óńkeı elegıalarym toptamasyn osy jylǵy naýryzda «Sosıalısik Qazaqstan» gazetinde jarıaladym. Bul qazaq jerindegi ekologıalyq náýbetke kúıiný ǵana emes, kúsh jınastyrý, sarynynda jazyldy-aý dep oılaımyn. Teledıdar, radıo arqyly, sondaı-aq túrli jıyndarda egile-tógile sóıleı berýime de sebep osy bolyp júr. Bunyń jandy, jansyzǵa tıgizip jatqan zıandy zardaby kimge de bolsa baıyz taptyrmaq emes. Til ekologıasy týraly áńgimege de osyndaı kúıde qatysyp júrmin. «Óz tilim men óleńim» dep te tebirendim. «Mádenıet jáne turmys» jýrnalynda pýblısısıkalyq tolǵanys túrinde sóıleı otyryp, qazaq tiliniń qaljyraý sebepterine toqtaldym. Teginde bul til memlekettik statýs almaıynsha kóterem qalpynan áldenip kete almaıtynyn qudaıdyń zaryn qyp júrgenderdiń bireýi biz bolamyz. Sóıtip, men bizdiń ólkemizdegi ekologıalyq daǵdarystyń osynaý eki túrine de qarsy eńbektenip kelemin. İláıim da bul baǵyttaǵy jalpynyń enbegi jaqsy nátıje bergeı!..

Men maldy aýylda týyp, keıin alty jylǵa jýyq atty áskerde boldym. Uly Otan soǵysyna eskadron komandıri dárejesinde qatystym. Jylqy malynyń erekshelikterin bir kisideı bilemin. Adam da tabıǵattyń perzenti. Janýarlar tirshiliginen baıqalatyn tolyp jatqan jáıtter oǵan da ortaq. Ásirese men bilińkiremeıtin osy túliktiń óz betimen jasaıtyn áreketterinde de, ıesimen araqatynasynda da adamdaǵy neshe túrli tıpterdi aınytpaı kóz aldyńa ákeletin qylyqtar bar. óz maqsatyma osyny utymdy paıdalansam, sonyń ózi aqyl aıtýdan álde qaıda áserli bolatyndaı kórindi de, budan tolyp jatqan koleksıa jınastyrdym. «Qazaq ádebıeti» gazetiniń tutas bir betine ornalasqan «Arqamnan er-turmanym arylmaǵan» atty toptamany oqyǵandaryńyz bar shyǵar. «Arǵymaq», «Jaby», «Has júırik», «Bedeý», «Syńar ezý», «Súrinshek», «Shý asaý», «Qashaǵan», «Arbadan shyqqan», «Jaýyr», «Qazaq jorǵasy» bolyp keletin edi ǵoı. Keıinirekte bul toptamaǵa «Qoı tory», «Qarashyl», «Aıǵyr», «Azban», «Sáýrik» deıtin jana óleńder qosyldy. Attarynan-aq baıqap otyrǵan shyǵarsyzdar. Sońǵy qosylǵan óleńderde álin bilmegen áýlekiniń de, namystan jurdaı jetesizdiń de, sondaı-aq namysty qoldan bermeıtinder men otbasy, ujym bútindigin janyn sala qorǵaıtyndardyń da prototıpteri osy arada ekshelip jatyr. Buǵan tereńdeı túsken saıyn toptamanyń tanymdyq (poznavatelnyı) mańyzy ekinshi kezekke yǵysyp, men kúrdeli maqsatqa kóshkendeımin. Óıtkeni, qasymda Djek London otyrǵandaı sezindim.

Aty shýly repressıaǵa baılanysty, azamattardyń aqtalyp, tarıhtyń tártipke keltirtýine baılanysty áńgime meni de san qıly sony oılarǵa toǵytty. Jalpy jaǵdaı óz aldyna ǵoı, temir torǵa qamalmasam da, men tartqan taqsiretter jáne de jetkilkti bolatyn. Ashyna jazylǵan óleńderden basqa tutas bir poema álgi dápterge tústi. Ony araǵa ýaqyttar salyp áli de qaıta qaraımyn.

