InfoHub Logo

Mazmuny:

Kirispe.........................................................................................................................

Negizgi bólim...............................................................................................................

I. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń orta mektep oqýshylarynyń adamdyq jáne tanymdyq qabiletterin damytýdaǵy mańyzdylyǵyn aıqyndaý.....................................................................................................

1. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń tanymdyq mańyzy.....................

2. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń tárbıelik mańyzy jáne onyń mańyzyn joǵaltyp almaý úshin oqý prosesinde júrgizilýi kerek sharalar..................................................................................................

II. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń qazirgi kezde keńinen qoldanylyp júrgen ádisterin taldaý jáne osy ádisterdiń tıimdiligin saraptaý...................................................................................

1. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń qazirgi kezde keńinen qoldanylyp júrgen ádisteri.......................................................

2. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń zamanaýı ádisteriniń tıimdiligin saraptaý...............................................................

III. Orta mektepte qazirgi kezde oqytylýy tıis ózekti lırıkalyq shyǵarmalardy tańdaý tásilderi jáne tańdalǵan týyndylardy oqytý ádistemelerinde qoldaný múmkindikterine mysal keltirý.........

1.Orta mektepte qazirgi kezde oqytylýy tıis ózekti lırıkalyq shyǵarmalardy tańdaýda súıený kerek talaptar....................................

i. Qazaq avtorlarynyń shyǵarmalary....................................................

2. Tanymal shetel avtorlarynyń shyǵarmalary negizinde lırıkany túsiný deńgeıin tekserý ádisin usyný.................................................

IV. Orta mektep oqýshylary úshin lırıkalyq shyǵarmalardy oqý kezinde týyndaıtyn túrli qıyndyqtardy taldaý jáne sheshý joldaryn usyný........................................................................................

1.Lırıkalyq shyǵarmany qabyldaýdaǵy orta mektep oqýshylarynyń psıhologıalyq erekshelikterin taldaý jáne osy erekshelikterge baılanysty oqytý úderisindegi kedergilerdi anyqtaý, olardy sheshýge baǵyttalǵan oqytý úderisine engizilýi tıis sharttar men ádistemelerdi  negizdeý.......................................................

2. Orta mektep oqýshylaryna lırıkalyq shyǵarmalardy oqytý kezindegi elektrondy qurylǵylarǵa degen táýeldilik máselesin sheshý joldaryn usyný..............................................................................

3. Orta mektep oqýshylaryna lırıkany úıretýde olardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa jáne synyptaǵy durys qarym-qatynas atmosferasyn qalyptastryýǵa baǵyttalǵan oqytýdy uıymdastyrý joldaryn usyný.........................................................................................

Qorytyndy................................................................................................................

Paıdalanylǵan ádebıetter.......................................................................................

 

                         «Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytý»

Taqyryptyń ózektiligi: Lırıkalyq shyǵarmalardy oqytý qazirgi kezdegi oqytý baǵdarlamasyna kiriktirilgen, alaıda keı jaǵdaılarda ádebıet pánin, onyń ishinde lırıkany úıretýdiń mańyzdylyǵyna kúmánmen qaraý kezdesedi. Kúmándaný orta mektep oqýshylarynyń jáne olardyń ata-analarynyń tarapynan baıqalady, nátıjesinde oqýshylardyń lırıkany oqýǵa degen yntasy tómendeýi, lırıkany oqýdan góri naqty ǵylymı pánderdi oqýdy joǵary qoıý men osy taqyryp tóńireginde muǵalim men bilim alýshylardyń arasyndaǵy kelispeýshilikter oryn alýda.

Atalǵan jaǵdaıdyń týyndaýy orynsyz deýge bolmaıdy, sebebi sońǵy jyldary oqý standarttary men oqytý saıasatynda kúrdeli ózgerister oryn aldy, biraq ádebıettik oqytý men lırıkany úıretý osy ózgerister sheńberinen tys qalyp qoıdy. Sonymen qatar, zamanaýı eńbek naryǵynda básekege qabiletti maman bolý úshin qoıylatyn talaptar qoldanbaly pánder arqyly alynatyn bilimdi qajet etedi, al qazaq tiliniń mártebesi kóp jaǵdaıda shet tilderinen tómen turýyna baılanysty ádebıet pen lırıkany oqý qajetsiz bolyp qaldy degen jańsaq kózqaras qalyptasqan jáne osyndaı pikir bilim alýshylar ortasynda keń taralýda.

Jaǵdaıdyń ýshyǵýyna orta mektepke arnalǵan ádebıet oqýlyqtaryn qurastyrýda jáne múǵalimderdiń oqý josparyna saı lırıkany oqytý prosesinde oqýshylardyń qyzyǵýshylyqtary eskerilmeýi men sabaq barysynda materıaldyń mańyzdylyǵyn oqýshy sanasyna jetkize almaý, sonymen qosa álemdik bilim standartyna saı kelmeıtin, zamanaýı ózektiligi joq, oqýshy úshin túsinýge qıyn shyǵarmalardyń tańdalyp alynýy óz úlesin qosyp jatyr. 

