InfoHub Logo

         Burynǵy ótken zamanda birneshe taıpa elge úkim júrgizgen Hakim degen han bolypty. Onyń qaramaǵynda alty shahar bar eken. Qaraýyndaǵy alty qalanyn eń saltanattysy, sándisi Ásem qala degen shahar eken. Bul qalaǵa meshit medrese, ǵylym oqýy dep, eki túrli oqý ornyn saldyrypty. Ǵylym oqýyn Sandal degen ǵalymǵa bastatyp, onyń qol astyna  otyz ǵalym berip, sol taıpadaǵy baı, aqsúıek molda, qojalardyń balalarynan shákirt jıyp beripti.

         Bul oqýdan kedeı-kepsekterdiń balasy oqı almaıdy. Onyń mánisi: oqýǵa kelgen shákirt úsh myń dildáni Sandal ǵalymǵa berýi kerek eken. Ol aqshany shákirtterdiń kıim, tamaǵyna jumsaıdy jáne oqytýshy ǵalymdardyń eńbek aqysyna beredi. Úsh myń dildáni kedeıge kim bersin, kedeı balalary bul mektepten oqýǵa shamalary jetpeıdi.

         Hakim hannyń Samat, Salaýat degen eki balasy da osy mektepten oqıtyn edi. Hakim han áýelde balalaryn medresede oqytpaq bolsa da balalary ǵylym oqýyn oqımyz dep tilep bolmaǵan soń  qalaǵan oqýyn oqytýǵa Ásem qalasyna  jiberipti.

         Ásem qalada, Baqty degen jesir kempir ómir súredi eken, onyń Qasen degen uly bolypty. Qasen bir jasqa tolar-tolmasynda ákesi qaıtys bolady. Jetim bala, jesir áıelde, mynadaı derlik dáýleti bolmaǵandyqtan, Baqty kempir balasyn kóterip júrip, ólmeshiniń kúnin kórip, on eki jyl ómir ótkizipti. «Sorlyǵa soıyl buryn tıedi» Baqty kempir, top aýrýǵa dýshar bolypty da, endi qaıyrshylyq Qasen balanyń moınyna túsipti.

         Kúnderde bir kúni, Qasen bala, qaıyr suraý úshin kósheden kósheni aralap kele jatyp, ǵylym mektebiniń saraıynyń janyna kelgende, kitap ustap otyrǵan balalarǵa kózi túsedi. Terezege jaqyndap kelip, ishtegi balalardyń áreketi men ǵalymnyń úıretip jatqan sabaqtaryn qyzyqtap, qaıyr suraýdy umytyp tereze aldynda kún batyrypty.

         Keshke úıine bos, kelip, sheshesi ekeýi ash qalypty. Erteńinde Qasen taǵy qaıyr suraýǵa shyqqanymen, keshegi balalar oqyp otyrǵan úıdiń terezesine barǵysy kelip qaıyr suraýdy qoıyp yntyzary  tereze bolyp, taǵy kelip kún batqansha turady.

         Qasen tańyrqap ǵana turmaı, ǵalymnyń balalarǵa úıretip jatqan sabaǵy, balalardyń ǵalymǵa qaıyrǵan jaýabynan terezeniń syrtynda bolsa da birde-bir sóz qaldyrmaı qulaǵy shalǵandaryn jadyna saqtaýǵa ynta salypty.

         Qasenniń eki kúndi tapjylmaı, tereze aldynda turyp ótkizgenin Samat pen Salaýat tańyrqap:

         — Dáýde bolsa osy balanyń bir syry bolýy kerek. Bolmasa bir elden kelgen jansyz shyǵar – depti Samat aǵasyna.

         — Dalaǵa shyqqan soń, ustap alyp ǵalymǵa aparyp bereıik, – depti  Salaýat.

         Osy qarsańda, balalardyń taraıtyn saǵaty da bolyp ketip, Samat pen Salaýat júgirip tereze aldynda turǵan Qasenniń janyna entigip tura qalysyp:

         — Sen qaıdan, ne izdep, tereze aldyna jabysyp qaldyń? Keshe keshkisine deıin, al búgin de. Buıymtaıyń bolmasa bul jerde ne haqyń bar?! – dep eki jaqtan tıise sóılepti  hanzadalar.

         — Taqsyr hanzadalar!  Meniń bul arada esh jumysym joq. Qaıyr surap kúnimdi kórip júrgen beıshara edim. Terezeniń aldyna eki kún udaıy turǵanym: oqý degen ne ekenin bilmek túgil, estimegen edim. Alǵash kelgende sizderdi tamashaladym, sonan soń, sizderdi oqytyp turǵan ǵalymnyń úıretip turǵan sabaq pánderin tamashalap, sonyń qaı birin jadyma saqtap, jalǵannyń qyzyǵy eken ǵoı, – dep oıǵa batyp, osy aradan keteıin desem de, yntam tartyp kete almaı, kerim ketip turǵan jaıym osy edi – depti Qasen muńaıyp:

         — Ótirik aıtpa! Sen qaıyr surap kún kórip júrgen bolsań, eki kún osynda turar ma ediń. Sonda tamaqty qaıdan taýyp iship kún kórdiń? – depti hanzadalar.

         — Tamaqtan da sabaqtyń nári kúshti ekenin bildim. Amalym qansha ashtyǵyma qaramaı, bir aýyz bolsa da bilimdi tyńdaǵym keldi. Asyraýymda ózi kemtar sheshem bar, ol kisi de eki kúnnen beri ash, – dep taýsyla sóılepti Qasen.

— Bizdi olaı aldaı almaısyń. Sen bir jerden kelgen jansyz bolýyń kerek. Jansyzdar aılaly, músápir, sıqyr bolyp ketetinin jaqsy bilemiz. Al sen, kesheden beri ǵalymnyń bizge úıretken sabaǵyn túgel uǵyp turdym dediń, sol bizge bergen pánderdi aıtyp bershi, – depti hanzadalar.

Sonda Qasen ózi kelip tereze aldynda turǵannan bergi ótken pánderdi zaýlatyp aıtyp shyǵypty. Tipti ǵalymnyń úıretkenderiniń keıbiri esterinen shyǵyp ketken hanzadalar Qasen aıtqanda esterine túsip, balanyń zerektigine tań bolypty.

Degenmen Salaýat, aıtýlary boıynsha ǵalymǵa alyp júrmek bolyp turǵanda inisi Samat:

— Sen búgin úıińe qaıt. Eki kúndeı tamaq ta ishken joq ekensiń, mynaǵan tamaq alyp ish! – dep on dildá aqsha beripti de, Qasendi úıine jiberipti.

Bylaı shyqqan soń  Samat aǵasyna:

— Osy bala jansyz bolsa da  ońaı jansyz emes. Qaıtse de bir tekti adam eken. Erteń qaıta kelgende, taǵy synap kóreıik. Ol týraly maǵan taǵy bir oı kelip tur, sony istelik! – depti.

Qasen asqana jerine kelip:

— Bir dildáǵa tamaq bershi! – depti. Asqananyń tamaǵy arzan ba, álde aqshanyń buldylyǵy ma, áıteý sheshesi ekeýine on kún bolarlyq azyq alyp lashyqtaryna kelip, anasy ekeýi sol kúni ómirinde bir toıǵan sıaqtanyp áldenip uıyqtap qalypty.

«Aýrý ketse da, ádet ketpeıdi», Qasen kúndegi ádetimen taǵy ne ilinedi degen oımen kóshege shyǵypty da, qyzyqty terezesine yntasy aýyp bolmaǵan soń, taǵy kelse Samat pen Salaýat kútip aldynda tur eken.

Eki hanzadanyń izdegeni de sol bolsa kerek, Qasendi  ońasha jerge alyp baryp:

— Ǵalym úıretkenimen biz uǵa almaı júrgen bir sabaǵymyz bar edi, sol kitapty biz oqıyq, sen tyńdap al da bizge uǵyndyryp aıtyp bershi! – depti Qasendi synaǵylary kelip. Qasen:

— Men sizderdeı oqyǵan adam emes, mán maǵynasyna jete almasam keshirińizder!  Biraq  aıtyp kórińizder, – depti. Samat  kitapty zaýlatyp oqı beripti de, Qasen retinde mańdaıyn alaqanyna súıep, kózin jumyp tómen qarap tyńdap otyra beripti.

Bir zamatta Samat:

—Osy da az bolmas, kánekı, aıtyp jibershi! – depti.

— Taqsyr hanzada! Nege toqtadyńyz! Aıta berińizshi, uǵýǵa qıyry kóp bolǵanymenen qısyndy qylyǵy kóp tamasha sabaq eken, – depti qaıyrshy bala Qasen.  

— Jaraıdy ondaı bolsa, qulaǵyńdy tosa ber! – depti de Samat ary qaraı zaýlatyp oqı beripti. Bir zamatta Samat:

— Al endi osyny bizge túgel uǵyndyryp berseń, biz seni qyryq dildámen syılaıyq, – dep toqtaıdy.

Qasen aldymen kitaptyń sózin sol qalpymen aıtyp bergen eken, hanzadalar jaqsy uǵa almapty. Sonan soń, kitaptyń túıin-túıininen bólip túsindirý úshin túrli mysaldar keltirip, túbin qaza sóılep bergen eken, hanzadalardyń kókeıine qona ketipti. Basqadaı ózderine uǵylmaı júrgen birneshe sabaqty oqyp bergen eken, ol bylaı degen sóz – dep ol sabaqtaryn da hanzalardyń mıyna quıyp beripti. Sonan soń aıtqandarynan qaıtpaı, qyryq dildálaryn berip:

— Erteń taǵy kel! – dep úıine jiberip, bylaı shyqqan soń Samat, aǵasy Salaýatqa:

— Myna bala meniń oıymsha tyńshy da, jansyz da emes! Tek joqshylyqqa baılanyp aıaǵyna tusaý túsken paqyr eken. Shirkin bizben birge sabaq oqysa, Sandal ǵalymnyń ornyna keshikpeı-aq otyrar edi. Amal ne, qudaı súıip jaratpaǵan soń,  sory qaınap  dúnıeden ótedi-aý esil, – depti. Onan soń az úndemeı otyrypty da:

— Osy balany ekeýimiz amaldap, oqýǵa kirgizsek qaıtedi.  qalaı oılaısyń, aǵa? – depti Samat.

— Úsh myń dildásiz oqýǵa almaıdy, al ony biz tólesek, qazynany orynsyz shashtyńdar dep atam ursa beretinin óziń bilesiń emes pe? – depti aǵasy.

— Atam ursatyny shyn. Biraq osy bala oqyp jetilse, atama da, halyqqa da paıdaly adam bolar edi.

— Al onyń da bolsyn deıik! Bul teksiz qaıyrshy emes pe. Sandal ǵalym oqýǵa almaıdy ǵoı. Oǵan ne amal isteımiz?

— Ol ońaı! Ákemizdiń bir jaqynynan baýyryna salyp alǵan balasy edi, oqýǵa kirgizemiz, – dep ertip barsaq, Hakimniń balasymyn degizip aqshasyn biz bere salmaımyz ba?

— Atamnan syr jasyrǵanymyz kúnákershilik bolmaı ma?

— Onda qandaı kúná tur? Mundaǵy el bizdiń týysymyz dep uǵady, al atam basqa taǵy bir Hakimniń balasy eken dep uǵady da aman-esen sabaǵyn taýysqan soń óziniń ákesiniń balasy bolady da shyǵady emes pe! – depti Samat.

— Al jaraıdy, tólegen aqshamyz zaıa ketpese boldy, – depti aǵasy da  kónip.

— Asyl pyshaq qynda tegin jatpaıdy – degen ǵoı. Aqsha zaıa ketedi eken dep alań bolmaıyq. Túbi qaıyrly bolsa boldy aǵa!

   Samat pen Salaýattyń keńesinen keıin erteńinde kún jadysy juma-demalys eken. Ony bilgen Qasen joq, kúndegi daǵdysymen baıaǵy terezeniń aldyna kelgen eken, eki dosy aldynan tosyp alypty da úsheýi birigip toǵaı ishine saıahattap kúniboıy júripti. Bir bulaqtyń jaǵasyna beti-qoldaryn jýyp otyryp Samat Qasenge:

— Sabaq oqyǵyń kele me? – depti.

— Átteń hanzada baýyrym-aı, ony mendeı qaıyrshyǵa buıyrtpaǵan ǵoı! Sabaq degende yntam úzilip-aq turady, amalym qansha, «qysqa jip kúrmeýge kelmeıdi, kúrmeýge kelse de baılaýǵa kelmeıdi» degen sózdi beker aıtpaǵan ǵoı burynǵy ata babalarymyz – depti muńaıǵan Qasen.

— Dostym, seni oqytýǵa aǵam ekeýimiz qoldan kelgen barymyzdy aıamaıtyn bolyp aqyldasyp keldik.

— Ra pa, ras bolsa dúnıeden adal dosyń bolyp óter edim!

— Seniń oqý jolyńa túsýine qolymyzdan kelgen járdemimizdi aıamaıtyn bolyp aǵaıyndy ekeýimiz sóz baılastyq. Osy oıdy shyǵarǵan  Samat. Ol ekeýiń ómir-baqılyq dos bolyńdar. Ondaı dos bolý úshin, «ant-sert» bolýy kerek. Sol «ant-sert»-ti aldymsn oryndańdar! – depti úlkeni  Salaýat.

— Oryndy sóz, al «ant-sert» jasaý jolyn dostym sen tap! – deıdi Samat.

— Olaı bolsa «Qan jalasqan týys, bal jalasqan tatý, birimiz úshin birimiz, jan qıar dos» bolýymyz kerek! Sol úshin, – dep, hanzadalar alyp júrgen baldan bir tostaǵanǵa quıyp Samat ekeýiniń barmaǵyn shetip qan shyǵaryp, eki barmaqtyń qanyn, jerdi shuńqyraıtyp  soǵan tamyzypty da álgi shuńqyrdy topyraqpen jaýyp tastap, tostaǵandaǵy baldy Samat pen Qasen bólip iship,  Qasen óz keýdesin jáne Samattyń keýdesin jalańashtap eki jalańash keýdeni, máńgi dostyq úshin dep, úsh ret soǵystyrypty.

Buǵan tań bolǵan Salaýat:

— Osynyń ne mańyzy bar? – depti.

— Qanymyzdy biriktirip bir shuńqyrǵa tamyzyp kómgenimiz, ólsek bir shuńqyrda bolamyz degenimiz. Bir tostaǵandaǵy baldy bólip ishkenimiz, bal jalasqan tatýmyz degenimiz. Jalańash keýde soǵystyrǵanymyz, máńgi dostyq úshin júrek biriktirgenimiz, – depti Qasen.

— Ekeýińniń dostyǵyńa men de máńgi tilektespin. Endi  úsheýimiz Ǵalı saýdagerge baryp, Qasendi hanzadalardyń kıimimen kıindirýimiz kerek, – depti Salaýat.

— Bul da aqyl eken, – desip, saýdagerge kelip Qasendi shyttaı jańa kıindirip, Sandal ǵalymǵa kelip, úsheýi aqyldasyp alǵan sózderin aıtyp, úsh myń dildáni sanap berip, Qasendi ǵylym mektebiniń shákirttikke qabyldatady.

Kóńilderi shat bolǵan úsh dos Baqty kempirdiń lashyǵyna kelip, istegen is áreketterin ol kisige bildirip munan bylaıǵy ómir tirshiligi, úsheýiniń birdeı mindetinde bolatynyn aıtypty dostar.

— Qaraqtarym, uzaq jas jasap, murattaryńa jetip, joldaryńa táńirim jar bolǵaı! – dep batasyn beripti Baqty kempir.

Baqtynyń qolynan, úsh dos  dám tatyp shashý jasapty. Qaryǵy shyǵyp, qapastan bosaǵandaı, qaıyrymdy hanzadalardyń qataryna ilesip, tilegi oryndalyp,  qaıyrshylyqtan qutylǵan Qasen kitap alyp ǵalym aldyna kelip ǵylym jolyna qadam  basypty.

Zer sala oqyǵan zerdeli balaǵa keleshektiń kemeńgeri bolarsyń-aý! – desip, tań bolypty ǵalymdar.

Bastap bir juma oqyǵanda, qara tanyp, kitaptardy óz betimen oqı beretin bolypty. Barǵan saıyn aqyly keńeıe beripti.

Qajymas qaırat bitip, oqyǵan kitaptarynyń mán-maǵynasyn ózi ǵana uǵyp, toqyp qoımaı keıbir tereń túsine almaıtyn, ǵalymdardyń ózderine túsinik beretin  dárejege jetipti.

Qasen osylaı bir jyl oqyǵanda, endi buǵan sabaq beretin ǵalym sany da azaıypty. Biraq toqyraǵan Qasen joq, onan ári izdenip, túrli kitaptar taýyp oqyp, óz tótesinen sol oqyǵan kitaptaryna baılanysty túsinikter jazyp ózge balalarǵa kómek kórsete bastapty.

Ǵalymdar ózara keńesip balalardyń ishinen nasharlaý oqıtyn qyryq balany bólip, Qasendi oqytýshy  boldyrypty.

Osylaısha Qasenniń bar isi ońyna aınala bastaǵanda, shegetin japan áli bolǵan joq degendeı anasy qaıtys bolypty. «Anań óldi degenshe aǵar bulaǵyń sýaldy» degen emes pe, qaıǵyǵa dýshar bolǵan Qasenniń eńsesi túsedi. Degenmen ajalǵa ara turar amal bar ma? Salaýat, Samat, Qasen úsheýi birigip taza arýlap kebindep, aqyrǵy saparyna anasyn shyǵaryp salypty.

Zarlandy, qapalandy, qaıǵyrdy, ne tapty? Aqyry oılanyp kelip, aldaǵy ómiriniń órisine bet alyp, ókinishti tastap, ónegeli óner talabynan óris jaıyp ǵylym qıalyna qulash urypty Qasen.

         Zerdeli jaralǵan adamnyń zeıneti teris kete me, óz mindetine alǵan qyryq shákirti az kúnniń ishinde bar balanyń aldyna túsipti.

Samat pen Salaýattyń úlgerimi keıindep bolmaǵan soń óz qaraýyna alýy arqyly ol ekeýi de sabaqtaryn támamdap Salaýat ákesi turatyn qalaǵa ásker basy qyzmetke ornalasyp, inisi Samat sol ǵylym mektebiniń taǵy bir oqytýshysy bolypty.

Endi Qasen men Samat bir úıde ómir súretin bolady. Kúnderde bir kúni, el jatyp kóz uıqyǵa bara beretin ýaqytta Sandal ǵalym, «jashıyq» namazyna uıyp otyryp qaza boldy, – dep habar kelipti.

Sýyq habardy estigen  Samat ekeýi de baryp,  Sandaldyń týys jarandarynyń, qapaly qaıǵysyn jubatypty.

Zamanynda ol  Hakim han men kóńildes edi, Hakim hanǵa da habar berildi. Ǵalymnyń arýaǵyn syılap ol da kelip, janazaǵa kirisip, endi úıine qaıtarynda ǵalymdar tobyna:

— Ózderiń kimdi unatsańdar, sony bas ǵalym etip alatyn qalaýlaryńdy maǵan habarlańdar! – dep ketipti  han.

Ǵalymdar májilis quryp, bilimi mol, keleshegi kemel jáne Han tuqymy desip, Qasendi bas ǵalym bolǵyzýǵa ǵalymdar atynan Hakim hanǵa mynandaı    hat   joldapty:

«Taqsyr Han! Marqum Sandaldyń ornyna qoıatyn adamdy bizdiń ortamyzdan shyqsyn dep ózińiz rızalyq bergen soń biz barlyǵymyzǵa aqyl parasaty, óner-bilimi erekshe artyq jáne týysy da ataly tek, oıy qyry birdeı, olqylyǵy joq dep kórip Qasen degen jas ǵalymdy Sandal marqumnyń ornyna otyrýǵa laıyqty adam  dep kórdik. Bizdiń osy pikirimizdi durys dep kórseńiz, mórińizdi basyp keltirip berýinizdi, quzyryńyzdan tileımiz!» Osy hatty Sandaldyń  shabarmany Sáýelmen jiberipti.

 Han kóp oılanyp jatpaı-aq kim bolsada buryńǵy Sandaldaı qaıdan bolsyn. Kimdi tańdap jatamyn degen oıǵa kelipti de hatqa mórin basyp berip Sáýeldi qoıa beripti.

