InfoHub Logo

Islam qundylyqtary men qazaq salt-dástúriniń sabaqtastyǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Á. Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategıasy qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna joldaýynda «Jańa qazaqstandyq patrıotızm – bizdiń kópultty jáne kópkonfessıaly qoǵamymyz tabysynyń negizi. Bizdiń halqymyzdyń óz mádenıeti, óz dástúri men salty bar» dep, aıtqan bolatyn. San ǵasyrlar boıy ata-babamyz dástúrli ıslammen ádet-ǵuryptarymyzdy osy kúnge deıin sabaqtastyryp, mádenıetimiz ben qundylyqtarymyzdy jalǵastyryp keldi. Dástúr (latynsha, traditio-jalǵastyrý) – tarıhı qalyptasqan qoǵam úshin paıdaly urpaqtan-urpaqqa berilip jáne belgili ýaqyt aralyǵynda saqtalyp otyratyn adamzat tájirıbesiniń jalǵastyǵy men jıyntyǵy, mádenı murasy: ádet-ǵuryptar, yrymdar, júris-turys qalyptary men tártipteri, úrdister, jón-joralǵylar, meıramdar, rásimder jáne t.b.

“Salt-dástúr – til men mádenıet bastaýlarynyń anasy” degen. XVIII ǵasyrdaǵy nemis aǵartýshysy I.G. Gerder onyń jazba mádenıet pen azamattyq qoǵam qalyptasqanǵa deıingi ýaqyttaǵy mádenıetti tasymaldaýshy mańyzyn baǵalap otyr. Sol sıaqty, «halyqtyq nanym-senimder halyqtyń shynaıy dinı ómiriniń kórinisi bolyp tabylady. Eger ulttardyń tarıhy mádenıet qatparlarynan turatyn bolsa, din qashan da sol mádenıettiń negizgi elementi bolǵan» delingen. Qazaqtyń ulttyq: ımandylyq, meıirimdilik, izettilik, ınabattylyq, dástúrleri, meımandostyq, qonaqjaılyq rásimderi ulttyq mádenıettiń aıqyn belgileri bolyp tabylady

Dástúrimizdi dáripteıtin jáne de dástúrimizdi jańǵyrtýdyń tıimdi joly bolashaq urpaqtarǵa júıeli ulttyq tárbıe berý.Bala kúninen ulttyq qundylyqtarymyzdy boıyna sińdirý,ata-babalarymyzdyń qaldyryp ketken murasyn saqtaý kerektigin túsindirý.Ol ulttyq muralarymyz tárbıeden bastalady,ıaǵnı adam boıyna adamgershilik,adaldyq qasıetterin daryta bilý qajet.Úlkenge qurmet kórsetip,kishige izet kórsetip kishipeıil bolýdy ult tárbıesi isinde uǵyndyra bilý kerek.Jan dúnıeni tárbıelemeı úlken jetistikterge jetý qıyn. Ǵalym M.Aryn «Sábı shyr etip dúnıege kelgennen bastap, dara fánıden, dara baqıǵa attanǵanǵa deıin adam balasy, paıǵambar aıtqandaı, ómirdiń tárbıesinen ótedi. Ómirdiń tárbıesi ıaǵnı ol – dástúrler. Jaqsy dástúrler kóp rette tárbıelik erejeler túrinde bolady,ıaǵnı «tárbıe tal besikten» demekshi sábı kúninen jaqsy qasıeterdi boıyna sińirip dinge sáıkes dástúrlerimizden ótip,rýhanı tárbıelenedi. Imam Aǵzam Abý Hanıfa «tárbıe tulǵany tárbıeleıtin nemese buzatyn qasıetti bildiredi» - degen tujyrymǵa kelgen. Sonymen qatar qurandy tápsirleýshi ǵalym Báızaýı: «Tárbıe-qabiletti damyta otyryp, kemeldikke jetkizý» – dep túsindirgen. 

Kisi kútý dástúri boıynsha qonaq qabyldaý, qonaqasyn berý, qonaq káde jasaý ulttyq mádenı rásimder arqyly oryndalady. Úlken Keńestik ensıklopedıada: «Ádet-ǵuryp – ıslam dini taraǵan elder arasyndaǵy halyqtyq dástúrli quqyǵy»,- delingen. Islam qundylyqtary men qazaq salt-dástúri arasynda ádemi sabaqtastyq pen úndestik bar jáne ekeýiniń de alatyn orny qazirgi ýaqytta úlken mańyzǵa ıe. Olaı bolatyny, ata-babamyzdyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptarynyń qaınar kózi – ıslam. Ásirese, Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s)-niń súnneti men hadısteri ádet-ǵuryp retinde qalyptasyp, halqymyzdyń mádenıeti tórinen oryn aldy.

Eldiń tarıhyn,ótkendegi ómirin,dástúrin,kásibin turmys -tirshiligin bilmeı turyp, bolashaqqa umtylý qajet emes.Qazaq halqy úshin din men dástúr rýhanı jetilip,ult bolyp jandanýymyz úshin qajet.Sol sebepti de ata-babalarymyzdan kele jatqan dinimizdi dástúrimizben ushtastyra ózgertpeı damytyp kelesi urpaqqa qaldyrýymyz qajet.Árbir dástúrimiz dúnıege kelgen kúnimizden ólgenge deıingi ómir súrý qajettilikterimizdi qamtıdy.Halqymyz ejelden adamgershilik pen izigilikti boıyna sińirip,jaqsylyq pen baýyrmaldyq sezimin joǵary qoıǵan.Bala kúninen eshkimniń ala jibin attamaý kerektigin uqtyryp,ata-babanyń ulyq tárbıesin urpaǵyna amanattap,salt-dástúrdiń ozyq úlgisin ustanǵan halyq.

Ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti
Fılosofıa jáne saıasattaný fakúlteti
Dintaný mamandyǵy 4 kýrs stýdenti Joldyqara Madına
Jetekshi aǵa oqytýshy Týngatova Ý.

---