Osy atalǵan faktorlardyń barlyǵy orta mektepte lırıkany oqytýdaǵy jańa kedergilerge alyp kelip qana qoımaıdy, oqýshy men ustaz arasyndaǵy qarym- qatynas pen túsinistiktiń buzylýyna, stresske, oqýshylardyń lırıkaǵa degen negatıvti kózqarasy qalyptasyp qalýyna, jalpy ádebıetke degen qyzyǵýshylyǵynyń óshýine tap qylady.

Kýrstyq jumystyń maqsaty: Sondyqtan osy kýrstyq jumysta lırıkany oqytýdyń qoldanbaly mańyzdylyǵy az bolsa da, aıtyla bermeıtin tárbıelik-tanymdyq mańyzdylyǵyn kórsetetin bolamyz jáne orta mektep oqýshylaryna  lırıkany qajetti de qyzyqty oqý elementi retinde nasıhattaýǵa baǵyttalǵan oqytý ádisteri men ózekti lırıkalyq shyǵarma túrlerin usynatyn bolamyz. Osy rette, orta mektep oqýshylarynyń jastyq - psıhologıalyq ereksheligine, aqparatty qabyldaý erekshelikterine, konsentrasıa tómendeýine alyp keletin jalpyǵa ortaq jáne jekelegen faktoralarǵa, oqýshylardyń zamanǵa saı qalyptasqan kózqarastary men qyzyǵýshylyqtaryna toqtalyp, osy atalǵandardyń lırıkany oqytý ádisterin tańdaýda eskerálýiniń mańyzdylyǵyn taldaımyz.

Kýrstyq jumystyń barysynda alǵa qoıylǵan mindetter: 

1. Lırıkany oqytýdyń tárbıelik-tanymdyq mańyzdylyǵny aıqyndaý

2. Lırıkany oqytýdaǵy eskerilý qajet jaıttardy jáne oqytý prosesinde týyndaıtyn qıyndyqtardy, olardy sheshý joldaryn talqylaý

3. Lırıkany oqytýdyń tıimdligin arttyrýǵa negizdelgen oqytý ádisteri men durys tańdalǵan lırıkalyq shyǵarmalardy usyný

Kýrstyq jumysty jasaýda qoldanylǵan zertteý ádisteri (kýrstyq jumystyń qosymshasynda kórsetilgen):

1. Ǵylymı-ádistemelik aqparat kózderin saralaaý arqyly zertteýge qajetti alǵashqy aqparatty jınaý 

Pedagogıka salasynda irgeli eńbekter qaldyrǵan ǵalymdardyń zertteý nátıjelerin taldaý arqyly taqyrypty tereń ashý.

2. Suhbat alý

Múǵalimderden suhbat alý arqyly qazirgi kezde orta mektepterde lırıkalyq shyǵarmalardy oqytýda qoldanylyp júrgen ádistermen tanysý.

3. Saýalnama júrgizý 

Orta mektepte bilim alýshylar arasynda anonımdi saýalnama júrgizý arqyly olardyń lırıkalyq shyǵarmalarǵa degen shynaıy kózqarasyn bilý jáne lırıkany oqý kezinde týyndaıtyn qıyndyqtardy surastyryp bilý.

Zertteý kezeńderi:

Teorıalyq kezeń:

• Zertteýge qajetti eńbekterdi ózektiligi men taqyrypty ashýǵa tıgizetin septigine qaraı iriktep alý

• Anyqtamalar men ádistemelerden alynǵan aqparatty júıeleý arqyly zertteý saýaldaryna jaýap tabý

• Ózim turyp jatqan aımaqtaǵy orta mektepte lırıkany oqytý ahýalyn bilý maqsatymen praktıkalyq ádisterdi (sqhbat pen saýalnama)  qoldaný arqyly zertteý júrgizý

• Ózindik táýelsiz zertteýdi júrgizýdi josparlaý, zertteý bazasy retinde ózim turyp jatqan aımautaǵy orta mektep oqýshylary men muǵalimderin tańdap alý 

• Saýalnama men suhbat suraqtaryn ázirleý

Praktıkalyq kezeń:

• Orta mektepte oqýshylar arasynda saýalnama ótkizý 

• Orta mektep mǵǵalimderi arasynda suhbat júrgizý 

Qorytyndylaý kezeńi:

• Ótkizilgen zertteýdiń nátıjesin taldap, qorytyndyǵa kelý

 