          Mine Qasen qaıyrshy osylaısha ǵylym-oqý ornynyń bas ǵalymy bolyp, burynǵy olqy jaılardy jolǵa salyp, bul mektep elden erek bilim ordasyna aınplypty.   

Kedeı balalaryna aqsha tólemeı oqıtyn jol  tabylyp, bilimge bas-aıaq birdeı talpynady.

          Ásem qalanyń «Saýyq saraıy» dep atalatyn saraıy bolǵan. Ónerge segiz qyrly, kózdin qurty, kóńildiń yntyǵy bolǵan, qıylǵan qas, qaraqat kóz, qynama bel sheber jasaǵan músindeı sulý  symbatty  Jamal qyz osy saýyq saraıynda turady eken.

Kúnderde bir kúni Samat Qasenge:

— Aǵa, búgin keshke saýyq saraıyna baraıyq, – depti.

Ekeýi kelisip saraıǵa kelgen, saýyqtyń sapyrylyp jatqan ústinen shyǵypty.

Sol sulýdy kórgen  Qasen saýyq saraıyna kúnde baratyn bolypty. Qasendi kórgen saıyn sulýdyń da júregine ǵashyq oty túsipti. İshteı ekeýi birine-biri ǵashyq bolǵanymen sabyr saqtap sóz salý joly qıynǵa soǵypty. Aqyry Qasen mynandaı bir aýyz ólen jazyp bı taqtasynyń ústine laqtyryp jiberipti.

« Sen bir shoq gúl,

Men bir kóbelek.

Kúıip janǵan júrekti bil,

Jalynyńa kúıip óledi! Ǵarybyń Qasen»

Jamal qaǵazdy alypty da:

— Men kúnbaǵys,

Sen kún ediń.

Qosylýǵa jol alys,

Gúlim solyp júdedim, – dep álgi qaǵazdyń syrtyna jazyp Qasenge qaıtarypty.

Hat  maǵynasyn joramalmen sheshkende:

«Qosylýǵa aramyz alys, amalyn óziń tappasań, mende laj joq» degeni, – bul bireýdiń aıttyryp qoıǵan adamy eken.

Sondyqtan aramyz alys dep otyr. Osyǵan jol tapsań, men daıyn dep aıtqan sózi eken!. Bireýdiń nekeli adamyn  qalaı alamyn.

Janyn qyspaý úshin oǵan kórinip qınamaıyn degen oıǵa kelip, qaıtyp saýyq saraıynyń esigin ashpaıtyn bolypty.

Degenmen jatsa,tursa  Jamal janyn jep jalyny sharpyp, aqyr túbi sozylmaly aýrýǵa soǵypty. Ol aýyra bastaǵannan-aq Samat qaraýyna alyp, emshi-domshy shaqyryp kórsetpegeni bolmapty.

Biraq  Qasenniń qali barǵan saıyn nasharlaı beripti. Bul derti ózine aıan. Basqalarǵa aıtpady. Onyń nendeı  dertke ushyraǵanyn ózi oılap tabý úshin talpynyp oıǵa batypty Samat. Osy aǵam mekteptiń  «mórin» joǵaltyp alyp, tabýǵa amal tappaı oıjady aýrý bolǵan shyǵar! degen oıǵa kelipti de, bir kúni Qasendi jaılap jatqyzyp tastap, álgi mórin saqtaıtyn kamzolynyń tós qaltasyn qaraǵanda mór báz baıaǵy ornynda eken, qolyna alyp kórmek bolǵanda, mórdi oraǵan jibek oramalǵa ilesip, bir japyraq qaǵaz qosa shyǵypty. Qaǵazdy jazyp jiberip oqyp kórse bir betinde aǵasynyń Jamalǵa jazǵany, ekinshi betinde Jamaldyń aǵasyna qaıtarǵan jaýabyn oqyp kóripti de, Qasenniń dertiniń syryn bilipti Samat.

Biraq ne kóp, dúnıede Jamaldar kóp, Qasym saýdagerde Jamal degen qyz bar. Sharaphananyń shalynda da Jamal atty qyz bar. Tilekbergenniń qyzynyń aty da Jamal. Seıttiń Sekerjamaly bar, ury Unardyń qyzy taǵy Jamal, Kúmis  kempirde de bir Jamal bar. Jalaqor Jamal deıtin ósekshi qatyn taǵy bar. Ony jqrt «Tajal» deıdi. Mine osy qalyń Jamaldyń qaı Jamalyna ǵashyq ekenin tabý qıyn bolǵanmen, tabý kerek. Tabylǵan kúnde, dúnıe malyn tógip alyp berer  edi. Sonymen Samat saýyq saraıyna baryp kelip Qasenge kórgenderin aıtyp otyryp: Jamal týraly keńesin erekshe sıpattap aıtqanda, hal ústindegi jatqan Qasen basyn kóterip jadyrap salǵany Samatqa baıqalypty.

— Saýyq saraıyna baryp kelsem qaıter edi, – dep aǵasynan ruqsat surapty Samat. Sonda Qasen:

— Saýyq degende adamnyń sarylǵan dertine shıpa ma dep oılap qaldym. Búgin  jaqsy sergip otyrmyn, – depti.

Dáý de bolsa seniń ǵashyǵyń osy Kúmis kempirdiń Jamaly boldy degen oımen Samat saýyq saraıyna kelip Jamaldyń ǵashyqtyq ánin tyńdaıdy.

Qasenge ol qyz týraly kórgen bilgenin aıta kelip, bir rette salǵan ániniń qaıyrmasyn uǵyp alǵanyn bylaı dep qaıtalapty:

Ǵashyqtar qulyby jasyryn,

Kiltin adam tappas ta!

Jazyqsyz janyp asylym,

Býylyp dertke jatpas pa?!

 

Jamaldyn basqa án, kúıinen osy bir óleńiniń maǵynasy  tereń eken – degende Qasen:

— Ýh! – dep qatty kúrsinip baryp talyp ketipti. Onyń kim úshin aýyrǵany Samatqa osylaı málim bolypty.

Qasen esin jıyp basyn kótergen soń Samat:

—Ne syryńyz bolsa da menen jasyrmańyz! Ne is bolsada ekeýlesek, aqyl qossaq bir jóni tabylar, – dep jalynypty.

Sonda Qasen:

— E, baýyrym, «bazar birge, baq bólek» qoı! Senen nesin jasyraıyn, bul dert dál sol Jamaldyń kúıiginen jabysty. Áı buǵan daýa tabylmas – dep muńyn shaǵyp, zaryn aıtypty.

— Onyńyz qalaı? Dúnıe, malyn alamyn desede, aǵaıyndy úsheýimizde bir qyzdy qalyńmen alatyn dármen joq bolǵany ma? – degende Qasen kúrsinip, Samattyń betine telmirip qarap otyryp:

— Másele qalyń malda bolyp turǵan joq qoı! Men bir kezde, osy Jamalǵa myna bir óleńdi jazyp, ǵashyqtyǵymdy bildirip edim, – dep baıaǵydaǵy ózinde saqtaýly bir japyraq qaǵazyn shyǵaryp, ózi jazǵan óleńin oqyp berip, meniń osy jazǵan óleńime, Jamal mynandaı óleńmen jaýap berdi:

Men kúnbaǵys,

Sen kún ediń!

Qosylýǵa jol alys,

Mende ózińdeı júdedim! – dep jazǵanyna qarasań, ol maǵan joq kisi bolyp tur ǵoı. Kúnbaǵar degen gúl kúndi qandaı jaqsy súıedi, kún shyǵa gúliniń shoǵy kún shyǵysqa qarap, kún batystaǵy uıasyna barǵansha kúnniń kózine qarap aılanyp ósedi. Biraq tabıǵattyń jaratylýy solaı ǵoı! Kún aspanda, «Kúnbaǵar» jerde, bul eki dúnıede bir jaqyndasý bolmaıdy.  Qyzdyń bul sózinen uqqanym: Onyń qalyń berip aıttyryp qoıǵan adamy bar.

Sóıtip Jamal qolyma túspeıtin aspandaǵy juldyzben teń. Onymen bet sóılessem, onyda otqa salamyn, – dep mańyna baspaı, óz dertimmen ózim jatqan jaıym osy. Ógdesem ol ekeýimiz qosylamyz ǵoı. Óıtkeni biz «Han tuqymy». Biraq onyń aıttyrǵan kúıeýi menen de ary kúıge túsip daýasyz dertpen óledi de, obaly mende qalady, – degen túıinge kelip jatyrmyn Samat baýyrym! – depti Qasen Samatqa.

Bul keńesti estip, Samat ta Qasenge pálen dep jaýap qaıyrmaı óz oıy ózinde ǵana bolyp otyra beredi.

      Osy qalada Óten tapqyr degen adamnan asqan sheshen sózge kelse keneýi men sheneýin kelistiretin, saıtannyń ózin azǵyryp joldan shyǵaratyn – bir adam bolýshy edi. Jamalmen aǵamdy bir qossa, sol Óten aqylyn taýyp qosar degen oımen Samat Óten qýǵa kelipti de,  bolǵan jaǵdaıdy aıtyp:

— Osyǵan paıdańyzdy tıgizer dep dámeli keldim. Kásibińiz túzden jaralǵan adamsyz ǵoı, ázirshe mynany ala turyńyz, – dep úsh  júz dildá beripti.

Óten osyndaı taryqqan adamdardyń arasynda júrip, jem izdeıtin túlki sıaqty sumnyń ózi emes pe. Mynandaı taýsyla sóılegen sózdi estip, úsh júz dildáni kórgende, atylatyn «oq jylandaı» jıyrylyp, onda-munda bytyraǵan oılaryn jıystyryp, az kem kózin syǵyraıtyp, oılana qaldy da:

— İstin tizginin meniń qolyma ber de, qoıaber hanzadam. Kúmis kempirge kúle sóılep, bir jaqyndasam ba... Bul jaǵyna alań bolma, habar ózimnen bolsyn, – dep Samatty úıine qoıa berip, Óten qý Kúmis kempirdiń úıine kelipti.

Óten bekerge qý atanbas edi ǵoı. Kúmis kempirdiń jubaıy ólgeli bes jyl bolsa da buryn bata oqyp, ornyna kele almaǵanyn syltaý etip, «Arýaqtyń ornyna «aqtyq» – dep segiz kez aq mata, Kúmiske kóılek, jaýlyq, Jamalǵa dep oramal, taǵy neshe túrli sheker bal, jemisterdi qorjynǵa salyp, bata oqyrǵa kelgen kisi bolyp,  qurandy zaýlata qoıa beripti.

Sonymen ózi de syı qurmetke bólenip qona tústene áńgimelesedi.

Osyndaı sarqyraǵan aǵyl-tegil keńestiń bir kezeńinde,Jamal tóńiregninde de sózge keledi.

Keńestiń kelip qalǵan bir kezeńinde, Óten jeńgesine:

— Esen aǵam marqum,  óte momyn kisi edi. Osy jalǵyz balany, oryndy jerge atastyryp kete aldy ma? Aldyn boljaı aldy ma jaryqtyq! – depti.

— E, ol kisiniń momyn ekenin, ózin de bilesiń. Áıteý ózim ólsem, ıyq súıep jan saqtarsyńdar! – dep osyndaǵy Saıyr saýdager degenniń úlken balasyna atastyryp edi, olda oryndy jer bola almady. Jamaldyń atasynan keıin,  Saıyr da qaıtys boldy. Balasy Sámen de tartymdy azamat bola almady ǵoı bizdiń qaınaǵan sorymyzǵa. Bir aıaq, bir qolynan jan ketken, jarymjan adam boldy. Ózinde tabary joq. Ákesinen qalǵan dúnıe múkámaldy jatyp iship taýysýǵa da taqady. Qalyń dep ataǵan maldan bizge kók tıyn bere almady. Amalym qansha, shaldyń tirisinde qudaı, quran desip, óli-tiri soıyp, qoldaryn qyzyl qanǵa boıap, ant berisip, ata joly mırasyn qurǵan jeri, Jamalymnyń baǵyna qudaı jazǵan soń qalyń berse de bermese de bosaǵasyn attatam ǵoı dep otyrmyn.

Jamalym qansha,  óner óreni bolsa da qudaı baǵyn ólshemdi qylyp jaratqan soń amal qansha!  Bermeımin deýge betim qaısy. Besiginen quda bolyp, belgi taǵyp alys pen jýyqqa áıgili bolǵan soń qanatym qysqaryp, qaraılasyp aqyl berer aǵaıyn týys bizde joq taryǵyp otyrǵan  jaıym ǵoı   qaınym!–dep muńyn shaǵypty Kúmis.

— Oǵan nesine taryǵyp sharshap oılaı beresiń jeńeshe, bir jóni tabylar. Altyndy aǵashqa japsyrǵanmen – altyn qalyp aǵashy qýrap, sáni ketedi. Qola boldyrýǵa laıyq bala emes qoı Jamal. Qudaı denime saýlyq berse, bir jónin taýyp altyn qadirimen óz teńine qosýdy ózim-aq moınyma alamyn. Degenmen osynyń jolyn taýyp, Sámennen aırylysyp jatsa, oılap júrgen jerińiz bar ma? – Ondaıyńyz  bolsa aıtyp qoıyńyz jeńeshe, – deıdi qamqorsyp.

— E qaınym-aı, Jamaldyń qara basy bosap shyǵatyn kún bolsa, ózderi antalap kelgeli-aq tur ǵoı! Biraq tegindegi aıtqan sert, alysqan qol óli men tirige arnap, soıǵan maldyń qanynan qorqa beremin. Al Jamalym bolsa, qudaı kem baǵaly adamǵa jolyqtyrdy-aý degende keýdesi qaq aıyrylady. Bosaǵasyna barǵanda, qandaı kún kórerin qaıdan bileıin. Az kún boldy, óleń jattap otyrmyn dep,  qaıdaǵy bir saryla kútisken ǵashyqtardyń óleńin aıtyp, aǵyl-tegil jylaıtyn bolyp aldy. Óziniń bireýge kóńili aýǵannan saý emes – dep syryn shertipti.

— Ondaı bolsa bir jónin ózim oılap tabarmyn, – dedi Óten qý qamqorsyp. Ol Sámendi de óz jalasyn ózinen boldyryp aqylyn taýyp, aıyryp jiberý meniń qolymnan keledi.

-Qalaı degenmen de balańdy ómirin óksitpeı adam bolatyn qutty jerine qondyr jeńeshe! – dep jeńgesin óz sózine kóndirip isti keshiktirmes úshin Sámenniń úıine de kelip jetipti Óten.

Keńesti taǵy Óten ózi bastapty:

— Baýyrym, sen de jas bolyp otyrǵan joqsyń! Ákeń Saıyr marqum ekeýimiz kóńildes dos-jar edik. Ony aıtyp otyrǵanym: – Saǵan janashyr ekendigimdi bildirip, bilgen aqylymdy aıtaıyn dep keldim. Óziń bolsań deniń de saý emes. Kir-qońyńdy jýdyryp, as-sýyńdy daıyndap beretin bir adam nege almaısyń. Búıtip sarylyp, dúnıeni bos ótkizýge bola ma? Neni oılap, neni kútip otyrsyń? Jetpegen kem baǵaly aqylyń bar ma? Syryńdy aıt baýyrym, – dep Sámen úshin janyn otqa sala sóılepti Óten qý.

— Aıtyp otyrǵanyńyzdyń bári oryndy, Óten aǵa! – depti syryn ashqysy kelip Sámen: – Janashyrlyq sózińizdi nege túsinbeıin. Túsinem ǵoı, biraq amal qansha, jóneltpegen baqtyń jolynda, jora men josynnan bastap, joq nárse shyrmaýyqtaı oralǵy bola beretin kórinedi ǵoı!

Ákem marqum tiri kúninde osyndaǵy Esen degenniń qyzyna  besikquda bolyp, óli-tiri soıyp qoldaryn qyzyl qanǵa batyryp, qudaı quran desip anttasyp qudalasqan eken.Ol kezde meniń denim saý,  dúnıe múkámal qaıda dep, taryǵyp kórgemiz joq.Esenniń qyzy erjetsin dep júrgende, Esen ózi, onan soń  meniń ákem de óldi. Onan keıin qudaıdyń qyrsyǵy óz basyma tıip mynandaı jarymjan boldym. Áreket istep, kásip izdeýden qaldym. Ákeden qalǵan az dáýletti ornyna  ustaıtyn  qaı kelisip turǵan týysym tur!

Qaıdaǵy baqsy-bálger jıyp emdelýge kórine berdi. Janymnan nemdi aıaıyn, altyndy aıaqtap aldaryna tóktim dárý bolǵan túgil, dymymdy qurtty. Qoldaǵymdy osymen qurttym. Bir jaǵynan ury-qary tıdi, bir jaǵynan órt  aldy, osymen ne kerek dán-dáýletten aıryldym. Ákem marqum tirisinde Esenmen qudalasqany bolmasa, qalyń maly dep kók tıyn tólemepti. Qalyń malǵa elý myń dildá dep kelisken eken, bergeni  joq.

Osymen qalyńy tólenbegen qalyńdyǵymdy suraýǵa aýzym barmady. Al qaıyn enem bolsa, seni aýrý demeımin, aldymen sol  elý myń dildáni tóle–deıdi. Myna keıpimmen qaıdan tappaqpyn!

Onyń ústine Esenniń qyzy beker adam emes, bet bitkenniń sulýy, ónerdiń qaınar bulaǵy. Baqsam meni mensinip keler de emes, kelgen kúnde erdi-baıly adam bolyp, sol ózińiz aıtqandaı kir-qońymdy jýyp, as-sýymdy ońap berip otyratyn qatyn bolar túri joq. Almaımyn deýge «Aıat hadıs»-tiń qasıetinen qorqamyn! Áıtpese sony alsam eken dep yntyq bolyp otyrǵam joq. Ónerli sulý qatyn alatyn mende qaı kelisken kep tur deısiz Óten aǵa. Jaıym osyndaı, — dep bar oıyn túgel aıtyp beripti Sámen. Sonda Óten:

— Bata dep aıat-hadıs, maldyń qany, aıtysqan ant degenderdi  sol qudaıym deni saý, túligi túgel adamdar úshin jazǵan ǵoı! Al sen bolsań qudaıdyń ózi bergen dertimen múgedek m boldyń. Músápirlik qalge dýshar bolǵan pándemniń óteı almaǵan paryzyn, qaryzyn berimsek: qaqysyn keshemin degen ǵoı, – sol qudaı taǵalamnyń ózi! Sen munyń bárin oılap basyńdy qanǵyrtpa. — Esenniń qyzy saǵan qatyn bolmaıdy, ony óziń bilip otyrsyn! – Qyzyńdy endi almaımyn, azat! – dep habarlap, basyńdy ashyp al. Ózińe saı adamǵa qosýdy men  moınyma alaıyn. Búıtip ómirińdi óksitpe, – depti.

—  Oıbaı, Óten aǵa, qudaı desken arýaqtardy qaıtemin. Olardyń batasyn qaıtemin?– depti Sámen,  úreıli pishinmen.

— Arýaq ta biledi seniń múshkil qalińdi, «arýaqtar keshe kór» – dep bir toqtyńdy quran oqytyp soıyp, batasyna ana Esenniń kempirin shaqyryp, aldaǵy et jelinip bolǵan soń jıylǵan jurttyń kózinshe: — Men bolsam kem boldym. Endi Jamaldyń ómirin óksitpeıin dep ruqsat sózińdi aıt. Onan soń qandaı adamdy alam deseń de maǵan aıt. Osylaı iste, aqylyńnan adaspa? –dep aqylyn aıtyp, jolaı Kúmis kempirdiń úıine kelip óziniń  aqylyn aıtady.

Kúmis kempir:

— Aqylyńnan sadaǵa keteıin qaınym. Yrymy ǵoı, mynany ala ket! – dep mańlyq ishik kıgizip, eki júz dildá qosyp berip qaıtarypty Ótendi.

Óten qý úıine kelip, tyń tyńdap jata beripti. Arada eki kún ótken soń kelip edi, Kúmis sorlynyń eki ezýi eki kulaǵynda, qaınysyn atynan túsirip aǵynan jarylypty.

— Oý, jeńeshe nemenege munsha qýanyshtysyń? Iá aıta ber jaıyńdy, – depti Óten Kúmiske.