Kóńil kúıin shertetin jeke-jeke lırıkalyq jyrlar men tolyqtyrý kútip jatqan basqa da toptamalarym joq emes. Olardy ázirshe ózim ǵana bilýge tıispin. «Ǵumyrnama» delinetin keńeıtilgen aqyndyq ómirbaıanym onbes baspatabaqtaı proza boldy. Memýarǵa uqsas bul eńbegimdi qaı ýaqytta kondısıasyna jetkizerimdi ózim de bileımin. Áıteýir, asyqpaımyn. Qazir kisiniń ómirge ózi arqyly shyǵatyn ýaqyty emes. Ázer bolsa shala pisken qalpynda qalar. Maǵan sonyń qaǵazǵa týsý fakttysynyń ózi de jetip jatyr.

Jańadan jazylǵan esse, pýblısısıkalyq tolǵanystarym, shyǵarma men shyǵarmashylar týraly maqalalarym da maýsymdyq basylymdarda kórinip júr. Búgingi qazaq poemalary týraly úlken baıandama jasap, gazetterde ony da úzdik-úzdik jarıaladym. Sol eńbegimde búgingi epıkter praktıkasynan bir toǵa teorıalyq túıinder túzgen boldym. Keshegi Oljas týraly az ǵana pikirimniń ishinde de jańany kórýdiń nyshandary bar. Basyn qurastyrsa, osylar da óz aldyna bir kitap bolǵandaı. Vılám Shekspırdiń shyǵarmalarynan júıeli túrde aýdaryp kele jatqan jumystarymdy jalǵastyryp, sońǵy jyldary onyń «Son v letnúú noch» atty komedıasyn «Dýaly túngi dýman» degen atpen qazaqshaladym. Ony TÚZ ben Jambyl teatry óz sahnalarynda kórsetip. Sofokldyń «Edıp patshasyn» aýdartyp alǵan Áýezov atyndaǵy Akademteatr bul jumysqa kúni búginge deıin kirisken joq. «Qurmanǵazy» operasynyń lıbrettosy ne kúıde oryndalyp júrgenin kórýge barmadym. Nege dep suramaı-aq qoıyńyzdar.

Sońǵy úsh-tórt jyl ishinde jazylǵan jańa óleńderim men poemalarymnyń on baspa tabaq kólemindegi jınaǵy orys tiline aýdarylyp jatyr. Ony «Jazýshy» baspasy toqsan birge josparlap otyr. Osyny daıarlaý úshin de qyrýar ýaqytym ketti. Qazaqsha oqı almaıtyndar da tirligimnen habardar bolsyn degenim ǵoı. Áıtpese, ádettegishe jartykesh kúıde kórinerimdi qazirdiń ózinde de sezinip otyrmyn: Aýdarmada Abaı men Mahambettiń joly bolypty da, biz qalyppyz ba?!

Óz múmkindigimshe qoǵam jumysyna da qatysyp júrmin. Basqarma múshesimin. Soǵys, eńbek ardagerleriniń, sovetterinde búro múshesimin. «Qazaq ádebıeti gazetiniń redkollegıa múshesimin. Eki kózdiń operasıalaryna deıin teledıdarda «Jas aqyndardyń músháırasy» deıtin baǵdarlamany biraz ýaqyt júrgizip kelip edim. Qazir ony toqtattym. Shúkir, «jóndeýden ótken» kóne kezderim ázir eptep oqýyma, jazýyma jaraıdy. Biraq, úsh otbasynyń bir páterde tirshilik qylýy biz sıaqty qart adamdy qajytady eken. Soǵys múgedegine, eńbek ardagerine jeńildik maǵan tek osy jaǵynan ǵana kórsetilýge tıisti-aq. Bulaı deıtin sebebim, úı jaǵdaıy, jalpy turmys jóninde men jazýshylar odaǵy tarapynan járdem alyp kórmegen adammyn.

Habar aıaqtalyp qaldy. Jarty ǵasyrdan artyq ýaqyt boıynda qazaq poezıasymen birge jasasyp kelesiz, onyń búgingi jaǵdaıy týraly óz pikirińizdi aıtpaısyz ba degen suraq aldymnan shyqpaı turǵanda qysqasha bolsa da sóz sońyn soǵan arnaıyn.