— Sadaǵań keteıin qaınym. Jamalym týǵanda osyndaı bir qýanyshqa kenelgen shyǵarmyn. Onan keıińgi qýanyshym kesheden bergi ǵana. Aıtqanyńnyń bári oryndaldy. Aljasqan Sámen malyn soıyp otyryp,  batany ózi buzyp, Jamalymnyń basyn ózi ashty. Nesin  aıtasyń! Osyny Jamalyma aıtyp kelip edim, kesheden beri ólgen ákesi tirilip kelgendeı burynǵy nury-nur ma táıiri!   Múlde gúldiń shoǵyndaı jaınap ketti emes pe! Alǵysyn caǵan jaýdyrǵanda bar ǵoı, jer-kóktegi bar jaqsylyqty arnap baǵyshtap-aq jatyr- deı kelip ishki omyraý qaltasyn aqtara otyryp, jibekke túıilgen bir kesek asyl tasty qolyna aldy da:

— Ózim berýge uıalamyn ǵoı, myna bir asyldy, sol kisiniń báıbishesine dep bershi, bul ózi bir myń dildániki deıdi, amanatyn tabys qylyp qoıaıyn, – dep bir kesek gaýhar tasty usyna beripti.

— Alda qaraǵym-aı,  baıaǵydan beri bilgende mundaı uzaq sary ýaıymǵa salynbaǵan bolatyn edi. «Igiliktiń erte keshi joq» degen ǵoı, qudaıym endi degenine  jetkizgeı-aq... Qatty qýanyp ketken eken ǵoı. Myna gaýharyn nesine berdi. Ózine kerek dúnıesi ǵoı, osyny men almasam qaıtedi jeńeshe, – dep múláıimsipti Óten qý.

— Qudaı-aý, ol ne degeniń, ózi berip otyrǵan soń endi almasań, kóńili qalady, alyp bar álgi kelinge, qaıyn sińiliń berdi de, – o nesi synyqsyǵan qurmaǵyr, – dep ázilin de qosypty, Kúmis kempir.

— Endi ázildi qoı jeńeshe. Osy bala úshin men bir adamdy oıyma alyp otyrmyn, sol oryndy-aq bolar. Oqý medresiniń bas ǵalymy Qasen degen jigit bar. Onyń dúnıede bilmeıtini joq. Tegi  han tuqymy. Hannyń aǵasynyń balasy ma qalaı? Jamaldy osyǵan ornalastyrsaq, baǵy teris bolmas edi. Ony óziń qalaı oılaısyń oılanyp maǵan jaýap ber.

— Qaınym, endi eki tizgin bir shylbyr seniń qolynda, jalǵyz balany óziń oryndy degen jerińe ornalastyra berseńshi. Jamal jan seniń degenińnen teris ketpeıdi. Basy qor bolmaıtyn jerge barsa bolǵany ǵoı, – dep razylyǵyn bildiripti qaınysyna Kúmis.

— Olaı deseń meniń osy  oıymdy Jamal janǵa óziń aıt. Durys dep kórse, ózim jónin tabamyn ǵoı, – dep tastap Óten endi aıańdap aýyryp jatqan Qasenge kelipti. Keńesti aldymen ózi bastap:

— Ǵalym bala densaýlyǵyń qandaı bolyp júr? Syrttan qudaıǵa shúkir dep estip, qýanyshty bolyp júrmin. Degenmen ózim bir bet kórip, amandasaıyn dep kelip otyrmyn. Qudaıǵa shúkir ekensin táýbá buǵan. Al endi kelgen soń nesine bógelip otyramyn. Buıymtaıymdy aıta otyraıyn. Balasyńdar ǵoı. «Uly sózdiń uıattyǵy joq» degen emes pe. Seniń iniń Samat maǵan bir is tapsyrǵan edi, sonyń betin beri qaratyp qalyp edim, sol is shyn pıǵylymen aıtylǵan is pe? Joq álde óziniń jastyq balalyǵymen tapsyrǵan isi me, sony ózińnen aýyzeki surap bileıin, shyn bolsa men de shyndap kiriseıin dep ózińe keldim qaraǵym, –depti. Sonda Qasen:

— «Aıran surap kelip, shelegińdi jasyrma» -degen ǵoı burynǵy ata-babalarymyz. Ózińiz bastap bergen soń, nesine jasyraıyn, – dep alyp Ótenge aǵynan jarylyp, barlyq jaıdy, Jamaldyń ózine arnap ǵashyqtyǵyn bildire halyq ortasyna salǵan ániniń qaıyrmasyn da aıtyp beripti.

— EndiAlań bolmaı otyra ber, kóldeneńnen aman bolsaq, keshikpeı-aq qosylyp  qalarsyńdar. Senderdiń osy jaıyttaryńdy bilip men de Jamal men Sámen ekeýin yqtıar aıyrdym. Olardyń eshkimge de obaldary qalǵan joq. "Maıdan qylshyq sýyrǵandaı» taza jolmen aıyrdym. Sámen ózi de kemtar ekenin min kórip, alǵanmen adamshylyq qura almaspyz  dep ózi de oılap, taryǵýda eken, aqylymdy aıtyp edim, aqylym boıynsha aralaryn ashypty. Sámenniń ákesi tiri kezinde dáýletti adam bolǵan. Sol kezinde dáýletmastyq jasaǵan ba, beretin qalyń maldy da kóp aıtyp jiberipti. Biraq ol sóılesken qalyń maldan beri sóılesermin, – dep qamqorsypty Óten.

— Alysyp arsyzdyqqa salyna bersem, «alshy men táıkeniń» biri bolamyn ǵoı. Adamnyń adamgershiligi degen bar ǵoı, meniń mundaı qalge ushyraýyma Jamaldyń aıttyrǵan kúıeýi Sámenniń basyn qorlaı almaı jáne olda men sıaqty Jamalǵa ǵashyq bolsa, obalyna qalmaıyn degen oımeń, óz dertimdi ózim júktep jatqan jaıym edi. Tek olardyń obal aqysy mende qalmasa, Jamal úshin barlyq ómirimdi sonyń qalyń malyna arnaýǵa da daıynmyn, qamqorlyq qaqyńyzdy da umytpaspyn. Endigi isti de aqylmen ońarsyz – dep kókiregin kernegen kómilmeli qaıǵynyń kúdis jerin jazyp, denesine jabysqan dertti delegsı aılandyryp sheshken shekpendeı sypyrypty da ázirshe kelgen jolyńyzǵa dep qaltasyna bir myń dildá salyp Ótendi qaıtarypty.

         Hakim han dáýirlep turǵan zamanynda qol astyndaǵy halqynyń  sán-saltanatynyń  ortalyǵy boldyrsam degen pikirmen joǵaryda aıtylǵan alty qalanyń ónegeli qalasy boldyramyn dep atyn Ásem qala atandyryp, bul qalaǵa sol zamanǵa saı sáýlet, kórkem degen ne jaqsynyń barlyǵyn osy qalaǵa ornalastyrǵan eken.

Mysyrdyń ataqty saýdageri Manat baıǵada jazǵan hatynda:

„Óz ústemdigim júrip turǵan zamanymda, Ásem qala degen qala saldyryp jatyrmyn. Bul qalama dúnıedegi adam balasyna ne jaǵymdy jaqsy delinetin dúnıe múlikten bastap ataqty adamdardy da mekendetýge aınaldyrmaq edim. Estip otyrsam baılyǵyńyz barshadan asqan   adam ekensiz. Keleshegińizge kelisimdi bolar dep kórseńiz, kóship kelip meniń Ásem qalama áserińizdi tıgizip, alys jýyqqa ataǵyńyzdy jetkizip, baılyqtyń baqshasyn ornatýyńyzdy qalaımyn" – dep hatyn joldapty Hakim han.

Balyqtyń izdegeni-topan sý emes pe. Hakim hannyń hatyn alysymen kóship Ásem qalaǵa kelýdi unatpaı, óziniń úlken balasy Ázimdi bes júz túıege pul mata arttyryp, qyryq túıege altyn, gaýhar, laǵyl, jahut tıep qyzmetkerine úsh júz jigit berip, saltanatymen kórgen kózdi tańdandyryp Mysyrdan Ásem qalasyna kóshiripti Manat saýdager.

Ázim myrza kelisimen kóp dáýlettiń arqasynda, «barlyq ne degizbeıdi, joqtyq ne jegizbeıdi» degen ǵoı, keshikpeı neshe alýan saraı, baý-baqsha saldyryp, bar jaqsyny tóńiregine tógildirdi. Jaqsyǵa jan qumar emes pe, zamanyna saı barmen baıda bul myrzany tóńirektemeıtini boldy deısiz be. Hakim hannyń qarasty halkynda, ıgi men jaqsy, bilimdi, ǵylymdy, óner ıesi  adamdarynyń ózderi, Ázimniń dáýletinen túsireri bolmasa da barlyǵy sonyń shashbaýyn kótermelep qolpashtaı beretin bolypty.

Myrzanyń kóńiliı kóteremiz desip, kúnde jıylysyp saltanat saraıyna ertip baryp, saýyq keshterin ótkizip kaıtady.

Kúnde saýyq saıranmen kúnderi óte beripti. Saltanat saraıynan Ázim myrza rahat tapqan joq. Jamaldyń janaryn kórgen jerden ǵashyq bolyp, janyn jalyn sharpyp, jastyqqa basyn salmaı, zar qaqqan ǵashyqtardyń biri bolypty.

Qandaı amalmen Jamalǵa quda túsýdi oılastyryp, din meshitiniń ımamyna kelip, Jamalǵa ǵashyk ekenin, ol kimge týys, qandaı amalmen quda bolaryn aqyl sala syr jasyrmaı, oǵan jolǵasatyn jol taýyp berýin surap jalynypty.

Myna habardy estigen ımam Ázimge:

— Balam, bolmas saparǵa bet burǵan ekensiń. Jamaldyń janary qaı jigitti ózine tartpady deısiń. Talaıdy taryqtyryp, tańdaıyn qaqtyryp, talasqa bastaryn salǵyzyp, tamuqqa túsirip júr ǵoı balam.   Buǵan meniń aıtarym: Amaly adamnaı asqaı tiliniń eptiligimen İbilisti azǵyryp, joldan shyǵarǵaı jalǵannyń jaryǵyn qarańǵyǵa, qarańǵysyn jaryqqa aınaldyratyn qýlyqtyń qunary, sumdyqtyń sumyraıy óte epti Óten qý degen bar. Osyǵan  aqshańdy aıamasań saǵan bir joldy  taýyp-aq beredi. Syrt ósekpen estip otyrsam, sol Jamaldyń qudalasyp qoıǵan adamy bar eken, onan Jamaldyń basyn ashyp endi ǵylym mektebiniń bas ǵalymy  Qasenge alyp bermek bolyp janyn salyp júr dep estip otyrmyn. Sen kóldeneńnen tıisip, aqshamen alqyndyryp tastasań ol ar, uıat, kúná, saýap degenniń qaısysyn da esinen shyǵaryp, janyn sala qımyl jasap, jaraly kóńildi jadyratyp, Jamalǵa qosatyn bolar, – dep aqylyn beripti ımam Ázim myrzaǵa.

Ázim myrza, ımamnyń aqylyn alyp, altyndy abdyrasymen tógip berip, ımamdy úıine jiberipti de endi Óten qýdy paıdasyna asyrmak nıetimen izdep kele jatqanda, Óten qý aldynan kezigedi.

Ótendi kórgen jerden ózegi qıyla jabysyp, úıge júrip dám tatyp shyǵyńyz,-  dep úıine ertip kelipti. Dastarqandy darıadaı jaıǵyzyp, araq, syrasyn aırandaı sapyrypty. Uzaqtan oraǵytyp, ár nárseni bir shalyp sóılep otyryp, aqyry oılap otyrǵan oıyn bylaı dep bastapty:

— «Bir kórgen bilis, eki kórgeı tanys» jáne «jaqsynyń jattyǵy joq» deıdi eken, sizdi dámge shaqyryp otyrǵanym: «Dám tatqan qudyǵyńa túkirme» – dep taǵy aıtady eken. Dámimiz ortadaǵy dánekerimiz bolar, dep yrym kórip, sizden bir úlken nárse qalamaqpyn. «Qapysyn tapsa kar janady» degen ǵoı. Qalaýymnyń qapysy tabylmaı, meni qapyda qaldyra qoımas dep sizge senip otyrmyn. Senimim sergeldeńge soqsa, sorymnan kórermin. Setinep júrgen kóńilime sebińiz tıer dep kórip, syrymdy ashqaly otyrmyn:

Alar qaqyńyzdy aldyna sala aıtyp   qoıyńyz. Endi men naq oılaǵan oıymdy syrly syrymdy sherteıin, dep kirispe sózin doǵaryp, syrynyń betin bylaı dep ashypty:

— Ata tek, abyroı ataǵymdy nesine qozǵaıyn, ózderińizge málim dúnıe betine ataǵy jaıylǵan, Manat baıdyn balasy ekenimdi kim bilmes deısiz. Ózińiz de qanyq bolǵan shyǵarsyz. Ákemniń sol dúnıege baılyqpen jaıylǵan ataǵynyń arqasynda Hakim han da osy Ásem qalaǵa baılyǵynyń áserin tıgizer degen oımen meni shaqyrtyp alyp otyr. Oılap otyrsam, sol baılyqtan basyma qyzyl tıyn paıda ete almappyn. Jalǵannyń bir aılanysh qyzyǵy súıgen  jar qushyp, jannyń rahatyn kórý ǵana  ǵoı az kúngi ómir óresinde.

Mine men kúni búginge deıin jar súıip, jan rahatymdy kórgenim joq. Sonda osy baılyqtan maǵan tıgen paıda ne deısiz. Bar bolǵany «baı saýdager» degen at ǵana. Sondyqtan jar qushsam degen oıym bolsa da ondaı adam unasyp kez bolmaǵan edi. Osyndaǵy saýyq saraıynyń  juldyzy atanǵan Jamal degen qyzdy kórgen jerden janymdy jalyny sharpydy.

Óz el, jerimde júrgemin joq, kimniń qandaı jaqyny bar, «syryn bilmegen attyń syrtynan júrme» degen, sol Jamalǵa sóz salyp qudalassam degen oı ózegimdi órteıdi, amalyn taba almaımyn. Osyǵan sizdiń bir paıdańyz tıer dep senip aqyl suraı qolqa salamyn. Kesip aıtaıyn, istiń jónin keltire alsańyz qolymdaǵy bes júz túıe júgimdi jumsap Jamalǵa qosylaıyn, tilegime ne aıtasyz?

Taǵy aıtaıyn Jamalǵa qossańyz, qansha deseńiz de qaqyńyz bólek tólenedi, – dep sózin toqtatypty Ázim myrza.

— Iapyraı qıyn bolǵanda, qıynnyń qıany, shyńnyń shyńyraýyna jumsadyń-aý balam,  – depti Óten baı sáýdegerden aqshany molyraq alýdyń ádisin oılap, bul jumsap otyrǵanyń barsa kelmestiń sapary eken.

Bar kúshimdi badamshalamaı-aq, baǵytyna qaraı babyn taýyp baıqaýǵa bolar-aq edi-aý! Biraq meniń aıtar aqylym: osy iske áýre bolmaı-aq qoısań qaıter edi? Óıtkeni: «otyz tisten shyqqan sóz, otyz rýly elge aıan» degen. Bul Jamal kimniń basyna shyrmaý salmady deısiń. Saǵan shynymdy aıtaıyn. Men  jasyrǵanmen eki eli aýzymnan shyqqan sózimdi, ekiniń biri ózińe jetkizgen de shyǵar. Osy Jamal jaıynda qarap júrgemin joq. Taǵy sen sıaqty ǵashyq bolýshylardyń bireýiniń armanyna jetkizýge az kem eńbek etip, araǵa júrgen aqymdyda jep qoıyp edim.

Erdiń eki sóılegeni ólgeni emes pe. Endi sózimdi jutyp, saǵan qaraı aýdaramyn degende ol adamnyń obalyn, Qudaı, arýaq dep bergen antymdy qaıtemin. Áıtpese, ol qyzdy qolǵa qondyrý qolymnan keler edi. Aqsha múkámal, dúnıe ózińde bary ras- aq .

Mine osy jaǵy meni shegerip tur. Degenmen úıime baryp úsh kún oılanyp keleıin. Ázirshe meni qysama qaraǵym, – dep kóńilsizdeý  ornynan turǵanda endi ne isterin bilmeı aqyly taýsylyp sasqalaktaǵan Ázim myrza:

— Óten aǵa! Az kidire turyńyz. Qýys úıden qur shykpa degen ǵoı, – dep altyn salǵan sandyǵynyń aýzyn ashyp bir dorbaǵa salýly on myń dildáni qolyna ustatyp kelgen jolyńyzǵa usynǵan bet-belegim, qaryzdyǵy joq, al aıtqanymdy ońyna aınaldyrsańyz adal eńbek qaqyńyz bólek, – dep qoshamettep shyǵaryp salypty.

Óten qý endi úıine kelip, oıda joqta túsken olja aqshanyń esebine ketip endigi eńbegi kim úshin jumsasa ózine paıdaly, qaısysynan ózine aqsha kiredi degendi oılaǵanda:

Myna baı saýdagerdiń basyn aılandyryp, páleni órshite bersem bar qazynasyn almasam da ómirimniń birsypyrasyna jeterlik dáýlet túsirip almaımyn ba! Al Qasendi han tukymy degenimen qaı hannyń qoly ashyq bolýshy edi. Baıaǵy qarý-jaraq, nemese qasıetin buldaıdy, qur da qoımaı toıǵyzyp ta jibermeı, arqarjalaq tam-tumdap ǵana  aldar. Al myna baı saýdager – bul baryp turǵan kózsiz kóbelek, qalaı ıleýime qaıystaı kónedi, –dep oıyn topshylap bolyp, Ázim myrzaǵa kelipti.

— Qaraǵym Ázim, óziń úshin aıtamyn, álde bolsa kesh qalǵan joqsyn. Taǵy aıtaıyn, osy Jamal qurǵyrdy qoıshy. Men kóp oıladym, ne oılamady deısiń. Arǵylyq bergilikti aqtaryp, arshyp aýdaryp, tazalap baıqasam osynyń saǵan tıetin paıdasynan zıany basymyraq bolyp tur.  Ol qalaı deseń: Qolyńdaǵy azdy-kópti dáýletińdi shashqaly tur. Al qaıtsemde kórdim táýekel deseń bes júz myń dildá shyǵyn bolatyn túri bar. Osy aqshanyń dál jartysyn qolyma sal. Jartysy óz qolyńda bolsyn!  Ekeýmiz eki jaqtap, aqshany sýdaı sapyryp tógip júrip qyzdy qolǵa túsiremiz.

Taǵy eskertip qoıaıyn, men de biteý adam emes, sen úshin, qudaı, arýaq batany júktep kisi de óltiremin. Osylardyń qaqysy, joǵarydaǵy aqshadan bólek. Mine osylardy eskerip sen osy qyzdy qoıǵanyń jón bolar dep oılap keldim. Biraq qaı qalaǵan óz sheshimińdi aıt.  Munan arzanǵa túsedi eken dep basyńdy shyrmama, – dep taryqtyryp sózin doǵarypty jarylǵaýshysy.

Sonda Ázim oılanyp otyryp:

— Óten aǵa, mende eki sóz, eki tilek, eki kóńil de joq. Osy aıtylǵan aqshany shyǵa rǵanda Jamal qolǵa keletin bolsa, munyń ústine endi sondaı aqsha jumsalsada tartyp qalar mende dáýlet joq. Bul  aqyrǵy sheshimim. Aqyldy ózińiz tabyńyz. Shyǵynǵa   men shydadym, – depti myrza.— Aıtpaqshy umytyp barady ekenmin. Sizdiń aqyńyz jóninde kelisip alaıyq. Meniń oıym sizge bir júz myń dildá bersem azsynbassyz deımin,  – degende arjaǵynan qýanyp ketken Óten qý:

— Qaraǵym aqyny azsynatyn men joq. Tipti kópsinip otyrmyn. Biraq óziń aıtqan san bolǵan soń bolsyn onda. Sol úsh júz elý myń dildáni meniń qolyma sanap salyp qoı! Nemenege jumsaǵaly otyr deseń ana ǵalym Qasenge men senim bergen adam, onyń tegi han tuqymy. Dúnıequmar ǵoı. Osy aqshany sýdaı sapyryp, aldyna tógip kóńilin tabamyn. Anaý qyzdyń sheshesiniń aldyna tógip Qasenge qyzymdy bermeımin degizip alamyn. Myna kóp aqsha sol úshin kerek, – dep syltaý taýypty.