Ádiletsiz qatygezdiktiń qurbany bolǵan ardager aqyndardyń aqtalýyna baılanysty ulttyq poezıamyzdyń ómirbaıany birgelki túgendeldi, turqy tulǵalanyp, bedeli bıiktedi. Árıne, ár zamannyń óz sózi bar, ol da oqyrmannyń talǵamyna, ósý dárejesine qaraı boı kórsetedi. Ásirese óleń tehnıkasy onynshy, jıyrmasynshy jyldardaǵydan aıtarlyqtaı ózgerdi. Abaıdan úırene otyryp, Abaısha jaza bermeıtinimiz sekildi, Ahmet, Maǵjan, Shákárimder tehnıkasy da endigige etalon bola bermeıdi. Óıtkeni, biz jazba poezıamyzdyń eseıgen shaǵyna ıe bolyp otyrmyz. Sóıte tura atalǵan aqyndardyń búgingi kún talabymen qushaqtasa kórisip jatqan basqa bir jaǵy bar: Olarda tejelý degen bolǵan emes. Olardyń «aǵat basty» delingen jerlerinde de irkilmeı aǵynan jarylý ǵana bar. El ómirindegi kókirekti qarys aıyratyn qasiretti de olar egile-tógile aıta bildi, sol úshin de kúıdi. Olardy aldynan tosyp alǵan temir qaqpan endiginiń jolynan alynyp tastalǵan zamanda, árıne, sol batyldyq endigi jastarǵa birden bir mektep. Bul — bir.

Jas jaǵynan meniń aldy-artyma mańaılas aqyndardan sońǵy otyz jyl ishinde ólgenderi men búgingi kózi tirileriniń poezıasy juttan aryp shyqqan túliktiń kókke aýzy tıgendegi qoń jınaýyn eske túsiredi, laýazym ıelerin dáripteý dáýirine maıdan otynan jaratylǵan aqyndar taýsyla tabynǵan joq. Olar erlikti ólim men ómir arpalysyn jerine jetkize jyrlaýdan aýytqymady. Bular jalǵan aıǵaı-shýdy, jalańash urandy jasampaz lırızmge, ómir romantıkasyna qaraı oıystyrdy. Bul — eki. Alpysynshy jyldardan keıingi tolqyn bolsa, ol quddy erteńge shyqqan qoryqtaı qoıý qoshqyldandy. Bular zaman keńshiligine qosa poezıamyzǵa úlken bilimmen kelip qosyldy. Bul — úsh.

Óleń ómirin ońǵa bastyrǵan osynaý úsh birdeı úlken faktormen eseptese kelgende óz basym búgingi tańdaǵy qazaq poezıasyn álsiz dep aıta almaımyn. Osy kúnderde aıtylyp júrgen ókpeniń bári de ósken poezıanyń mindetin ǵana belgileıdi.

Al, osylaısha ósip jetilgen poezıaǵa búgingi kózqaras qandaı dárejede? Mine, bul suraqqa meniń berer jaýabym múlde basqasha, kerisinshe ketedi. Jaqynda «Qazaq ádebıeti» gazetinde. Sáken Imanasov poezıa qamyn kim oılaıdy degen baǵytta maqala jarıalady. Buǵan bireýler «aýzyn qý shóppen súrtken eken» dep te qaraıtyn sekildi. Jo-oq, tipti de olaı emes. Jaqsy poezıaǵa jaǵymdy kóńil tanytý múldem umytylǵany ótirik pe? Kúni búginge deıin poezıanyń mamandanǵan óz synshysy da joq. Sonyń kesirinen nasıhat jumysy keri baǵyt aldy, óleń ótpeıdi degen ósek qalyptasty. Túptep kelgende, osynyń ózi poezıaǵa ǵana emes, saýatty halqymyzǵa jabylǵan jaladaı: Alty mıllıon halyqtyń poezıany jarty prosenti de oqymaıdy degenge kim nanady?.. Jazba túrdegi mádenıetti óleń ónerin qorlaý shegine jetti. Biz qazir tyǵyryqqa tirelip turmyz. Poezıa kitaptaryn kitaphanalarǵa bólýshiler men dúkenderde satýshylardyń deni ıis almas noqaılar. Sonyń aqyry nege ákelip soqtyrdy?.. Qazir toqyraý kezindegi on myń tırajǵa zarmyz. Mańdaıǵa ustap otyrǵan aqyndarymyzdyń jańa kitaptary da eki jarym myńǵa quldyrady. Qaıta qurý zamanynda sóz patshasynan bulaısha bezetin bolsaq, qazaq tilin tiriltkenimiz qaısy?.. Mine, meniń kóńilime túıip otyrǵan búgingi qazaq poezıasynyń aqýaldary osyndaı. Qatelesken jerim bolsa túzetý mindetin ózderińe qaldyramyn. Já, endi, dostar, ne deseńizder de qulaǵym soǵan tosýly.