— Jaraıdy onda, sanap alyńyz, – dep Ázim myrza aqsha salǵan sandyqtardy ashyp  dorba-dorbasymen laqtyrypty.

Óten qý, eki sandyqqa aqshany toltyra salyp aýzyn jaýyp qoıyp keleshekte ne isteıtini týraly oıyn Ázimge bylaı dep uqtyrypty:

— Qaraǵym mol dáýlettiń arqasynda ne isteımin deseń de qolyńnan kelip turǵan zamanyn bul. Endi sen osy qaladaǵy bas ımam, qalanyń ákimi, ýázir, sardarlar, bekter, saqshylar, sot ákimi degen sıaqty adamdardy bólek-bólek úıińe shaqyryp, as berip qonaq boldyryp keterinde barlyǵyna ózderine laıyqty mol syılyq berip shyǵaryp salyp otyr. Barlyǵynyń tamaǵynan aqsha ótip dos kóńilin bildirseń kez-kezinde keregimizge olardy jaratyp jatamyz. Sen osy jumysty istep bitirgenshe men qatty aýyryp jatqan kisi bolyp úıimde jata turamyn!  Áıtpese Qasen qylqyldap meni mazalap, jumysymyzǵa bóget bolady. Al uqtyń ba?

— Uqtym. Munyńyzǵa quldyq aǵataı, – dep Óten qýdy aqshasymen úıine jetkizdirip salypty Ázim myrza. Ótendi shyǵaryp salyp úıine kelisimen as tamaǵyn daıyndatyp qalanyń bas ákimi men sardar, sakshylar bastyǵyn shaqyryp as berip, olar úılerine qaıtarynda kelgen jolyńyzǵa dep bir-bir myńnan altyn aqsha qaltalatyp shyǵaryp salypty. Erteńinde taǵy birnesheýin shaqyryp syılyǵyn berip  birneshe kún Ázim myrzanyń saraıy kúnde topyr bolyp jatypty.

Qysqasy Ásem qalanyń ishindegi bas kóterer ıgi jaqsylardy  túgeldeı  ábden toıǵyzyp shyǵarypty. Olar munan soń Ázim myrzaǵa ne iste desede daıyn bolatyndyqtaryn bildiripti de endi ne isteımiz dep Óteı qýǵa kelip aqyl surapty Ázim myrza.

Sonda oılap jatqan sumdyǵyn  bylaı dep   úıretipti Ázimge:

— Balam mundaı jumysty sumdyq jolymen istemeıinshe, sopy júrip bet ońalmaıdy. Qasen ǵalym tiri turǵanda Jamal tiride baska adamǵa jar bolmaıdy. Sondyqtaı Qasendi óltirý kerek.

Jáne han tukymynyń aıttyrǵan kalyńdyǵyn tiride han saǵan tıgizbeıdi, ámeńgeri dep han óziniń eki balasynyń birine alyp beredi.

Sonda Qasendi han buıryǵymen jırenip baryp óltirtse onyń aıttyrǵan qalyńdyǵynan da jırenip ózine kelin bolǵyzbaıdy.

Qasendi óltirip bolǵan soń alamyn deseń han senen tartpaıdy. Mine osylaı bolý úshin Qasendi hanǵa óltirtýimiz kerek. Sondyqtan men anaý teginde Jamaldy aıttyrǵan kúıeýi Sámendi óltirip denesin tik qatyramyn. Túnde ólikti Qasenniń úıiniń esiginiń syrtyna súıep qoıamyn da Qasenniń saraıynyń tóbesine órt jiberemin. Sol kezde bir  adam – oıbaı órt dep Qasenniń terezesin urǵylasyn.

Uıqyly kózimen sasqalaqtap úıden Qasen júgire shyqqanda esiginiń syrtynda ólgen adam súıeýli turǵanyn qaıdan bilsin. Seripken esiktiń qaqpaǵyna soǵylyp baryp ólik qulap túskende saqshy, sardalardyń úsh tórt adamdary órtke kelip júrip kórip kalǵan kisi bolyp — sen jazyqsyz adamdy uryp óltirdiń, – dep Qasendi ustap qalanyń Ákimine aparyp:

— Myna ǵalym jazyqsyz adam óltirdi, – dep bildiretin bolsyn. Qasendi aqtaýshy aıǵaq shyǵa qalsa Qasenmen sen birigip óltiristiń dep ol adam da abaqtyǵa jabylsyn!

Osy áreketterimizdi istetý úshin iske tatıtyn adamdarǵa taǵy aqshany molyraqtan asatyp aýyzyn alyp alsaq bizdiń isimiz ońyna baqty degen sóz. Al kisi óltirgen adam tiri qalýǵa tıis emes. Jandy - janmen ǵana aýysatyn buıryqty han ózi aldaqashan shyǵaryp qoıǵan. Han óz buıryǵynan qaıta almaı Qasen óltirilsin degen jarlyǵyn oryndatady. Sol áreketti istep berýshi adamdaryńa osyndaıdy aıtyp mol-moldan kómeılerine aqsha tyq. Men álde aýyryp jata turaıyn dep Óten qý Ázimge úıretedi.

Ázim myrza  sumdyǵyn iske asyrý úshin mindet atqarýshy degen adamdaryn jıyp endi  naq syryn aıtyp aqylaryna árqaısysyna on myń dildádan ustatyp   qol-aıaqtaryn jipsiz býypty.

Ázim osy jumystaryn jónge salǵansha jeti kún merzim ótipti de, barlyq isim bitti, endigi jumys ózińizge qaldy dep Óten qýǵa habarlapty. Asyǵa kútken habary kelgen soń tún jamylyp   apaq-sapaq kesh arasynda Sámen múgedekke kelipti Óten. Amandyq-saýlyq bilisken soń  kelgen buıymtaıyn bylaı dep bastapty:

— Qaraǵym qaıda júrsekte jasymyz ulǵaıyp kelgen soń solaı ma, áıteý kimniń basy nemenege muqtaj bolsa soǵan bolysqym keledi de turady. Munan ózime túsip jatqan túk bolmasa da qolymnan kelgen járdemimdi aıamaǵym keledi. Bizdiń  jamaǵaıynymyzdyń Azat degen jalǵyz balasy bolýshy edi. Sol bala asqynǵan aýyrýdan qaıtys bolǵaly bir jyl bolyp,  jýyqta asyn berdiq.  Onyń artynda túskeli eki-aq jyl bolǵan bıyl jasy on toǵyzda jap-jas kelinshegi qalǵan. Sol kelin anaý-mynaý sózden aýlaq júrýshi edi. Endi estip otyrsam kim bolsa bir adamnyń eteginen ustap, janymdy baǵaıyn. Ata, ene, qaıyn, qaınaǵalarym, ruqsattaryńdy ber dep barlyǵymyzdyń ortamyzǵa sóz salypty.

Al aǵaıyndarym osyǵan jaýap berýdi maǵan júktetti. Sonan soń kelinime: Qaraǵym qaıda barsań da qudaı aldyńnan jarylqasyn! Biraq saǵan aıtarym: seni kem-qor boldyrmaıtyn adamǵa ózim qolymnan bereıin. Qansha degenmen basyń qaraly, betin jaraly, jesir adam bolǵan soń qaıdaǵy kári-qurtań, shal-shaqpyt qatyn ústine alamyz dep álegińdi ala berer. Bir basqa bir kóz bolǵandaı adamdy ózim qarastyraıyn dedim. Kelin de esti adam edi:

— Onyńyzǵa quldyq qaıynaǵa. Oryndy degen adamyńyzǵa ózińiz qosyp jatsańyz, meniń qandaı talasym bolsyn degeni ǵoı. Sonan sen esime sap etip túse kettiń, ekeýiń raılassynshy dep keldim. Sen ekeýimiz qazir sonda baraıyq, úıi jaqyn, qalanyń shetinde. Óziń búgin sonda qonyp, aýnap-qýnap, arǵylyq-bergilikterińdi sóılesip, birińe-biriń yqtıar bolysyńdar dep soǵan keldim. Al endi otyryp qalmaıyq júr, ózim ertip baramyn —dep degbirsizdenip, sóz de bermeı Sámendi ertip shyǵypty.

Sor aıdaǵan Sámen aılaly qýdyń qaı qyrymen kele jatqanyn qaıdan bilsin. Siltegen baǵytyna qaraı erip kete beredi. Qalanyń shetine taıap, adam sıregen jerge kelgende jeńinde kele jatqan qysqa sapty shoqparymen  dál qasqa mańdaıǵa perip kep jibergende, ózi kemtar Sámende qylar qandaı qarý bolsyn,  jer qusha etbetinen túsipti. «Jyǵylǵanǵa judyryq», jelkeden jáne eki urǵanda Sámen máńgi saparyna kóshipti.

Tún ortasy aýa Sámenniń múrdesin Qasenniń esiginiń bosaǵasyna súıep qoıa salyp, Qasenniń saraıynyń tóbesine bir qushaq qamys ala shyǵyp ot qoıyp jiberip ózi adamǵa kórinbeı, júzin taıdyryp qetipti ...

Bul qezde aqyny alqymyna tirelgenshe jutqan tórt saqshynyń bireýi oıbaı órt ketti! Órt-órt! dep Qasenniń terezesin soqqylap, aıqaı súren kótergende, Qasen tóseginen uıqyly oıaý atyp turyp, esikten sekire shyqqanda súıeýli turǵan ólik múrdesi qulap túsipti.

Osyny kútip turǵan úsh saqshy—«Oıbaı qisi óltirdiń. Mynaý ne istegen adam! Seniń úıińdi órtegen adam bul emes. Ǵalym basyńmen nege jazyqsyz adam óltiresiń!» – dep shý kóteripti.

Adam ólimine ań-tań bolǵan Qasen ne aıtaryn bilmeı, «ıapyraý!  myna ólikti men kórmek túgil, túsime de enbegen. Bul qalaı? Bizdiń úıdiń esiginiń aldyna, kelip óldi. Tipti qudaı aqyna osy adamdaryń kim ózi?  Men jazyqsyz adam túgil, jazyqty adamdy betin jyrtyp kórgen adam emespin» dep zar qaǵypty.

— Ǵalym emes, baryp turǵan zalym ekensiń! Ótirik aqtalmaı-aq qoı. İsiń belgili boldy. Mynaý Jamaldyń buryńǵy aıttyrǵan kúıeýi Sámen. Sen óltirip tastap, Jamaldy alǵaly istep otyrǵan áreketiń. Kóp bylshyldy qoı! Baıla, qol aıaǵyn, – dep saqshylar bastyǵy buıryq berip, Qasenniń eki qolyn artyna qaıyryp baılap, qala ákiminiń aldyna aıdap kelipti.

Ázim myrzanyń aıtqany aldyma qashan keler eken dep asyǵa kútip otyrǵan Ákim, Qasennen buıyrmasynǵa bir aýyz sóz suramastan, bir hat jazyp mórin basyp, Abaqtynyń betine: Qasendi bekem jerge saqta! Uly  mártebeli hanǵa habarlaımyn. Sonan soń jazaǵa kesiledi dep, abaqtyǵa aıdatypty. Abaqty begi de ańdyp otyrǵany qolyna túsken son berik tar qapasqa kirgizdirtip berik qulyp saldyrypty. Qasen osy pálege dýshar bolatyn kúni Samat  Han ákesiniń úıine ketken edi. Ol bul týraly sezbeı qala beredi. İbilis aralasyp, is nasyrǵa shapqanyn Qasen endi ǵana sezipti.

Munyń jolyn Samat ǵana tappasa, maǵan qol úshin beretin kim bar? Aq edim dep qansha jalbarynǵanymmen bıliktegilerdiń ym-jymy 6irigip, aılasyn asyryp  otyrǵandyǵy belgili boldy.

 Dáýde bolsa, Óten qýdan boldy-aý sirá? Amal qansha, aqyryn tosaıyn! dep qıalmen qınalyp Qasen qapasynda jata beripti

     Erteńinde Samat qaıtyp kelse, ǵaıyptyń qusyndaı qaıda ketkeni belgisiz úıinde aǵasy joq. Ózimen qatarlas ǵalymdardan kelip surasa, olar ózinen suraıdy. Qaıda ketkenin bile almaı amaly taýsylyp, qalanyń Ákimine qelip surap edi, ol keıis qabaq bildirip:

— Aǵań seniń bolmaıtyn iske dýshar boldy. Osyndaǵy anaý kemtar Sámen degenniń qalyńdyǵyna ǵashyq bolypty da, Sámen tiri turǵanda Jamaldy ala almaıtyn bolǵan soń, sony uryp óltirip jatqan jerinen saqshylar ústinen túsipti. Sonan Qasendi aıdap alyp kelip edi, kisi óltirgeni anyq bolǵan soń, qapasqa qamattym.

Biraq Qasen Sámendi izdep baryp óltirmepti. Qalyńdyǵyna Qasen jaqyn júrgenin sezip,  Sámen  Qasenniń úıine órt qoıypty.

Qasen urǵanda talmaý jerine soıyl tıip Sámen til tartpaǵan.

İstiń qalaı bolǵanyn aryltyp otyrmyn. Qasen jaqsy  ǵalym edi, amal qansha bir ursa da adam jazym bolǵan soń alyp qalar jol joq.

Atańnyń qaharyn bilesiń. Qasendi qımaǵanmen, qısynyn taba almaı qysylyp otyrmyn. Osyndaı boldy dep han atańa habar jiberdim. Ol ne buıryq alyp keledi bilmeımin, – dep Qasen úshin qam jep otyrǵan álpet qórsetipti Ákim.

— Bolmas iske dýshar bolǵan eken, – dedi Samat. — Qalaısha? Búıtip is aıaq asty nasyrǵa shabýǵa,  ne bola qaldy jalǵyz túnde? Ne bolsa da aýyz eki sóıleseıin. Óz qolymen shyn Sámendi óltirip alsa moınymen kóterer. Biraq, týystyq qaryzy bar,  bet sóılesip  qalaıyn. Maǵan ruqsat beriniz? – dep Ákimniń janyn qoımaı otyryp, Qasenge sóılesýdi uıǵartyp qapas úıdegi Qasenge kelipti.

Qalaı, neden bolyp qapasqa túskeni ózine de belgisiz, syry tylsym iske urynyp, oıda joqta opyq jep qalǵan armanyn, istiń neden bastalǵanyn túgeldeı inisine aıtyp beripti Qasen.

Sámendi óltirmese mundaı aqtan pále jabystyra almaıtynyn, bir adam istedi dep, ekeýi de taryǵyp kelip aqyry Samat bylaı dep sheshim aıtty:

— Qazir atam syrqat, bul iske sheshim bere qoımaıdy. Ol kisi jazylǵansha sizdi bular osy qapasta saqtaıdy. Eki ortada áreket istep júrgen adam da ta6ylyp qalar múmkin, aqyryn tosaıyq. Jóni kelse atama anyqtap aıtyp baıandarmyn. Qudaı ońdap atam bizge qaskóıdi izdep tabaıyq dese, ony tabýymyz ońaı. Siz oıǵa berik bolyp jata berińiz. – dep  Samat qaıtyp ketipti. Ol Ákimge kelip,

aǵasynyń myna isten aq ekenin, basqa bireý  jala jabý úshin Sámendi óltirgendigin aıtqanda Ákim yrshyp túsipti:

— Oıbaı, hanzada qaraǵym, meni aljyp otyr deısiń be? Páleniń bári álgi Kúmis kempirdiń qyzynan ónip otyrǵan joq pa? Men aq edim degen aǵańnyń tiline nanba: Ólimge basybaıly bolǵan adam, men óltirip edim dep saǵan shynyn nege aıtady? Ótiriktiń ózime bolmasa da ebine naný kerek. Qaıta ózin biletin shyǵarsyń, Jamalmen aǵań ekeýi ortalarynda qandaı? – dep surapty Ákim.

— Oıbaı Ákim aǵa! Ol jaǵynan kúdik is bolǵan emes. Jamaldy Sámen aıttyrǵany ras. Biraq  qemtarlyǵyn oılap, malyna quran oqytyp soıyp, el jıyp, Jamaldy talaq tastaǵan ol marqum..

Sonan soń osy Jamalǵa quda tússek qaıtedi dep maǵan bir ret aıtqan, onan basqa qudalasqanymyz da joq. Al ózi tastaǵan qalyńdyǵyn ózgeden qyzǵanatyn adam bola ma? Tipti bolady da deıik,  neshe jyl múgedek jatqan Sámen, jalǵyz túnde saýyǵyp, Jamaldy qyzǵanǵanynan Qasenniń úıin kelip órteıtin halge jete qoıdy degenge qalaı  senýge bolady? – depti.

— Joq, hanzada qaraǵym, «ashynǵan doly, ashyqqan ury» demeı me. Jambasynan jatsa da jany kúıgen soń, Qasendi muqatý úshin kelip, úıin órteýi naq. Al órt jiberip, ózine qas istegen adamdy «mal ashýy – jan ashýy» degendeı anaý da uryp jibergende jazataıym soıyl tıip Sámenniń ólip ketkeni aıdan anyq nárse. Buǵan talaspa, – dep sóziniń aıaǵyn short qaıyrypty Ákim.

Amal qansha, daýlasyp sózi júrmeıtin bolǵan soń Samat endi jalynýǵa kóshipti:

— Ákim aǵa, osy istiń arty nasyrǵa   shaýyp    qetpesin. Amalyn taýyp aǵartyp ala kóriniz. Qasen kisi óltirdi degenge men tiri kúnde nanbaımyn. Bir daýasyn tabyńyz. Qasendi qutqaryp qalsańyz dárejeńizdi órletýdi atama aıtyp jónine keltirem –depti.

— Qaraǵym-aı, seniń ǵana Qaseniń emes, kóptiń Qaseni ǵoı. Ol týraly istegen eńbegime, senen qaqy tiler deımisiń, ebine qaraı oılanaıyn. Biraq  kisi óltirgen adamdy aqtap alyp shyǵý qıyn ǵoı, – dep dáreje kótertemin degen jeri kóńilin az qem oılandyrǵandyqtan, sóziniń aıaǵyn jumsartypty qala ákimi.

    Hanǵa  habarshyǵa ketken shaýypkel  qaıta oralyp, biraq hannan jarlyq túgil jartymdy habar alyp kele almapty. Hannyń bas ýázirine hatty bergen eken, qazir han  aýrý. Saqaıǵan soń habarlamasaq, mundaı isti estise naýqasyn aýyrlatady. Qasendi baǵyp ustap turyńdar. Samatty ǵylym oqý ornynyń bas ǵalymdyǵyna jumystatyńdar! – dep Ákimge  jaýap hat jazyp, araǵa júrýshi shabarmandy qaıta oraltypty. Biraq Samat:

— Aǵamdy abaqtyǵa japtyryp qoıyp, ornyna ózim otyra almaımyn– dep bas ǵalymdyq dáreje alýdan bas tartypty. Sonan soń, ákimder, ǵalymdar keńesip, Ǵaýran ǵalymdy bas ǵalymy boldyrypty.

Kún artynan kúnder ótip, Qasen ólmeshiniń kúnin kórip jatty.

Kúnderde bir kúni on bes on alty jas shamaly er bala Qasen jatqan qapas úıdiń terezesiniń syrtynda jylap turady. Qasen balaǵa jaqyndap kelip:

— Kimnen nendeı jábir kórgen paqyrsyń? Nege munsha zaryǵyp jylaısyń? – dep jón   surapty.   Sonda bala:

— Aǵataı meniń kórgen kúnimdi ıtke bersin. Meni eshkim de jábirlegen joq. Óz ákem jábirledi. Buǵan ákemnińde kóp teristigi joq. Jamandyq ózimnen, ózimniń jaman bolyp jaralǵandyǵymnan. Olaı deıtinim: Men osy qaladaǵy jazalylar qapasynyń begi, Álı degen kisiniń balasymyn, Atym Saıhan.

Ákem meni toǵyz jasymda dinı medresege oqýǵa berdi. Sonan beri oqyp kelemin.   Mine on alty jasqa shyqtym. Biraq moldanyń úıretkeni meniń qaı jaǵymnan shyǵyp ketetinin bir qudaıdyń ózi bilsin, tipti úıretken oqý mıyma qonbady. Ózim bir ákeden jalǵyz edim, sol   erkeliktiń kesiri boldy bilem, ákem de betimdi jyrtyp kóp uryspady. Al ákeme qarap, molda da maǵan kóp uryspady. Mine osylaı jeti jyl sabaq oqydym,  bilgen tútim joq. Keshe keshke, Sham qalasynda turatyn bir   týysymyzdan ákeme hat kelipti. Hatty alyp qýanyshty bolǵan ákem:

— Balam myna hatty oqyshy. Shamdaǵy ózimizdiń Kárdennen kelgen eken dep, kelgen hatty maǵan usyndy. Búkteýli hatty qolyma aldym da, bir de árpin   shyǵara almaı, oıymda túk joq, tanymadym  dedim de   hatty  qaıtyp ákemniń ózine usyndym.

— Nege oqymaısyń? – dedi.

— Tanymadym, – dedim.

— Ne deısiń? Tanymaǵanyń ne. Ne oqyp júrsiń? Sen oqyǵaly jeti jyl boldy. Áli hat shyǵaryp oqı almasan, men ólgende bet sıpap, asyńdy ishe almasań, sendeı ulym bar edi, dep dúnıeden qandaı úmit etemin! Endi meniń kózime kórinbe – dep bas salyp, qulaǵymnan sozyp kókala qoıdaı borshamdy shyǵaryp sabap úıden qýyp shyqty.

Túnde kóshege túnedim, úıge baraıyn desem ákem óltiredi. Endi qaıda bararymdy bilmeı amalym taýsylyp «oısyz mısyz» etip jaratqan qudaıǵa ókpelep, kegimdi eki kózimnen alyp turǵan jaıym osy aǵataı, – dep bar muńyn aıtypty Saıhan.

— Seniń buryńǵy oqyp júrgen kitap quraldaryń qaıda? – depti baladan jón surap Qasen.

— Medresede – dedi bala.

— Olaı bolsa sen jylama. Sol sabaqtaryńdy alyp kel. Iman shart, áptıek, quran olarǵa jarystyryp oqıtyn kitaptaryńdy, barlyǵyn alyp kel.

Sabaq uqpaı zaryǵyp úıden qýylyp sen sorlaǵan bolsań, qaradaı qapasqa túsip, qamyqqan men de bir paqyrmyn. Ekeýimiz biriksek, bolmasa sen sabaq uǵatyn bolar ma ekensiń. Qapastyń birimiz ishinde, birimiz syrtynda  ómir   súrip kórelik, – depti Qasen.

|Buǵan razy bolǵan Saıhan meshitke qaraı júgirip ketip álden ýaqytta aq kıiz qapshyqqa salǵan kitaptaryn kóterip Qasenniń terezesiniń syrtyna kelipti.

— Al Saıhan, osy alyp kelgen sabaqtaryńnyń  ishinde, óziń bileriń bar ma?

— Áripterdi túgel bilem. Al ejiktep oqımyn. Qurannyń qarasyn shala tanımyn. Basqa mende biler joq, úıretkenmen uǵyp jatqan joq dep molda da maǵan sabaq bergendi áldeqashan qoıǵan.

— Olaı bolsa men saǵan sabaq berip úıreteıin. Sen kúnde kelip tur, – depti de Saıhanǵa sabaq bere bastapty Qasen.

Al, álgi bala Qasenniń aıtyp bergenin birden qaǵyp alyp, uǵyna ketetin bolypty. Udaıy úsh kún sabak bergende balanyń  oıy saırap ketipti. Oqýdyń qyzyǵyna túsip alǵan bala osylaı kúnde kelip Qasennen sabaq oqıtyn bolypty. Taǵy bir jesir kempirdiń jalǵyz balasy bolady eken. Sol balany taýyp alyp, oǵan azdap aqsha berip, kúneltip sonda túnep júripti Saıhan.

Saıhan endi din oqýyn qoıa salyp, ǵylym oqýynan sabaq ala bastapty. Balanyń talabyna Qasen de qatty qýanyshty bolypty.

Alpys kún sabaq oqyǵanda alty jyl oqyǵandardan asyp túsipti.

Teginde balasyna qansha ókpelep qýyp jiberse de bir kúni saǵynyp, endi úıge ertip keleıin dep Álı balasyn izdep shyǵyp jesir kempirdiń úıinen  taýyp úıine ertip kelipti.

— Balam sen qaıda júrdiń? Ne kún kórip júrdiń? Bastabynda  seni ashýmen qýyp  jiberip, artynan  ózim ókindim. Sabaqty uqpasań uqpaı-aq qoıshy. Jalǵyz seni qýyp jiberip, qý basym dúnıeden ne jaqsylyq kórmekpin, – dep keshirim suraǵandaı bolypty Álı bek.

— Áke sizge qýyp jiberdi dep ókpelemes edim. Adamnyń eń asyly jáne altyny qaıda jatyr   deısiń, ol qarańǵy qapasta jatyr. Sol adamǵa bir raqym etip qapastan qutqaratyn bolsańyz, eger raqym eteıin deseńiz qolyńyzdan keler de edi. Meniń esiktegi basymdy tórge sol adam qapasta jatyp-aq súırep shyǵardy.

Ózi qapasta jatyp ol ishte, men syrtta, ol maǵan sabaq úıretti. Men sol adamnan alpys kún sabaq oqydym!

Buryńǵy meni oqytyp júrgen moldamnyń ózine  sabaq beretin qalge keldim. Olaı dep kúnáker bolatynym, moldanyń biletini tek din sabaǵy edi, al men ol sabaqtyda oqyp túsindim. Jáne ómirge kerekti ónerden sol moldaǵa keńinen eki jyl sabaq beretin dárejege jettim. Mundaı shamaǵa sol qapastaǵy adam jetkizdi, – depti.

— Iapyraý balam deniń durys pa? Moldama sabaq beretin boldym dep, kúnáker bolma, oqý túbi tereń ǵoı ózim oqymasam da solaı dep aıtysady ǵoı. Al seniń sabaq oqyp júrgen adamyń kim,  aty jónin bildiń be? – depti ákesi.

—Ol ǵylym oqýynyń bas ǵalymy turǵan Qasen degen adam.

— Ol solaı bolar. Biraq onyń qylmysy úlken adam, oǵan jýyǵanyń durys bolmaǵan, – dep qabaǵyn túıipti ákesi.

— Ol adam balasynyń bárine jaý bolsa, osynsha bilimdi alpys kúnniń ishinde mıyma qalaı quıyp jiberdi? Ol adamnyń jaýy emes, adam balasyna taptyrmaıtyn, ardaqtysy. Oılańyzshy áke, siz meni oqytqaly jeti jyl boldy, sonda ekeýmizdiń kermalymyz tek meniń hat shyǵaryp oqı almaǵanymnan bolyp edi. Endi maǵan hat túgil ǵylym qonyp otyr. Sonda, ol kisiniń qastyǵy qaı jerinde? – degende, ákesi balasyna qaıyratyn jaýap tabalmaı qalyp:

— Balam onyń biliminde daý joq. Biraq ol kisi óltirgen adam. Oǵan janap júrgenińdi bekter men ákimderdiń biri kórip qalsa, ózińe jaman degenim ǵoı dep jaımalapty ákesi. Biraq   balasy:

— Al áke ol kisi týraly ekeýmiz talasty qoıaıyq. Eger meni balam dep kóretin bolsańyz osy Qasendi kaıtken kúnde bar kúshińdi salyp qapastan bosatyp al. Ornyna meni berseńde bosatyn al. Buǵan járdem ete almasań, meni balam edi dep atama – depti, ákesine bar shyndyǵyn aıtyp.

Hakim han naýqasynan úsh aı degende aıyǵyp orda qyzmetine aralasypty. Sonan soń úsh kúnnen keıin bas ýáziri Ásem qaladaǵy Qasen týraly bolǵan oqıǵany bylaı dep baıandapty:

— Taqsyr, handyǵyńyz basyńyzda turǵanda sándigińiz kete qoımaıdy ǵoı. Degenmen ústemdigińiz júrip turǵan kezde mundaı eleýli is kezdesip kórgen joq edi. Albatydan emes aqsúıek ǵalymdaryńyz ishinde óte oǵash qylyq shyǵyp ketti. Sandal ǵalymnyń ornyna turǵan Qasen degen ǵalym Sámen degenniń aıttyrǵan qalyndyǵy sulý eken. Sony ózi ala qoıatyn bolyp, sol qyzdyń kúıeýi Sámendi óltirip jatqanda saqshylar ústinen shyǵypty. Qasendi qamatyp qoıyp otyrmyz. Ǵylym oqý ornyna Ǵaýran  ǵalymdy jumystatyp otyrmyn. Samatty qoıýǵa usynyp edim, ol bas ǵalym bolýdy unatpaǵan kórinedi.Osy istiń sheshimin ózinizden kútip otyrmyz. Sheshimińizge quldyq, – dep bas ıipti ýáziri.

Sonda Han:

—Sandal marqum qaıtys bolǵan kúni, endi qaıtyp Sandaldaı adam ol jerge tabylmaıtynyn bilgenmin. Búginnen bastap jarlyq jiber. Álgi kisi óltirgen Qasenniń jeti kúnde basyn alsyn! Al Ǵaýranyń sol ornynda tura bersin! – dep jarlyq beripti Hakim han.

Jarlyq Ásem qalanyń ákimine kúnbe-kún jetipti. Qasendi joǵaltýǵa asyǵyp otyrǵan Ákim, erteń Qasenniń basyn al! –dep bas alýshy eki jendetke buıryq beripti.

     Han atasynan aıaq asty Qasenge ólim jazasy kele qoıady dep oılamaǵan Samat, myna habardy estı salyp qala ákimine kelip:

— Ákim aǵa, adamda aǵattyq is kóp bolady. Qasenniń basyn alýǵa asyǵys qımyl jasap jatyr ekensiz.  Men úshin Qasendi úsh kún tiri ustaı turyńyz. Ákeme aýyz eki aıtyp janyn surap kóreıin, bolmasa bir kisini óltire salý ońaı ǵoı, – depti.

— Qaraǵym hanzada-aı, osy Qasenge beker áýre bolasyń «ólimniń tezi ıgi» demeı me. Sen úshin erteń bir kún erý boldyraıyn.

Erteńnen qalsam Han úkimin oryndamaǵan Ákim, ózim ne bolarym saǵan da belgili is emes pe dep jalǵyz kún mursat beripti.

Samat  tún qatyp ákesine  jol tartypty. Túndeletip attyń bar shabysymen kele jatqanda aldynan bir qoıan sekire jónelip, aty úrkip jalt bergende, Samat attan aýyp túsip sol jerde tań atyp kún shyqqansha talyp jatyp, zamatta esin jısa jalǵyz jatqanyn bilipti. Óldim-aý dep jatqanda Sonar moıyl degen mylqaý adam qaıda baryp kele jatqanyn bir qudaıdyń ózi bilsin, juldyz shyǵyp qas qaraıǵanda kez kelipti de, onyń ana-myna sózine qaramaı arqasyna salyp kóterip júrip ketipti. Onyń ormandy ózen jaǵalaýynda, úı symak qosy bolady eken. Sol qosyna alyp kelipti..

Moıyl  Samattyń aıaǵyn ustap kórip otyryp, jilinshiginiń bir qospasy jarylyp synyp mertikkenin kórip, tańyp beripti. Aldyna sýsyn, tamaǵyn qoıypty, qaıda ekeni belgisiz, qolymen ymdap kete beripti. Sóıtip zaryǵyp jatqanda Sársen degen ańshy shóldep, sýsyn ishkeli kúrkege kelip, múgedek bolyp jatqan Samatqa kezigipti.

Samat basynan keshken barlyq jaıyn aıtpaı tek osylaıda osylaı boldy dep jónin ǵana aıtypty mergenge. Sársen ony atyna mingizip ózi jaıaý bir kún, bir tún júrip óz úıine alyp kelip, Hakim hanǵa habarshy jiberipti. Han tún qatyp qansha adamymen kelip,   kúımemen úıine alyp qaıtypty.Qasen bári bir óldi. Endigi amal – Qasendi ólimge dýshar etken jaý  kim eken, sony taýyp kegin alý ǵana dep oılaǵan Samat ákesine Qasen jaıly eshnárse demepti.

Qala ákimi Samatqa bir kún mursat berip ózi Qasendi aldyna aıdatyp alyp Hannan kelgen jarlyqty estirtip:

— Óler aldynda aıtaryń bar ma? Jeti kúnniń ishinde óltirilesiń! – depti. Sonda Qasen:

— İstegen jazyǵym joq ekeni ózińe aıan. Adam ekenińdi bileıin aq-qarama jetip óltir! – depti. Buǵan mizbaqqan Ákim bolmady:

— Óziń kisi óltirdiń, sonyń janyn janmen tólep jatyrsyń. Munan basqa bilerim joq. Al basqa aıtaryń joq bolsa baryp tur. Erteń erý, onan arǵy kúni basyń alynady. Apar mynany! Sala turyńdar! – dep jendetterine ámir etipti.

Qasendi qapasqa aıdap kelgende ádeti boıynsha as-sýyn alyp Saıhan da kelipti. Saıhan ákelgen taǵamdaryn usynǵanda kúndegideı emes Qasen samarqaý alyptyda ar jaǵyna qoıa salyp:

— Dosym Saıhan, ekeýmizdiń baquldasatyn aqyrǵy saǵatymyz  jetti. Men ólim jazasyna buırylyppyn. Endi qosh bol! Men ólgenimmen ornymda bireý de bolsa sen tiri qaldyń. Óledi ekenmin dep arman etpeımin. Jalǵyz-aq ózimniń bilgen bilimimdi tolyq shyǵaryp, el jurtymnyń arasyna tarata almaı kettim. Soǵan ókinemin! Saǵan tapsyrarym: azda bolsa úırengen bilimińdi, el arasyna tarata bil! El-jurtqa menen kóp sálem aıt. Opasyzdyq   istep,  kisi óltirip, sonyń ornyna óltirildi demesin. İsim aq edi, osyǵan ǵana ar mandamyn! – dep aqyrǵy aryzyn aıtypty Qasen.

Saıhan bul sýyq habardy estip, zar eńirepti,ne paıda,  qolynan keler is joq. Ákimge ister ákesiniń qolynan ne kelmek. Sóıtip eńireı-eńireı úıine qaıtypty. Saıhan úıine kelipti de tósekten basyn almaı zar eńirep jylaı beripti. Ákesi:

— Qaraǵym-aý saǵan ne boldy sabyr tut. Ol Qasen degeniń seniń kimiń edi? – degen saıyn órshelene eńirepti  Saıhan.

— Men Qasen ǵalymnyń ólimine jylap otyrǵamyn joq. Aq iske armanda ketti. Albaty adam emes, asyldyń asyly, adamnyń aıaýly ardageri edi. Abaısyzda ańdyǵan dushpannyń qarmaǵyna qapyda ilindi. Bolmasa qylmysyn moınyna qoımadyńdar. Osyǵan jylaımyn. Sondyqtan opasyz dúnıeden mende ketetin boldym. Qasen ǵalymnan tiri qalmaımyn – dep eńirep kóz jasymen etegin toltyra otyryp, opasyz ákeni oıǵa batyrypty Saıhan.

— Qaraǵym-aý ne aıtyp otyrsyń? Hannyń buıryǵyn qarapaıym biz sıaqty adamdardyń qolynan is kelip buzǵanyń kórgeniń bar ma? Osy Qasen týraly istiń bir jaq shetinde sen de barsyń dep qalaı aıtyp otyrsyń? – dep isin jasyrypty Álı bek.

— Joq áke, meni olaı dep aldama. Ol álgi men aıtqan opasyzdyqqa jatady. Qasen ǵalym abaqtyǵa túserdiń aldynda on bes myń altyn aqshany teginnen-tegin kim berdi sizge.Mine dáýde bolsa osy kóp aqshanyń Qasen ólimine baılanysy bar ekeninde daý joq –dep  buljytpapty ákesin Saıhan. Sonda Álı bek taryǵyp:

— Iapyr-aı balam, qalaı aıtyp ta men seni sendirýden qalǵan ekenmin. Sondaı janqıar dosyń bolsa osy iske óziń aralasyp  kór.    Men saǵan bes myń altyn aqsha bereıin. Sol aqshany alda, bas alýshy jendetterge baryp olarǵa jaqyn  aǵamyz edi, ólim jazasyna buırylyp tur, amaldap osynyń bir jolǵa janyn alyp qala kór dep jalynyp aqshańdy usyn. Sonda ol ekeýi aqshaǵa qyzyǵyp bir jolǵa alyp qalar. Biraq bir ǵana joly alyp qalǵanymen ólim jazasyndaǵy  adam  úsh  ret  ólimge buırylady. Sonda olar úsh  ólimnen birdeı óz bastaryn ólimge qıyp Qasenniń janyn alyp qala almas, – dep balasyna  bes myń dildá beripti.

Ákesinen aqshany ala salyp jendetterge kelip bar muńyn aıtyp zar eńirep otyryp bir myń dildá beripti.

Mynandaı kóp aqsha qoldaryna ómiri túsip kórmegen eki jendet qýanyp ketip:

— Jaraıdy, bir jolǵy ólimnen alyp qalaıyq. Ary qaraı bizdi qınama, – dep bes-bes júz dildáni qoıyndaryna salyp Saıhanǵa senim berip úıine qaıtarypty.

Erteńinde sol bir kúndik mursatyna erý bolyp, endi erteńinde kún sáýlesi jerge túskennen buryn óltiriletin toqtam boıynsha Qasendi qapastan alyp shyǵyp, bas alynatyn úıge aıdap kelipti.

 Bul tam úıdiń ishi qarańǵy, eki jaǵynda eki esigi bar, basy alynatyn adamdy esikten kirgizip basy alynǵan soń ekinshi esiginen ólgen deneni súırep shyǵaratyn bolǵan. Al adamnyń basyn shabatyn qaıqy semser, tam úıdiń tóbesine ornalastyrylypty da, semserdiń saby solqyldap turǵan edenge bir úshi baılaýly eken.

Adamdy álgi úıge kirgizip jibergende ol adam edendi aıaǵymen basyp qalǵanda   edennen bekitilgen tıek aǵytylyp ketip, joǵaryda turǵan aýyr semser salmaǵymen túsip ólýshi adamnyń   basyna dál   tıip, qaq   bólip tastaıtyn etip jasalǵan eken.

Eki jendet Saıhannan alǵan bir myń dildáni óteý úshin  Qasenniń bir jolǵa janyn  alyp qalý týraly ózara keńes etipti.

— Ne bolsada alǵan aqshamyzdy aqtaýymyz kerek. Sonda myna adamdy, úı ishine kirgizgen bir belgi qaldyrmasaq,  Ákim kelip kóredi de, bul úıge myna adamdy kirgizbegenimizdi áshkerelep, munyń ornyna, ózimizdiń basymyzdy alǵyzady. Sondyqtan, myna adamdy bul úıge kirgizýimiz jón bolsadaǵy bas shabatyn semserge bir aıla tabaıyq! – depti.

— Sonda  qandaı aqylyń bar? – depti ekinshisi.

— Salmaǵy edendi qozǵaltatyndaı tas  kóterip turyp esik ashylysymen álgi tasty edenge tastap jibereıik. Sonda tıek aǵytylyp,  bas keser   edenge túsken soń myna adamdy bergi esikten kirgizip, artqy  esikten shyǵaryp alaıyq ta, Ákimge osyny jamandap baraıyq. Sonda Ákimge aıtarymyz: mynaý bir adamnan asqan zalym eken. Biz bergi esikten kirgizip jiberip, endi artqy ólikti súırep tastaıyq dep júgirip baryp, esikti ashyp jibersek semserdi tabanymen basyp tiri turǵanyn kórdik. Baqsaq: bergi esikten kirisimen denesin tik ustap, esikke jabysyp tura qalylty da edenniń shetin bir aıaǵynyń ushymen basyp qozǵap tıekti aǵytyp, bas keserdi edenge bos túsirip, semser edenge túsken soń edenniń ortasyna baryp turypty deımiz, – depti.