* * *

Mine, osydan alty jyl buryn jazýshylar odaǵynyń sekretarıatyna úsh jyldyq eńbegimdi osylaısha taratyp, ulttyq poezıamyz haqyndaǵy keıbir oılarymdy osylaısha jınaqtap aıtyp bergen ekem. Sondaǵy attary atalǵan shyǵarmalar men odan keıingi jyldarda jazylǵan týyndylarymnan búginderi bes kitaptyń basy quralypty. Osy oqyp otyrǵan kitabyńyz — solardyń sońǵysy. Bes kitaptyń úsheýi aqyndyq ónerdiń, ekeýi prozalyq eńbekterdiń jemisi bolyp shyqty.

Torkózdi qalyń dápter jańa óleń-jyrlarǵa tolyp qaldy, olardyń kópshiligi áli de bolsa tolyqtyrýdy tileıdi dep edim ǵoı. Solar qapysyz qaıta qaralǵannan keıin «Sher Tolǵaý» atty óleń-jyrlar jınaǵy bop jaryq kórdi. Qazaqstan týraly toptamaǵa onnan astam óleń qosylǵanda jylnama jyrlar osy ǵasyrdaǵy eleýli oqıǵalardy qaqas qaldyrmaǵan sekildi. «Alash Ordaǵa» shabýyl, tárkileý, asharshylyq apaty, repressıa, ádebıet pen óner tarıhyna taıaq jumsaý, ekologıalyq apattyń, tyń ıgerý naýqanynyń kóleńkeli, kóńilsiz jaqtary, jeltoqsan oqıǵasy sekildi oqtyn-oqtyn qaıtalap soqqan náýbet ómirimizdegi jarqyn epızodtardyń ara-arasyna buzyp-jaryp kirip alǵanda bar shyndyq óz boıaýyna ıelik etip, Búkil Respýblıka beınesi búkpesiz jyr kestesine túgel tústi dep oılaımyn. Shyǵarmashylyq jolymda qapy ketken, aıyz qandyra aıta almaǵan tustarymnyń esesin toltyrǵan osy «Sher Tolǵaý» kitaby boldy deýimniń sebebi de osy arada jatyr. Bul osy on jyl ishinde «Jedel Tolǵaýdan» keıin jaryq kórgen ekinshi kitap qoı.

Proza tilinde jazylǵan on bes baspatabaq, shyǵarmashylyq ǵumyrnamamdy da endi jatqyza bermeı, densaýlyǵym aýyr syrqattarǵa boı bermeı turǵanda el qolyna tıgizetin degen nıetpen. «Jalyn» jýrnalyna tabys ettim. Jartysy jarıalanyp, jartysy kezek kútip jatqan bul eńbegim seksen jyldyǵyma osy kitappen jarysa kitap bolyp ta kórinip qalar dep otyrmyn.

Tórtinshi jaryq kórgen dúnıem dep «Sonetter» kitabyn ataı otyryp, ony búkil alpys jyldyq shyǵarmashylyq ómiriniń mańdaı aldyna aparyp qoıar edim. Olaı deıtin sebebim qazaq poezıasynda buryn-sondy «Sonetter kitaby» bolmaǵandyǵynan ǵana emes (árıne, ony da eskerý ersilik etpes), áńgime basqada:

Vılám Shekspır sonetteriniń kitabyn jurtshylyqqa qazaq tilinde oqytý úshin attaı alty jylymnyń eń qymbat ýaqyttaryn sarp etkenimdi jyr súıer qaýym biledi. Alaıda sol kitapty shyǵaryp alyp, odan keıingi on tórt jyl boıynda qandaı oı azaptaryna oratylyp qalǵanymdy eshkim bilgen emes. Bul kisiniń «Rıchard-III», «Gamlet» sıaqty uly tragedıalaryn da, «Dýaly túngi dýman» atty komedıasyn da qazaq tiline aýdarǵan edim ǵoı. Bálkim Shekspır laboratorıasyna solaı qaıta-qaıta keýdelep kire bergenim sebep boldy ma, — qalaı deseńiz de sol kisi jıi-jıi túsime kirip, qazaqsha aıtqanda, aıan bergeninen tanbaı qoıdy. Jan-tánimen ateıs adamnyń bul sózine kúlseńiz kúle berińiz, shyny sol: Túsimde neshe márte kórsem de men qazaqshalaǵan sonetter ústinen úlken kózderin bir aýdarmaı, soǵan tóndi de otyrdy. Ol maǵan: «Basqadan buryn Baıan, Jibek, Eńlik nege eńseńdi kótermeıdi?.. Meni qozǵaǵan shyǵys shyndyǵynan týǵanyń qaısy?.. Álde talaı ulaǵatty urpaqqa umyttyrǵan nıgılızm, ezdik pe seniń eńseńdi ezip-janshyp jatyp alǵan?.. Onda sol sulý qasiret pen surqıalyq ekeýi eki jaqtap-aq tún uıqyńdy túgel buzsa kerek edi ǵoı?.. Tym bolmasa osy jaǵyn oılatýǵa da jaramadym ba?!» — dep otyrǵandaı kórindi de turdy. Shynynda da ana men ashnadan bastalatyn mahabbattyń barsha qudirettini qulaı súıetin qaǵıdasy qaıda qaldy?.. Abaıdy jylatqan jekkórgishpen jeksuryn kóringishter ylaısańy tóńiregimizde yǵyp tursa she?.. Sharapatyn sham túbinen ozdyra almaı ish qusa bolǵan iriler tóńiregimizde tunyp tursa she?.. Osy jalpy jan tazalyǵynyń, adaldyqtyń ózi armanǵa aınalyp bara jatqan joq pa?.. Mine, osynsha, tipti budan da kóp sýyq suraqtardyń jaýaby keýdeńdi kernep tursa, sol eń aldymen sonet janrynyń ashshy da, tushshy da azyǵy emes pe?.. Sońǵy tórt jylymdy túgelge jýyq sonet janryna jumsap, sodan dardaı bir kitap berýime aqıqattyń osyndaı qıly-qıly serpini sebin tıgizdi. Nesin jasyraıyn, qartaıǵanda tap munshalyq taǵy bir qyrymnan tanylamyn dep oılaǵan emes edim.

Joldastaryma bergen joǵarydaǵy esebimde «Esse, estelik, ádebıet haqyndaǵy pikirlerim sońǵy on jyl boıy jınalmaı shashyrap qalyp jatyr» degen edim ǵoı. Oqyǵaly otyrǵan osy kitabyńyz solardan iriktelgen. Mundaǵy áńgimeniń deni ózim jaqsy biletin arǵy-bergi memleket, qoǵam qaıratkerleriniń ǵıbratty ǵumyrlarynan, tól ádebıetimiz ben ulttyq ónerimizdiń tatymdy tarıhynan syrlar shertedi. Qazir ózińiz oqı bastaıtyn buny butarlap jatpaı-aq qoıaıyn. Árıne, áńgimeniń túp qazyǵy avtor túsinigine negizdelgendikten odan oqyrman alajaq áseri de árqıly bolýy zańdy. Sonyń qaısy birin de qurmetpen quptarlyq kemel jasqa keldik. Qartaıyp qaıǵy oılaýǵa, arman ulǵaıtýǵa shynymen-aq jarap úlgergen bolsaq, sońǵy on jyl ishinde berilgen bes kitap sonyń kýáligi bola alsa, bizge sonyń ózi de artyǵymen jetip jatyr.

---