— Aqyl eken, osylaı eteıik, – dep oılaǵandaryn túgel istep bolyp, Qasendi qaıtadan qala Ákimine alyp kelip jasap alǵan aqyldaryn aıtypty eki jendet. Sonda ákim:

— Saq bolyńdar degenim qaıda? Baskeserge aparmaı-aq jol ortada basyn alsańdar da bolatyn edi. Erteń saqtyq jasap óltirińder, – depti de Qasendi qapas saraıyna saldyrypty ákim.

Ańdyp júrgen Saıhan Qasenge kelip azdy-kópti járdemin aıtyp, onan júgirip eki jendetke kelip:

— Alda aǵataılar-aı, men razy qudaı razy, bir jolǵa janyn alyp qalǵandaryńyz úshin, – dep taǵy bes-bes júz dildá syılap:

— Aılasy asyp týǵan asyl bekzat aǵataılarym-aı, alatyndaryńyz bolsa taǵy aıtyńyzdar, dúnıe betinde bar nárse bolsa men tabaıyn. Aqylyn taýyp ajaldan Qasendi taǵy bir ret alyp qala kórińizder! – dep jalynypty.

Aqynyń syrtynda taǵy bes-bes júz dildá alyp, arany ashyla qalǵan eki jendet balany shyǵaryp jiberip qaıtadan aqyl quryp:

— Myna bala ne degenmen aqshaǵa myǵym bala eken, amalyn taýyp osy Qasendi endi bir jol alyp qalsaq qaıtedi, endi bir myń dildá beretin bolsa, – dep aqyldasypty jendetter.

         — Ol da durys eken úsh ólimniń ekisimen qutqaryp berip, úshinshisinde basyn alsaq ta kesh qalmaımyz. Bul joly taǵy bir amalyn tabaıyq, álgi balany shaqyrshy. Endi bir myń dildá beretin bolar —depti bireýi.

Saıhandy qaıta shaqyryp alyp oılaǵan talaptaryn aıtqan eken. İzdegeni sol emes pe, qýana qarsy alyp, dereý taǵy bir myń dildá beripti Saıhan. Eki jendet Qasendi erteń taǵy ólim   jazasynan alyp qalatyn bolyp qaqylaryn alǵan soń, ákimge aıtatyn syltaýlaryn aqyldasypty.

— Táıir-aı, buǵan nesine taryǵamyz. Taǵy edenge salmaqtyraq tas tastap jiberip, bas keserdi   túsirip  jibereıik te:

— Myna adam asqan zalym eken, aıaqtaı tasty qalaı qoınyna tyǵyp kelgenin ózimiz de  sezbeı qalyppyz, biz  baskeserdiń esigin ashyp jibergende álgi tasymen edendi uryp jibergeni. Sonda bas keser edenge túskeni dep jalany taǵy ózine jabamyz! – depti.  

— Jaraıdy, solaı eteıik! – dep kuptapty tegi momyn  jendet.

Erteńinde Qasendi Ákimge alyp kelip syltaýlaryn sýdaı sarqyratypty eki jendet.

— Senderge bir pále aılanbasa ne qylsyn. Osy adamnyń ózine satylyp ketip júrgen joqsyńdar ma? – dep az ursypty da endi muny óltire almaıdy ekensińder! – dep kisi óltirý ádisin jaqsy biletin basqa bir eki kári jendetke buıryq beripti.

— Erteńnen qaldyrmaı Qasenniń basyn alyńdar! Ólim jazasyna buırylǵan adam úsh ret  buırylady. Eki joly ólýshi adam aldap ketti me, álde  eki jendet satylyp ketti me, eki joly ólimnen qutylyp ketti. Endi senderden qutylyp ketpesin. Osyny óltirip kelseńder  jalaqylaryńa on, on dildá qosqyzyp beremin dep sońǵy eki jendetke buıryq berdi.

Eki jendet qapas saraıynyń begine kelgende Saıhan ákesiniń qasynda otyr edi. Jendetter alyp kelgen hatty Saıhannyń ózine oqytypty.

— Jaraıdy ruqsat, tek jerge kún shalyp ketip júrmesin, erterek oryndańdar, – dep bul da buıryǵyn qosa berip eki jendetti shyǵarypty Álı bek. Eki jendet shyqqanda artynan ere Saıhan da  shyǵyp úıleriniń qaı jerde ekenin baqylap bilip alypty da, kún batyp qas qaraıǵan soń eki jendettiń úıine  kelipti.

— Sizderge úlken buıymtaımen keldim, – depti Saıhan jendetterge. — Qasen degen bizge jamaǵaıyn jaqyn adam edi. Sol týraly sizderden tilegim erteń qandaıda amalmen bir jolǵa janyn alyp qala kórińizder! Ol úshin qansha qaqy ne tileseńizderde bereıin, – depti Saıhan.

— Oıbaı balam-aý onyń jóni kelmeıdi ǵoı. Hannyń jarlyǵy qudaıdyń jarlyǵynan kóri buryn jáne qattyraq ekenin óziń de biletin shyǵarsyń, óziń beker adam emes, aq súıek bektiń balasy ekensiń, – depti alǵashynda eki jendet birdeı.

— Joq aǵataılar, osy kúnde kim etegine namaz oqyp júr deısizder. Sol Qasendi ólim jazasyna usynyp otyrǵan Ákimniń ózi Qasenniń qandaı bir dushpanyna satylyp, onan kómeıine moldaý tyǵylǵan soń qalaıda Qasendi óltirý sharasyn qoldanyp otyr ǵoı. Qasen osy qylmystan aman adam edi, amalsyz aqshasy mol, bir dúmdi adam osy ólimge dýshar etken. Ózderińiz bilesizder Qasen kisi óltirip boqshylyq dúnıege qyzyǵatyn adam emes. Ózi asqan ǵalym, osyndaı adam kisi óltirip ketti deýdiń ózi adamnyń basyna sımaıtyn is qoı.

Bir jolǵa janyn alyp qalaıyn degenim edi. Qudaı úshiı suraımyn, ne qaqy tileısizder aǵataılar! – dep jalynypty Saıhan.

— Iapyraı balam sózińniń túbiri tóbemizdi shymyrlatty ǵoı. Bizdiń qolymyzda ne tur, bizdiki Ákimniń siltese qoly, shapsa qylyshy emespiz be. Sonda ony ólimnen qalaı alyp qalamyz? Óziń aıtshy, óltirmeı qoıyp qoısaq onyń ornyna ákim hannyń buıryǵynsyz-aq jazaǵa kesedi, – desipti.

— Osy jolǵa ólimnen alyp qalmaıyq deseńizder, aqylyn men-aq aıtaıyn. Aldymen sizder menen ne qaqy tileısizder? Sony aıtyńyzdarshy! Aıtyńyzdar, meni aıamańyzdar! – dep jalynypty.

— Qaraǵym-aý, aldymen adamnyń jany qalsynshy. Sonan soń beretin qaqyń qasha ma, – desip edi, Saıhan qaıtqen kúnde tamaǵynan ótkizsem degen oımen aqyny aıtqyzyp alǵysy kelip bolmapty.

Eki jendet baladan jekerek aqyldasyp alyp, Saıhanǵa kelip:

— Qaqyny qoıa tur dep edik. Óziń bolmadyń. Ekeýimizge bir-bir júz dildá berseń bolady ǵoı, – depti.

— Joq aǵataılar. Olarynyz az ǵoı.

— Bizdiń bir jyldyq aqymyz bir júz dildá emes pe, – depti ekeýi jarysa sasqalaqtap. Adamǵa nysap kerek qoı. Onan kóp surap ne qylaıyq.

— Aqshanyń shyǵynyna qaraǵaly turǵan men joq. Tek Qasendi bir jolǵy ólimnen alyp qalsaq boldy, – dep eki jendetke bes-bes júz dildá ustatqanda, eki jendettiń esteri ketipti.

— Qaraǵym-aı, munsha kóp aqsha bergeniń bizge aýyrlaý boldy-aý. Al endi baskeserden qaıtyp janyn alyp qalaıyq. Aqylyn óziń bizge úıret! - desipti eki jendet.

— Ol ońaı. Bas keserge ol adamdy kirgizetin esikti ashyp, solqyldaq edendi basty keıin shalqaıta ustap shetin aıaqpen teýip qozǵap jiberseńizder qozǵalysta tıek aǵytylyp baskeser edenge bos túsedi. Sonan soń baskeserdi  qaıtyp bir jarym adam kóterip joǵary kólbetip tıekteı almaıdy. Muny ákim de biledi. Ákimge:

—  Álgi baskeserdiń esigin ashyp jibergenimizde «ólimniń tez ıgi» deýshi edi qosh bolyńyzdar dedi de júgirip esikke bizden buryn baryp, edendi aıaǵymen teýip qalyp edi, baskeser edenge gúrs ete tústi. Qaıta ornataıyq dep edik, álimiz kelmedi jáne baskeserdi zańsyz ustaýǵa sizden qoryqtyq. Myna zalymyń osymen ólimnen úsh ret qaldy -aý, taqsyr! dep Ákimge zarlańyzdar, – dep Saıhan eki jendetke aqyl úıretipti.

Aqshaǵa belshesinen batqan eki jendet, neden bolsa da qaıtar túrleri joq:

— Balam endi qudaıǵa sen, bizge sen! Biz bir joly qudaıǵa táýekel destik, – dep anttaryn berisipti.

Saıhan jolaı qapas úıge soǵyp Qasenge bolǵan ýaqıǵany baıandap, úıine kelip ákesine syryn aıtpaı jatyp qalypty.

Tań aǵaryp atyp qalǵanda Qasendi qapastan shyǵaryp alyp aldaryna salyp aıdap, bas keserdiń janyna kelip Saıhan úıretken ádisterdi istep bas keserdi túsiripti de, Qasendi aıdap Ákimge baıandaǵaly kelipti.

Endi Ákimniń amaly taýsylyp, bar bolǵany eki jendetti aqyryp úıinen qýyp shyǵypty. Endi qapas saraıynyń begimen aqyldasyp tilge kóndirip, baskeserge aparmaı, jatqan jerinde óltirtpek bolyp, ózi Álıge kelipti Ákim.Álı Saıhan ekeýi úıinde otyr eken. Ákim kele sala keńesin bastaı jónelipti.

— Iá, Álı búgin saǵan kelip bir keńesip   keńeıip qalaıyn dep keldim. Otyz jyl osy Hakim hannyń qol astynda qyzmet ettim. Hannyń qandaı bir syndarynan ótip kelemin. Talaıdyń saýabyn alǵan shyǵarmyn. Talaıdyń obalyna da qalǵan shyǵarmyn deımin osy ótkizgen otyz jyl ishinde. Jaman ómir súrip jalǵannan kim ótkisi keledi deısiń. Qaısybirine qastyq ta jasadyq, ózinneń jasyratyn ne syr bar edi. Mende, qaısy birin aldadyq, qaısy biriniń aqtan aq janynda qıdyq. Osynyń bári de obal jáne kúná deıdi. Maǵan kezigip aldymnan shyǵyp, ne boldymǵa jolyǵyp kórgenim de joq. Sonyń bári qarǵamady, silemedi deısiń be? Al alqaǵany onan da kóp bolý kerek qoı.

Aldyma kelgen is qalaı bolsada aıaqtamaı ketken emes edi. Osy myna Qasen  degen, maǵan úlken bir pále bolyp jabysty. Ajaldyń oǵynan qutylatyn adam bolmaıdy deýshi edi. Osy Qasenge tap bolamyn. Úsh ret bas keserge amal istep, úsh ajaldan qaldy. Ólim jazasyna buıyrǵan hannyń jarlyǵy oryndalmady. Osy jarlyǵyna saı, úsh ret ólim jazasynan qutylǵan adamnyń jany keshilip, jazaǵa kesilsin degen jarlyǵy taǵy bar.

Hannyń osy sońǵy buıryǵy bola berer dep oılasam, anaý Ázim saýdager bir jaǵynan kúnde kelip tynyshtyǵymdy alyp barady. Oǵan aýlaq júr deýge qulqynymyz quryp, bárimizdiń de tamaǵymyzdan ótkizip, aldymyz «elý myń» altyn aqsha jep aldyq. Onyń tilegin oryndap bermesek, aqshamdy sal, men úshin qyzmet istep bergen joqsyńdar dese, qaıta qusyp jatý ońaı emes. Óz basym, elý myńdy alyp edim. Sonyń ekiden birin ustap jiberippin.

Mine bylaı tartsam ógizim ólip, bylaı tartsaı arbam synyp, amalyn taba almaı, aqyl qosyp bir is jasaıyk, – dep saǵan keldim. Shynynda Qasennen bizge túser ne bar. Ázim bolsa alyp turǵan almasymyz emes pe. Aqylyn taýyp, Qasendi tórtinshi ólimmen óltirip jibersek, Ázim keminde ekeýimizge onnan jıyrma myń dildá syılaıdy. Osy jaǵyn aqyldasaıyq – dep   sózin toqtatypty.

— Ákim eke-aý, maǵan ne iste demeksiń sonda. Sizdiń qoldan kelip óltire almaǵan Qasendi men qalaı óltiremin, – depti Álı balasyna bir qarap qoıyp.

Ákimmen ákesiniń sóziniń turpaıyn ishteı uǵyp, endi ne toqtamǵa keletinderin tosyp únsiz Saıhan otyrypty. Sonda Ákim:

— Bir balýan jigitke azdaǵan aqsha berip, ony da qapasqa salǵan adam boldyryp, Qasen ekeýin bir qapasqa salsaq sonan soń kúshi basym jigit Qasendi adamǵa bilgizbeı tunshyqtyryp óltirse dep oılaımyn. Al hanǵa jáne halyqqa qapasta jatyp qorlanyp, ózi ý iship ólipti deı salsaq, jabýly qazan jabýlysymen kete bermeı me? – depti jaýyz Ákim.

— Joq, ákim-eke. Men ondaıǵa endi bara almaımyn. Alamyn dese, Ázimniń aqshasyn qaıtaramyn. Nege deseńiz, hannyń jarlyǵy-jarlyq. «Ólimnen úsh ret qalǵan adamnyń jany keshilsin» degen jarlyǵyn buzyp, bólek bas shyǵara almaımyn. Bul qylyq hannyń qulaǵyna shalynsa, ol úshin óz basymyz ornyna ketedi. Aqshany Ázimge qusýdan tartynyp, basqa pále izdep alýdyń jóni joq. Ol túgil aqtan ólim jazasyna buıyrtyp otyrǵanymyzdyń arty ne bolar eken degende  kórer tańdy kózimmen atyramyn. Joq ákim-eke, men endi ondaıǵa bara almaspyn – dep Álı basyn biraq silkipti.

Qasendi obalsynyp ta, aqshany jek kórip te otyrǵan joq. Álı, túbinde óziniń jalǵyz balasy Saıhannan qoryqqanynan bas tartypty. Ákim qansha ardan bezgenmen amaly taýsylyp, óresi qysqaryp oılaǵany ornyna kelmeıtinine keıip úıine kelipti de:

«Qasen úsh retki buırylǵan ólim jazasynan qaldy. Bizdi aldap, ábden mezi qylyp bitti. Siz ulyqsattasańyz, endi bir ret ólim jazasyna buıyryp berińiz» – dep tilek hatyn jazyp, shaýypkelin Hakim hanǵa shapqyzypty. Hakim han, bul hattyń jaýabyna:

— Aldyńǵy jarlyǵym – jarlyq. Endi tórtinshi ret ólim jazasyna kessem óz jarlyǵyma, ózim qarsy shyqqan bolamyn. Sondyqtan  ólimnen qalyp Qasen ómir boıy jalǵyz bir aýlada ǵumyry ótetin bolsyn, – dep buıryǵyn jazyp, mórin basyp Ásem qalanyń ákimine keltiripti.

Amaly qansha, hannyń buıryǵyn qaıdan buzsyn. Sol kúnniń erteńinde han aıtqan qamaqqa aýystyrylypty Qasen.

Bul aýlanyń dál ortasyna salynǵan eki bólmeli bir tam úıi bolypty da qalaı-qalaı bes júz arshyn, tórt qabyrǵaly, bıiktigi syryq boıy, ishi kógal jasań eken. Aýlaǵa kirgen adam – tiri dúnıede bir saǵat syrtqa shyqpaıdy. Únemi aýlanyń ishinde boladyda, syrttan kelgen adam qalaı bolsa solaı sóılesýge bolatyn eken.

   Qasen Samatqa ań-tań. Nege habarsyz ketti? Álde hannyń balasy edim dep, ákimge  óktem júrek shyǵaryp, qarsy kelgen soń myna jaýyz ákim bir amalyn taýyp, qurtyp jiberdi me. Nemese meni ólim jazasyna buıyrǵan soń ólimin kózimmen kórmeıin dep habarsyz qaldy ma? Basqadaı jaman oımen meni kórmeı ketpeıdi. Týyspadym dep, menen júregi  aınyp buzylmaýyna júregim senedi.

Al Salaýat: tek zaty momyn jaralǵan edi, sonysyna baǵyp, men týraly jamandyq, jaqsylyqtyń qaı jaǵyna da barmaýyna ózim kepilmin. Samat ne bolsa da bir keselge dýshar boldy, –dep oılap,  tereń oıda júrgende Qasenge tapqan tamaǵy men ár túrli kitaptar alyp Saıhan kelipti. Qýanyshynda shek joq. Onyń qýanyshy: «myń kúngi ujmaqtan bir kúngi jaryq dúnıe» artyq, – degen edi jáne «ólmegen qul altyn aıaqtan sý ishedi» dep taǵy aıtýshy edi. Tiri adam ne kórmeıdi, sáti tússe munan da bir kúni bosap ta shyǵar. Jany birden qalǵan soń endi bul týraly sózdi qońyrsytar joq. Basqadaı jol izdeýim kerek. Endigi jerde Ákimge óshtik jasap qozǵaı bersem ákem de bul týraly qylmysty adam ekenin ózi aıtyp otyr. Qasenniń janyn áreń alyp qalyp júrgenimde, endi ákemniń janynan aırylarmyn, –dep isti uzaǵynan boljap, endi shamam kelgeninshe Qasendi jabyrqatpaı qasynda bolyp, ózinen sabaq oqyp, tilegen dúnıelerin daıyndap júrý kerek degen oılarmen kelgen edi.

Saıhannyń ákelgen tamaǵyn ekeýi keńese otyryp iship-jep, aýlanyń ishinde saıahattap az júrgennen keıin Qasen dosyna:

— Sen, osy ǵylym oqý ornynda oqytýshy ǵalym Samat degen jigitti biletin be ediń? – dep surapty.

— Bilemin ony nege esińizge aldyńyz?

— Sol qaıda júr eken degenim ǵoı, – depti Qasen.

— Estýimshe ol qazir mertigip qalyp, ákesiniń úıinde jatyr desedi. Tegi attan jyǵylǵan ba deımin.

— Sol Samat anyq tiri me, habaryn alshy! Teginde  birge bolyp kóńil qalyspaǵan jigit edi – depti arǵy túbin qazbalamaı.

— Jaraıdy onyń habaryn erteń-aq bilip kelemin.

 Saıhan úıine qaıtyp, erteńinde tamaǵyn, Qasen kerek eter degen zattaryn alyp taǵy kelip, Samattyń habaryn bylaı dep bildiripti:

— Osydan on bir kún buryn adamǵa aıtpaı, úıine baratyn bolyp jalǵyz ózi tún qatyp ketip bara jatyp attan jyǵylyp oń aıaǵy mertigipti. Úıine basqa bir qalanyń adamy taýyp alyp ákesine habary jetpeı, alty jeti kún jatyp qalsa kerek. Bir táýiri ákesiniń qolyna barypty.

— Jany qalsa bolǵany ǵoı, – depti Qasen.

Saıhan osylaı kúnde kelip júrip « Endigi jerde, qalaı da osy qapas aýladan qutqarýym kerek» degen jobaǵa kelipti de osy oıyn Qasenge  aıtypty.

— Ǵalym aǵa, ómir boıy qapasta jalǵyz qalaı ótpeksiz? Amalyn taýyp qashyp qutylǵanyńyz jón emes pe? – depti.

— Oı baýyrym-aı!Basyma is tústi dep elinen bezý degen sóz ózin tapqan anasyn tabanyna salyn  basý degen sóz emes pe? Meni mundaıǵa elim dýshar etip otyrǵan joq. Tek meniń kózimdi joǵaltý úshin egerlesken bireýdiń eges isine tatyp mundaı kúıge dýshar boldyq ǵoı. Osyny eskerý kerek. «Sabyrlyq túbi sary altyn» demeı me – depti Qasen.

     «Jaǵalaspaı, jan qalmaıdy» – deıdi emes pe? Qapastan qutylyp alǵan soń qaryǵyn ashaıyn dese qıyn ba? Qaıta aılanyp qastandylarynan kegin de alady emes pe? Bul jerde otyra bergende buǵan oıyn bóletin kimi tur? Ómir úshin talpynbaıtyn adam bola ma? Qyrqynan asqan balada, ómirge talpynady emes pe. Tipti qustyń balapandary da usharynda qanattaryn tarap talpynǵandyqtan aspandap ushatyn bolady emes pe!

Táýekel! Teris istesem  keıin kóre jatarmyn. Áıteý osy Qasen ǵalym úshin ne kórsemde ókinbespin. Amaldap júrip qapas aýladan shyǵarýdy oılaıyn» – degen sheshimge oıyn bir-aq tıanaqtapty Saıhan bala.

Saıhan oıyn oryndaý úshin tapqan amaly halyq ortasynan tańdaýly  sáıgúlik arǵymaqtar satyp alýǵa at tańdapty. Synynan talaı sańylaqtardy ótkizip, tańdamaly eki arǵymaqty baǵasyn basyp berip satyp alypty.

On bes kúnde jumyrtqadaı semirtip alypty da, endigi jerde etin qatyryp jarata bastapty. Attary ábden babyna kelip jarap bolǵan soń bir kúni  Qasenge kelip:

— Men eki ádemi arǵymaq satyp aldym, munyń birin sizge arnap aldym, ekinshisin ózime – depti Saıhan.

— Balalyǵyń-aı. Men ol atty qaıda júrip minbekpin. Ǵumyryma turaq bolǵan  aýladan men shyǵyp jatqamyn joq.

— Osy aýlanyń ishine anda-sanda minip kóńil kóterýge jarasa da bolǵany emes pe? Erteń alyp keleıin, synap kórińiz. At bolǵanda naǵyz maldyn sýreti, – dep maqtapty atpen eliktirgisi kelip Saıhan.

Erteńinde eki atyn erttep, ábzelin jóndep alyp kelip aýlaǵa kirgizip, ekeýi eki atqa minip, ary beri júrip saıahattapty. At degen adamnyń qanaty emes pe, atqa minip, kóńili sergip kalǵan Qasen ekinshi at alyp kelýine, qarsy bolmapty.

Aýla esiginde eki kúzet turady. Qasendi qandaı ádispen alyp ketý amalyn izdeı júrip, keleshegimizge kerek bolar degen aqsha, azyq jabdyǵyn qorjynǵa salyp daıyndap kelip júrip, ábden daıyn bolǵan kúni taǵy eki atyn alyp aýlanyń ishine kelip birin Qasenge mingizip, birin ózi minip, aýlanyń ishine ary beri jelip, shaýyp aýlany qyryq aılanypty. Tulparlardyń eti qyzyp ala qashyp, neden bolsada taıynbaıtyn ekpinge kelgende, Saıhan aýlanyń qala jaq qanatyna baryp endi qyr jaqqa buryla bergende aıqaı salyp tura shaýypty. Eti qyzyp alǵan tulparlar aıqaı estigen soń bastary qalaı kúsh bersin, eki qulaqtaryn tigip eleýrep, ala kep jónelipti.

Aýlanyń bıik qabyrǵasyna kelip qalǵanda aldymen Qasenniń aty búktetilip kep yrǵyǵanda aýladan asyp ketkenin ǵana bilip qalypty Saıhan. İle artynan kelip qalǵan ózi de tizginin qoıa berip, kózin jumyp qalǵan eken, aty yrǵyp   aýladan dik ete túsipti.

Qasen sol shaqta tizginin qarystyra tartyp barady eken. Saıhan aıqaı salyp janynan aǵyp óte shyqqanda aýyzdyǵyn azýǵa basyp alǵan arǵymaq kúsh bermeı Saıhannan aǵyp óte shyǵypty.

Sol ketkennen arttaryna qaramaı Qasen aldynda, Saıhan jete qabyl sońynda irkes-tirkes kete barypty. Qasen men Saıhan qashyp ketti dep kúzetshiler ákimge habarlap, ákim saılaýyttaryn shaqyryp olar endi at taýyp minip sońdaryna túskenshe, Qasen men Saıhan áldeqashan qara úzip joq bolypty.

Kún batyp, qas qaraıǵan kezde qalyń jynys ormanǵa kezigipti. Arǵymaqtardyń áptigi basylyp, bastary qolǵa erkin ıkemge kelip  ormanǵa toktapty eki jolaýshy. Atynan buryn túsken Saıhan Qasenniń aldynan jaıaýlap kelip atynyn shylbyryn ustap:

— Qateligim bolsa keshire kórińiz ǵalym aǵa, qapasta ǵumyryńyz ótpesin dep istegen amalym edi. Oıymdy oryndadym.

Endi qaı jaqqa qalaı barý, ne isteý, barlyǵynyń aqyly sizdiń qolyńyzda. Siz qaıda baryp ne kórseńiz tiri júrgende sizben birge bolamyn, – depti Saıhan. Qasen attan túsip az oılanyp:

— Aqylǵa toqtamadyń. Endigi jerde aqyr túbi nemenemen tynar eken, kezinde kóre jatarmyz. Qaıta barǵanmen, meni óltirgenimen qoımaı, seni de óltiredi. Sondyqtan táýekel dep uzap keteıik. Al saǵan aıtylmaǵan, mende kóp syr jatyr, ony ózine, keıin aıtylar – dep bir kúrsinip alyp, – al Samatka tildessek shyrmalǵan meniń ómirim ony da bir keselge dýshar etip alarmyn. Ne bolsada mundaǵy adamdarǵa umyt bolǵansha basqa jer, basqa elge uzap baryp bas saýǵalaıyk, – depti Qasen.

— Sonda qaı jaqqa baramyz ǵalym aǵa? – dep surapty Saıhan.

— Ol jaǵyn oılap ta úlgergemin joq. Biraq túbin oılaǵanda Uly Sultannyń qalasyna baryp panalaǵanymyz jón bolar. Nendeı jolmen jan baǵar ekemiz? Ony kúninde kóre jatarmyz, – depti.

— Jan baǵý jaǵynan ázirshe jalań shyqqamyz joq ǵalym aǵa. Ana-mynadan qurastyryp surastyryp, saýdalap, qaryzdap ákemnen surap, urlap jıyp alyp shyqqan aqshamyzda bar – depti Saıhan.

— Endi  «ushpaq bolsań zymyra» depti ǵoı, – dep attaryna minip kúnniń batysyna qaraı Uly Sultannyń qalasyn betke ustap tartyp ketipti eki jolaýshy.

       Aı júrdi, apta júrdi kim bilsin áıteý kóksegen shaharyna  kelip,   kishkentaı tam satyp alyp,  kásip izdemeı jata beripti.

Kúnderde bir kún Qasen kitabyn oqyp úıde qalyp, Saıhan shahardy aralap kele jatyp Uly Sultannyń ulyqtar jınalatyn saraıyna kezigipti. Saraıdyń ishi- syrtyn tamashalap júrse bir úlken taqtada: «Uly Sultannan jarıa!» delingen jazýǵa kózi túsip  álgi jarıanyń aıaǵyndaǵy jazýdy oqyp kórse, «Áleýmet halqymnyń ishinde, ǵylymǵa jetile oqyp bilgenimen jer betine tıgizgen eshbir paıdasy joq. Sondyqtan halqyma egin uryǵyn shashqandaı, eleýli ǵylymdy, elekten ótkizip, el ishine taratamyn. Aldymen osy ónerge úlesin qospaq bolǵan ǵalymdardyń ortasynda óner saıysy júriledi. Óneri asyp shyqqan ǵalymdy «Ǵalymdardyń Qarıy» degen ataq berip, bólek saraı saldyryp, ómir boıǵy dúnıe-jabdyǵyn qazynadan boldyramyn.

Synaq alýǵa qaziri ǵalymdardyń Qarıy Ǵazez ǵalymdy shyǵardym. Syn jeti kún júrilip bitedi» dep jazylǵan jarıany oqyp jadyna saqtap Qasenge kórgenderin kelip aıtypty. Sonda Qasen az kem oılanyp otyryp:

— E, Saıhan baýyrym, men qapas aýlasynda jatqanda sen qashyp keteıik degende men saǵan ne aıtyp edim. Óz Otanynan ketken adamda baǵamen baq turmaıdy degendi eskertkenim esińde bar shyǵar. Eger basymyzda baǵymyz turǵan kezimiz bolsa myna óner saıysyna biz de túsip, baǵymyzdy synap, ǵalymdardyń aldyna bilgenimizdi jaıǵan bolar edik, keregi ne, kesepat soǵyp, kezip júrgen surymyz mynaý. Bul jarıany maǵaı nesin aıtyp kelesiń? – dept.

—  Siz ómirden júz túrdi bilgende men birin de bilmeımin ǵoı. Sóıte tura aqylsyz kisiniń sózin aıtatynyńyzǵa men tańmyn. «Talapty tasty jarady, talapsyz tamuqta qalady» degendi nege esińizge almaısyz? Talpynbaı tarylǵansha, talaptanyp jarylǵan jón emes pe. İshki ónerińizdi syrtqa shyǵarmasańyz ishińizge kim túsedi. İshińizdegi óner shyqpaǵan soń basyǵyzǵa kir túsedi.– dep ózinshe Qasen ǵalymdy, tilinin jetkeninshe qaırapty Saıhan dosy.

— Iapyr-aı, oılamaǵan isimdi ot basynan shyǵardyń-aý Saıhan. Jaraıdy, sózińdi dalaǵa tastamaı taǵy bir baıqap kóreıin. Dostyq sózińdi almasam dońyz bolyp ketermin! – dep kúlipti Qasen.

        Eki kún ótip, úshinshi kúni Uly Sultannyń ulyqtar jınalatyn saraıyna kelip Ǵazez Qarıǵa sálem berip, óner saıysyna túskeli kelgendigin aıtypty Qasen.

— Ia batshaǵar, erterek nege kelmediń. Saıystyń bar mólsheri jeti-aq kún. Munyn eki kúni ótip ketti. Erterek kelip jattaǵanyń jón edi. Al jaraıdy, myna kitapti alyp baryp eki kún oqyp kelip saıysqa daıyndal, – dep bir úlken kitap beripti.

Kitaptyń syrtynan tanyp Qasen:

— Taqsyr, munan basqa qandaı kitaptan syn alasyzdar? – dep surapty.

— Osyny arshyp túgel aıtyp ketseń artynan taǵy tabylady. Aldymen osy kitaptan ót, – depti Qasendi mensinbegen álpetpen.

— Taqsyr, kúnáǵa buıyra kórmeńiz. Men myna kitapty ábden jat bilemin, oqymaı-aq qoıaıyn: onda basqa kitabyńyzdy berińiz.

— Kitaptyń ózin túgel oqyp shyqtym degeniń bolmasa syryna jetken joq bolarsyńn. Syry tylsym kitap qoı munyń.

—Taqsyr, sizdiń qalaı syn alǵaly otyrǵanyńyzdy men bilmeımin. Bul kitaptyń tylsym syryn aıtqyzamyn deseńiz jeti kún emes jeti jyl sóılep berýge bolady. Biraq, taqsyr, Uly Sultannyń belgilegen merzimi qysqa bolǵan soń men de soǵan jaraı aıtyp turmyn. Kitap qupıasyn túgel aıtqyzamyn deseńiz maǵan eń keminde úsh jyl kerek. Óıtkeni bul jalǵyz kitap bolǵanymen myń kitapqa sheshim beretin kitap ekenin    ózińiz de bilesiz, – depti Qasen.

Qarı Qasennen sasaıyn depti de syr bildirmeı, aldymen Uly Sultanǵa aqyldaspaq bolyp, Qasendi otyrǵyzyp qoıyp ózi Uly Sultanǵa kelip, Qasen týraly óziniń sezgenin, onyń kóp biletin adam sıaqtanyp turǵanyn habarlapty. Uly Sultan az oılanyp:

— Sol oqymysty, seni shoshytqan ǵalymdy aldyr beri, – depti. Qasendi dereý Uly Sultannyń aldyna alyp kelipti. Tártip boıynsha taǵzym etip aman saýlyq biliskennen keıin Uly Sultan Qasenge:

— Balam oqýdy qaıdan oqyp ediń? –depti meniń shaharymnan asqan ǵylym orny joq dep oılap otyratyn patsha.

— Taqsyr, oqýymnyn alǵashqysyn Hakim hannyń qaraýyndaǵy Ásem qaladan oqyǵan edim. Ol jerdegi oqýdy bitirgen soń jumysqa berilmeı oqýǵa berildim. Onan keıingi oqýymdy dál pálendeı jerden oqydym deıtin emes, bilgenimniń ústine tapqanymdy jalǵaı berdim. Oıdan da qyrdan da oqydym. Qysqasy ómirdiń ózinen aýdandysyn taptym, – depti Qasen. Uly Sultan:

— Al myna Ǵazez Qarıǵa qalaı syn bermeksiń?

— Qalaı syn alý bul kisiniń óz erkinde ǵoı. Meniki tek syn bere bilý ǵana. Bul kisi eki kún oqyp kelip syn ber dep bir kitap berip edi, ol kitapty men teginde jatqa bilýshi edim. Ol óte syrly, maǵynaly kitap, sonyń maǵynasyn túgel sheship aıtasyń degen soń men sóıleýime  merzim uzartyp berýdi tilep edim. Sóıleýge men erinbeımin, tek tyńdaýshy kisi bolsa. Ol kitaptyń bir aýyz sóziniń qupıa syryn sheship aıtý úshin bir juma kerek. Sondyqtan ol kisi erinbeı tyńdap otyra beretin bolsa mólshermen aıtqanda jeti jyl aıtyp bitedi, – depti Qasen.

— Al Qarı sen osy balaǵa osy kitaptaryńnan bir suraý bershi. Suraýlaryńmen jaýaptaryńdy men de tyńdap kóreıin, – depti Sultan ekeýin qatar synaǵysy kelip.

Sonda Qarı ilip alǵandaı:

— Óner degeı ne? – dep jalǵyz aýyz suraý beripti.

— Bul suraýdyn sheshimi: — osydan bes júz jyl buryn basylyp shyqqan, qyryq bir kitaptyń shyǵý sebebin qozǵaltady. Sol qyryq bir kitaptyń ishindegi barlyq sózin súzip tobyqtaı túıinin jalǵyz aýyz sózben aıtqanda, óner degen sóz – ómir degen sózge kelip tıanaqtaıdy. Buǵan dálel:

Dúnıege adam ómir súrmeıtin bolsa, óner de týmaq emes. Sol úshin ary qaraı keńeıtip aıtyp berýime ruqsat etinizder, – dep alyp Qasen sóılep ketipti.

Ómiri mundaı sóz estip kórmegen Uly Sultan ózin-ózi umytyp eki qolymen jaǵyn taıanyp Qasenge emes ómirden týǵan jáne endi týatyn ónerdi estigen saıyn esi ketip tań bolyp otyra beripti.

Mynaý bir sarnaǵan qý jaq eken. Meniń Qarılyq dárejemdi tartyp almasa ne qylsyn. Myna sóılep turǵandarynan ózime suraý berse ne boldym. Mynanyń aıtyp turǵandaryn men bilmek túgil estimegen sózder eken, – dep ózimen-ózi bolyp Qarı otyrypty.

— Osynsha sóılegende baǵanaǵy aıtqan kitaptaryńnan mólsherlep aıtqanda neshe betin aýdardyń? – depti Uly Sultan.

— Taqsyr-aý! Oqý ońaı deısiz be. Men sóılegeli bes saǵat boldy. Joǵarydaǵy aıtylǵan qyryq bir kitaptyń birinshisiniń eki-aq qaǵazy aýdaryldy. Meniń aıtyp otyrǵanym, tek sol kitaptyń ishine jazylǵan sózi ǵana emes, sonyń sózderiniń, mán-maǵynasy basqa kitaptarda da bolady. Solarmen teńestirip, sizderge uǵyndyra sóılep turmyn ǵoı. Kitaptyń betine jazylǵan sózdi zaýlatyp óte bergenmen tyńdaýshyda tobyqtaı túıini qalmaıdy ǵoı, – depti Qasen.

— Endi toqtata tur balam, – depti de, Uly Sultan Qarıǵa:

 — Osy balanyń aıtyp turǵandary durys pa?Álde jalǵan qosyp turǵan jeri bar ma? Men seni Qarı boldyrǵaly, osyndaı bir sózińdi estimegen edim. Osy bala ótirik shyn bolsada, meni úıirip áketti-aý, – dep óz shynyn da aıtypty suraýymen aralastyryp.

— Taqsyr bári de durys aıtylyp  jatyr, –depti Qarı, – teris jeri bar desem myna qý jaq bala ózime sap ete túser, – degen oımen.

— Balam saǵan shynymdy aıtaıyn, – depti Uly Sultan, – meı tek jeti atamnan kele jatqan Han Sultan taǵyna ǵana ıe bolyp kelemin. Seniń aıtyp turǵanyńnan tek qyzyǵa tyńdaǵanym bolmasa maǵan qonyp jatqan nár shamaly. Al myna Qarıdyń ózi biletin bolý kerek. Sondyqtan seni ózim ǵana tyńdamaıyn kóp tyńdasyn, jıylǵan ǵalymdar tyńdasyn. Sózińniń nárin sol kópshilik alsyn. Ǵalymdar degen bolmasa boljaýymsha sonyń qaısysy osynyń bárin bilip tur deısiń? Biletinderi synap kórsin, bilmeıtinderi, bilimine qosymsha alsyn. Bul sózdiń jalǵasy erteń bastalsyn. Al ózińe qazynadan bólek saraı beriledi, syrtyńnan saqtaıtyn qyryq sardar saqshy beriledi, – depti. Sonan eki begin shaqyrtyp:

— Ordanyń qataryndaǵy saraıdan, myna jigitke bes bólmeli úı berilsin. Saman palýanǵa bastatyp qyryq sardar saqshy berilsin! – dep Uly Sultan bir-aq jarlyq beripti.

Uly Sultannyń ózi bas bolyp barlyq ǵalym, oqymystylardy otyrǵyzyp «Óner men ómir» týraly sabaǵynyń jalǵasynan Qasenge sóıletipti. Kúnde osylaısha Qasennen syn alýdyń ornyna ǵalym oqymystylar sabaq alypty.

Sonda kóptiń ishinen, Ǵazez Qarıdyń aıaǵyn basyp júrgen ǵalym Dáýim degen ornynan turyp:

— Taqsyr, men dál óz basym osy balaǵa tań bolyp otyrmyn. Osyndaı kóp bilim, osyndaı ǵylymdy, qaıda júrip basyna toqydy degen suraý kele beredi maǵan. Jasym alpysty alqymdap qaldy. Qasenniń aıtyp turǵandaryn bilmek túgil estimegem. Osy baladan eń keminde on bes jyl sabaq alatyn túrim bar. Al basqa ǵalymdar ne aıtaryn ózderi bilsin. Men myna balany synamaq túgil ózine syn bere alatyn da shamam joq, – depti Dáýim.

Basqalary da Dáýimniń sózin quptap, Qasenniń bilimine tań ekendikterin aıtysypty.

— Kóp kún uzaq sóıledi, sharshaǵan shyǵar syńdar. Bir juma demalyp, qaıta jıylyńdar, – dep Uly Sultan úkim aıtyp taratypty. Sol kúnniń keshinde:

— İnińmen kel! – dep qonaqqa shaqyrypty Qasen men Saıhandy Uly Sultan. Qonaqtardyń ishinde ózine dos degen qonaǵyn qabyldaıtyn saraıyna Uly Sultaı ózi de birge otyryp aldaryna alýan túrli dastarhan jaıdyryp syra, baldy  kól kósir keltiripti.

Sózdiń bir kelisinde Uly Sultan:

— Balam senen men áli suraǵamyn joq. Al óziń, men suramaǵan soń aıtqan joqsyń. Seniń túp tegiń qaıdan, týysyń kim? El jeriń qaıda? Qaıdan kelip osy qalaǵa dýshar boldyń? Adam bolǵan soń syrsyz bolmaıdy ǵoı, óziń osyndaı úlken óner ıesi bola tura eskerýsiz qalýyńda bir syr bolý kerek pe deımin.

Nemene jasyrynyń bolsada, menen jasyrma. Bul dostyq kóńilmen surap otyrǵan syrym, – depti Uly Sultan.

— Taqsyr munyńyzǵa quldyq jáne muny suraǵanyńyzǵa myń-myn rahmet aıtamyn!  Meniń syrymnyń ishinde aýyr qylmys ta bar, qylmyssyz qylmysqa urynǵanym da bar. Ómir boıy esimnen qalmaıtyı armanymda bar, ózegimdi órtegen kegim de bar, aırylmasymnan aırylǵan qaıǵymda bar. Endi synyǵy kóp syrymnyń shyńaýymen, sylaýy óz aldyńyzdan tarasyn. Qandaı ýáj aıtsańyz da tórelik sizden – dep Qasen ómirbaıanyn bastapty. Uly Sultanǵa Qasen bir jasynan beri qaraıǵy kórgen mıhanatymen qyzyǵyn qaldyrmaı barlyǵyn baıandap biraq  shyqqanda:

— Alda qaraǵym-aı, ómiriń bes patshadan bezeý kórip qańǵyrǵan Jahashanyń ómirine uqsaǵan eken ǵoı. «Adasqannyń aıyby joq, úıirin qaıtyp tapkan soń» degen ǵoı. Beınetsiz ómir,ómirsiz beınet qaıdan týsyn. Osy kórgen beınetińe ókinbe de, ókpeleme! Oısyz, muńsyz pende az ǵoı osy zamanda. Osy kórgen beınetiń ójetigińe saı bolǵan bolý kerek. Ot basy, oshaq qasynan shyqpaıtyn, albaty jetesizderdiń biri bolsań saǵan mundaı ótirik shyndy jala jabyspaǵan bolar edi ǵoı! Sol jipsiz, jigersizderdiń biri bolsań menimen dastarhandas otyrmas ta ediń ǵoı. Senen qatelk tappaı otyrmyn, munyn barlyǵy Hakim hannyń qataldyǵynan týǵan is eken. Ol qol astymdaǵy qalyń buqaram ne bolyp jatyr dep eskermegendiginen týǵan beınet pen janjal dep sheshemin. Olaı deıtinime dálel: Sen qaıyr surap júrip Hakimniń eki balasyna alǵash kezigip, olarmen dostasqanda ol balalar, ákesiniń qatal minezinen qoryqqandyǵynan osy is ónip shyǵyp otyr.

Aqyr túbi qaıyrly bolsyn balam! Buǵan renjime. Osy sózimiz osymen ázirge doǵaryla tursyn. Al endi men ózim sheshimin bile almaǵan birneshe suraýymdy bereıinshi:

— Han taǵynda otyrǵan adam, halyqtyń nemenesi?

— Han ǵadiletti bolsa, halyqtyń tirek tıanaǵy, ǵadiletsiz bolsa, halyqtyń kóretin qıanaty – degen sóz sheshimi ǵoı.

— Al sonda, halyq hannyń nemenesi?

— Halyq –hannyń bolattan soqqan qorǵany, sýalmaıtyn sýsyny ǵoı.

— Halyqtyń basynda han otyrmasa qaıter edi?

— Taqsyr meniń birinshi  suraýǵa   bergen    jaýabymdy uǵa almaı qalǵan ekensiz ǵoı. Bir úlken darıaǵa bir maıa shópti salyp jiberse, shashaý shyqpaı maıa qalpymen aǵa ma? Súzgish salyp aldynan tosyp almasa aldy-aldyna bytyrap, kezikken buta tomarǵa, salyndyǵa ilinip saǵdary qalmaı tozyp, joǵalady emes pe?

Ómir degen darıa daǵy, adam degen sol darıanyń salyndysy ǵoı taqsyr. Tıanaǵy bolmasa, tuńǵıyqqa batady emes pe?.

— Ata jolymen kele jatqan ýázir, bek, qazy, sardar basy, qarı, ımam, molda, qoja degender sıaqty halyq basyn aılandyratyn qalyń basshylyqty joǵaltyp, tek han taǵynda jalǵyz han ǵana otyrsa qaıter edi?.

— Munyńyzdy da uǵyndyrý úshin bir mysal keltirip aıtaıyn. Bul jaǵy birinshi suraýyńyzǵa baılanysty. Jalǵyz shynar tamyry bolmasa kókteı me? Búrlep butaqtamasa, kórer kózge sáni bola ma jáne búrsiz jalǵyz denesi adamǵa aıýanǵa pana bola ma? Sondyqtan shynardy kóktetetin tamyry bolsa halyq hannyń tamyry, kóktegen búri sol halyq. İshinen shyqqan, joǵardaǵy ózińiz aıtyp otyrǵan sizden keıingi usaq basshylar degen sóz ǵoı, – dep Hanmen Qasen suraýmen jaýapty toqtatypty.

Uly Sultan, osy keńesten keıin úlken tolǵanys oıǵa ketipti. Qarystaı ǵumyrym bolsa súıemdeıi ótti. Seksennen asyp, toqsanǵa taıap otyrǵan jaıym mynaý. Az jas jasaǵamyn joq, osy jastyń jıyrma jetisin patsha uly bolyp baıqaýsyzda balalyq shaǵym dep ótkizdim. Ony arman etip qaıtemin, qalǵan alpys jylymdy, patshalyq taqta otyryp, ǵumyrymdy    ótkizdim. Ne taptym? Ne istedim? Ǵylym joly, ǵylym tilimen qarap aıtqanda túk istemegen sıaqtymyn. Bar kórgen qyzyǵym betime jandy qaratpadym,  tamaǵym toq, kıimim bútin ǵana boldym. Osydan basqa  meniń  kórgen qyzyǵym qansha. Al endi tórimnen kórim jýyq shaqqa qeldim. Ajalym jetip óle ketken kúni myna dáýlet, myna ataq, myna shen-shekpen, bar qazyna kimniń qolynda qalady. Tamyrynan sola qýarǵan terekteı  qoparylǵan ornym ǵana qalady emes pe.  Óledi  ekenmin dep ýaıymdaǵanda   ajaldan arashalap meni kim alyp qalyp jatyr.  Al óledi ekenmin dep ómirdi de umytyp ketýim qalaı bolady. Alpys jyl jaman-jaqsy bolsa da qolymnan ósirip-óndirip, ystyǵyma kúıdirip, sýyǵyma tońdyrǵan qalyń  buqara halqymnyń qaryzy ólgen kúnde moınymda ketedi. Sonda ornyma belgi boldyryp, otyrǵyza qoıatyn kimim tur. Osyǵan bir oryndy adam oılastyratyn ýaqytym boldy. Sonda men bir adamdy jarylqaý úshin ǵana   emes, áleýmet qalyń buqara úshin beıil buratyn adamdy tabýym durys. Sonda meniń taýyp otyrǵan jáne uıǵaryp otyrǵan adamym osy Qasen ǵalym emes pe.

Endi men taqta qansha otyrarmyn. Qasendi Han Sultan bolǵyzyp kórip, halyqqa qandaılyq basshylyq beretinin kózimmen kórip, bolmaı bara jatsa basqadaı bedeldilerdiń birin usynýym oń is emes pe, – degen sheshimge bir-aq kelipti Uly Sultan.

Uly Sultan osy oıyna tıanaqtap, óziniń qol astyndaǵy handaryn, ýázir, bekterin, sardar, saralary, ımam, qazy, molda, qoja, qarı, ǵalym, qara bı, sıaqty ıgi jaqsylaryn úsh kúnniń ishinde jıyp, uly «májilis» istep, joǵardaǵy óziniń oıyn túgel aıtypty. Sonda ózimen birge jasasyp kele jatqan qart ýáziri Ǵalymbek:

— E, taqsyr, ólim degendi oılaǵan da jón, oılamaǵanda jón. Biraq, ásirese ajal taǵdyrymen salystyra kelgende qara buqarany kún buryn qamqorlyǵyńyzǵa alǵanyńyz  jón. Sonda biz qamalyp otyryp qaı jol tabamyz. Óz qalaýyńyz neni qalaıdy, kimdi qalaıdy? Halyq úmit etetin meniń turǵan jaıym mynaý, kelisip otyrǵamyn joq. Ekeýimiz sol ózińiz jaqyndatyp otyrǵan toqsanǵa birge barǵaly otyrmyz. Al ajal ekeýmizge birge kelgeli qarysyp turǵan joq pa. Sonda ózińizdiń oıyńyz kimdi unatsa, sol bolmaǵanda qaıtedi, – dep sózin toqtatyp, ornyna otyrypty.

— Basqadaı ıgi jaqsylarym ne oılaǵan oılaryń bar? Men dáreje úshin aıtyp otyrǵamyn joq, halyq úshin aıtyp otyrmyn. Sóıleýshi barsyndar ma? – dep jáne surapty Uly Sultan.

Sonda Esimbek degen han:

— Taqsyr, Siz ekeýińizden asyp kim ne aıtady deısiz? Óz qalaýynyzdy tosqan ǵoı, bizdiki – depti tujyrymdy ǵana.

— Olaı bolsa, áleýmetim! Ata mırasta bolyp kórgen bir is oıyma kele berip bolmaǵan soń, senderdiń aldaryńa salǵaly, osy jıyndy ashyp edim. Sol oıymdy senderden jasyrmaıyn. Ol oıym:

Osynda ǵalymdarǵa ǵana áıgili bolǵan Qasen degen jas ǵalymdy unata beremin. Ol bala ata tegimen emes, asqan bilimimen ózin osy iske tartady. Ata-tekte ne tur deısiń! Qara buqaranyń qamyn jegen, ǵadilettilikti quryp, is júrgizse boldy emes pe? – dep oılaımyn. Boljaýymsha Qasenniń ǵylymǵa tereńdigi qazir osy dúnıe betinde joq bolýǵa tıis dep baǵalap otyrmyn, –  depti.

    Uly Sultan osy jınalǵan tobyn taratpaı, jeti kók qasqa arǵymaq aıtyp shalyp, uly dýman toı jasap, Qasen ǵalymdy ózi uıǵarýy boıynsha jáne kóptiń maquldaýymen, uly Sultan taǵyna otyrǵyzyp, Qasenniń tilegi qabyl bolyp muratyna jetipti.

Ǵylymnyń ashpaıtyn esigi, sheshpeıtin túıini, balqytpaıtyn qattysy bar ma? Han Sultan taǵyna otyrǵannan keıin barlyq isin ǵylymmen ómirdi ushtastyra júrgizip, ǵadyletti joldy alǵash ashqan Qasen patsha eken.

Ǵadyletsiz joldardy arshyp tazalap, qara buqaranyń qamyn jep, aryqaraı óz tusynda adamǵa degen ıgi isterdi bastap, ilimin elge taratqan eken.

          Qart Uly Sultan, ózi tilenip ornyna Qasendi  qoıǵannan keıin qart ýázir de jańa Sultanǵa tilek bildirip, jumysynan bosap, onyń ornyna ýázir etip Saıhandy qoıypty.

Qasen patshanyń munan keıingi ómirin áńgimeniń aıaǵynda bylaı boldy dep aıtady:

«Jańa han Sultanǵa qutty bolsyn aıtýǵa syı sıapatyn alyp, qaramaǵyndaǵy alpys han, qoshametshi qosyndarmen kelip amandasyp qaıtyp jatypty.

Hakim han, eki balasy Salaýat, Samattarmen qosylyp, óz handaryn qoshametteý jáne jańa uly hanǵa bular da júzdesý úshin, Ásem qalanyń ákimi Qapas begi Álı, Ázim saýdager barlyǵy syı-sıapatyn alyp kelisipti.

Bulardyń qelgen habaryn estigende Qasen patsha, Hakim han,  Salaýat  Samat, Álılerdi  bólek saraıǵa túsirtipti.

Bular otyryp jaıǵasyp bolǵan soń, amandasýga Qasen men Saıhan, Hakim hanmeı Álıge sálem bergende uly hanǵa ózderi ıbaǵat etip, «Aldıar» dep bas ımek bolǵanda bas ıgizbeı túzý kelip, tós soǵystyryp amandasypty.

Dostyq mahabbattyń qıyn ekendigin sózben aıtyp jetkizýge til jetpeıdi. Birin-biri bas salyp qushaqtaǵanda, Samat talyp ketip, Qasenniń saqtaýshylary sút búrkip dem salypty.

Bul qylyqty kórip, Hakim han, tań-tamasha bolyp, ańtarylyp, turyp qalypty.

— Ómir qaıyǵy ózi ákelip tabystyrǵan soń, munysyna shúkirshilik eteıik, — Assalaýmaǵalaıkým ákeler! – dep Saıhan Hakim han men óz ákesine sálem berip, taǵzym etip: — Tanymaı qaldyńyzdar-aý! — Myna uly sultan, baıaǵyda qapas aýladan qashyp ketken Qasen ǵoı. Al men Saıhanmyn, – degende:

— Alda qaraǵym-aı, – dep jalǵyz-aq dybys shyǵaryp, saǵynyshtan talyp ketipti Saıhannyń ákesi.

Dúnıe ne bolyp ketkenin bilmeı Hakim han qapalaqtap jan-jaǵyna qaraı beripti.

— Ata aıypqa buıyrmańyz, astarly syrmen taǵdyr-balanyńyz Qasenmin, qatelik isim bolsa qeshirersiz, siz týraly istegen qıanatym joq bolý kerek. Ómirdiń ózi osylaı; qaýyshýymyzǵa jazǵan shyǵar. Birimizdiń-birimizge İstegen qatelik isterimiz bolsa keshiseıik. Endi sheshilmeıtin túıin, keshilmeıtin qúná qaı-qaısymyzda qalmaýy kerek, – dep kilemderdiń ústine, qabattap jaıylǵan manat qórpelerge, qus jastyqtarmen jasalǵan oryndarǵa otyrýǵa qonaqtaryn, Qasen sultan ózi usynyp shaqyrypty.

Bul qylyqtar men jylaýlar, saǵynysh, qaýyshqan qushaq munyń ne ekenin, kim ne aıtyp, qalaı bolyp jatqanynyń birin de túsinbeı, Hakim han tań-tamasha bolyp otyra beripti.

— Endi ne ekenin bilmeı, tańǵajaıyp is kórgendeı bolyp otyrǵan myna atamyzǵa, jónimizdi aıtyp, uǵyndyryp maýqymyzdy basqanymyz jón bolar. Sonda istiń basynan osy tabysyp, qaýyshýymyzǵa deıingi bolǵan oqıǵany men qapasqa alynǵanǵa deıingi, ótken ómirdi Samat sen aıtyp ber. Onan keıingi ómirdi Saıhan sen aıt! – dep Qasen ózi tyńdaýǵa taǵyna otyrypty

Sóıleýge ózine mursat berilgen soń Samat ishine sımaı júrgen oqıǵany bir-aq aǵytypty. Onan soń kezek Saıhanǵa kelgeı son, shabatyn attaı kerilip alyp:

— E, ádilettik bar jerge qastandyq ta júrmeıdi eken. Biz Qasen ekeýmiz qapasta dos bolyp, han Sultan taǵyna da birge otyrdyq. Al endi men ejiktemeı Samattyń toqtaǵan jerinen keıin biz ne kórdik, nendeı qıynshylyq is basymyzdan keshtik, osylardy aıtaıyn, – dep Saıhan saýlatyp aıtyp aqyrǵy túbi kelip, rahatqa jetken jerine deıin aıtyp bir-aq shyǵypty.

— Alda qaraqtarym-aı qateligimdi keshire kórińder! Bar keseldiń jolyn ashqan men ekenmin. Óıtkeni úkimim ǵadyletsiz bolǵan eken. Ásem qalanyń beginiń aýzyna nanyp, bar dúnıeni men búldirgen eqenmin. Kúnámdi keshe kórinder? Shirkin esil, sol Jamal tiri barma eken! Esil jas, eńireı- eńireı taǵy meniń paryqsyzdyǵymnan ańdyǵan arannyń aýzyna túsip aqyrǵy demi bitti me eken, – dep ókinipti Hakim han.

— Taqsyrlar-aı endi mende jasyratyn ne syr qaldy. Men jasyrǵanmen Saıhan tiri, bul álde qashan ózińizge pash etken bolar. Bastapqysyn Ásem qalanyń ákimi tolyqtyrar. Men sol arman qylyp otyrǵan Jamal týraly bilgenimdi aıtaıyn. Jamal áli tiri. Biraq onyń kórgen kúni qarań! Sizder qashyp ketkennen keıin kóp izdeý boldy, biraq derekteriń tabylmady. Sizderdiń sońdaryńyzǵa ásirege men tústim, óıtkeni jalǵyz balamnan qalyp qaı dúnıeden opa tabam. Eger kezigip tabylyp jatsa ne bolsa da birge bolaıyn, – dep izdedim. Amalym qansha, bir dereq tappaı úsh aı júrip qaıtyp, Ásem qaladaǵy úıime bardym. Men úıime kelip shaıǵa otyrmaı jatyp, ákimnen qaǵaz alyp, bir saqshy jigit keldi. Qaǵazyn oqyp qarasam:

«Qúmis degen qempirmen onyn qyzy Jamal ekeýin sańylaýsyz qarańǵy qapasqa sal» – degen jazýdy oqydym! Buǵan bar aıtqanym — Olaryń qaıda?, – dedim.

— Aýlanyń syrtynda , – dedi saqshy jigit.

«Jarlyq qatty, jan tátti» amalym qansha, olarǵa bolyspaq túgil balań qashqyndy alyp ketti, onymen ózi birge ketti, osynyń bárin astyrtyn istep otyrǵan sen dep qaı kúni ózimizdi qapasqa tyǵar dep shoshyp júrgen sum basym, bir aýyz sóz de suramaı qempir men qyzdy qapasqa qirgizip jiberdim.

Kúmis kempir qapaska shydamady ma, joq álde qusa boldy ma, jeti kúnnen keıin qalderin bileıin dep qolyma shyraq alyp, kirip barsam sheshesiniń basyn qushaqtap jylap otyrǵan qyzdy kórdim. Bastabynda ne ekenin bilmeı qaldymdaǵy – nege jylaısyn? – dep qyzǵa suraý berdim.

— «Apam qaıtys boldy» dep, eńirep jiberdi. Buǵan meniń ne lajym bar? Onda, apań ımandy bolsyn! Endi jylama. Óziń mundaı jerde otyryp, ólgen adamdy qúdaıdan nesine joqtaısyń, – dep qataldaý kóńil aıtyp, Kúmis kempirdi qapastan shyǵartyp, Dárýishtiń kempirine arýlatyp, beıitke qoıǵyzdym.

Sonan beri, sol Jamal áli qapasta. Al munyń qylmysy ne? – dep surastyrsam:

Ázim degen baı saýdager Jamaldy almaq boldy. Oǵan kempir Jamaldy bermeıdi de, Jamal tımeıdi. Qansha múkamal dúııe tóksede olar aıtqanynan qaıtpaıdy. Buǵan yza bolǵan saýdager Ákimge aryz aıta barady. Ol ózi baı saýdager barǵanda tek barsyı ba? Kúshpen osylardy kóndirip ber dep ákimge bir júz myń dildá syı aparady. Osy  dildá úshin, Jamaldy Ázimge kóndirý úshin qapasqa sal dep maǵan aıtqan eken.

Mine sonda qaranǵy qapasqa túsken Jamal, kúni búgin tiri. Áli sol qapasta jatyr! – dep Álı sózin bitirgende Qasen ash búıirin taıanyp, aýzynan qasyretti dem shyǵarǵan eken.

        İstin beti ashylyp, barsha qaıǵy qasiretin tógip zar qaǵyp zahar shekken, muń men muqtajdyqta,  ǵumyry ótip bara jatqan mahabbat úshin, qaıǵymen qasiret shegip, qapastan qapasqa, beınetten-beınetke ótip, sol mahabbatyn berik ustaǵan adal jary Jamaldy sol mıhanat azap tartyp otyrǵan jerinen uly Sultan Qasen ózi izdep baryp tabysyp, qutqaryp ordasyna alyp qaıtypty.

Baqtalas dushpandary bas ıip jazasyn alypty.

Qasen Han Sultan degen dárejege jetip, halqyna qaıyrymdylyǵynyń arqasynda muratyna jetipti.

---