Kirispe

Lırıka (gr. Lyra - lıra aspabynyń súıemeldeýimen aıtylatyn kórkem ádebıet janrynyń biri) Lırıkanyń basty ereksheligi - adamnyń kóńil-kúıin, sezim dúnıesin tikeleı beınelep kórsetedi. Lırıkalyq shyǵarmalar óleńmen jazylady, onda avtordyń nemese keıipkerdiń dúnıege kóz qarasy, onyń sezimin, naqty oıi kóńil-kúıin sýretteý, áserlep beıneleý arqyly kórsetiledi. Ár halyqtyn Lırıkalyq óleńderi onyń aýyz ádebıetinen bastalǵan. Máselen, qazaq Lırıkasynyń basy turmys-salt óleńderinde - toı bastar men jar-jarda, syńsý men betasharda nemese múńsher óleńderinde, qoshtasý men kóńil aıtýda, estirtý men joqtaýda jatyr. Onan bergi qazaq poezıasynda Shalkniz, Mahambet tolǵaýlarynda Lırıkalyq tolǵanystar arqyly búkil qazaq halqynyń ańsaǵan arman-murattary kórsetilgen. (https://adebiportal.kz/kz/genres/view/147)

 

Negizgi bólim 

I. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń orta mektep oqýshylarynyń tanymdyq qabiletterin damytýdaǵy mańyzdylyǵyn aıqyndaý

 

1. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń tanymdyq mańyzy

T. I. Sılman óndirilgen lırıkalyq janrdyń týyndysy bolyp tabylatyn, lırıkaǵa osylaısha anyqtama beredi: "lırıka sýbektıvti aýysý paradıgmasy tulǵa men ony qorshaǵan álem arasyndaǵy qarym-qatynas modelin qalyptastyrady  jáne osy qalyptasqan qatynastyń shynaıylyǵyn qurýǵa baǵyttalady" degen bolatyn [1].

T. ı. Sılman, ol "keıbir jaǵynan lırıka da "sátti beıneleý" ("shyndyqty túsiný" sáti) óneri bolyp tabylady jáne epıkalyq poezıaǵa qaraǵanda beıneleý ónerine jaqynyraq"dep jazady [2].

Oqýshylardyń sóıleý mádenıeti, oılaý mádenıeti jáne, avtorǵa, kórkem shyǵarma keıipkerine empatıalyq qarym-qatynas, emosıonaldy qaıyrymdylyq, ӛz basynan keshkendeı seziný qabiletteri de osy orta býyn synyptarda qalyptasady [11].

5-9 synyptarda ádebıet teorıasynan túsinikterdi maqsatty túrde ıgerýge jáne kӛrkem shyǵarmanyń poetıkasyn qarastyrýǵa zer salynady. 5-6 synyptarda oqýshylar mátindegi kӛrkem sӛz aıshyqtaryn (teńeý, metafora, epıtet, metonımıa t.b.) taýyp qana qoımaı, olardyń mánin, kӛrkem mátinniń tabıǵı ajaryn keltirýdegi qyzmetin ajyratyp tanýǵa den qoıady. Ártúrli sýretterdi sӛzben beıneleýdi úırenedi, janr uǵymyn ashady, belgili bir sӛzderdiń maǵynasyn, kompozısıa maǵynasyn jáne ony quraıtyn komponentterin túsinedi. Osyǵan áńgimelesýdiń nátıjesi, mazmundaý, iskerlik oıyndar jazbasha shyǵarmashylyq jumystar arqyly qol jetkizedi. 5-6 synyptarda aýyz ádebıetin oqyp úırený arqyly oqýshylar halyqtyń ulttyq rýhyn, dúnıetanymyn, ádet-ǵuryp, salt-dástúrlerin mádenı mura retinde tanyp biledi. Halyq aýyz ádebıetin oqyp-úırený oqýshynyń rýhanı jetilgen áleýmettik tulǵa retinde qalyptasýyna, halqynyń ӛtkeni men búginin salystyryp, oı eleginen ӛtkize alýyna járdemdesedi  (Qazaq ádebıetin oqytý ádistemesi: Oqýlyq – Jumaqaeva B.D., Almaty, «Qyzdar ýnıversıteti» baspasy, 2015. – 7-bet.)

 

2. Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń tárbıelik mańyzy jáne onyń mańyzyn joǵaltyp almaý úshin oqý prosesinde júrgizilýi kerek sharalar

Jalpy bilim beretin orta mektepterdegi ádebı bilim baǵdarlamasy eki kezeńge baǵyttalǵan: 5-9 jáne 10-11 synyptar. Bulaı bӛlinýi psıhologtardyń eńbekterindegi oqýshylardyń damý kezeńderiniń sıpatyna baılanysty [11]

Lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń tárbıelik mańyzyna toqtalmas buryn, orta mektep jasyndaǵy balalar men jasóspirimderde kezdesetin psıhologıalyq – tulǵalyq qalyptasýdyń mańyzdy kezeńi – «ótpeli kezeńniń» bastalatynyn eskerý qajet, sebebi dál osy jasta oqýshylardyń tártibine tikeleı áser etetin sheshýshi faktorlar oryn alady. Bul faktorlardyń fızıologıalyq jáne psıhologıalyq sebepterinen bólek, minezdegi aýyspalylyyqqa oń nemese teris áser beretin sosıollogıalyq faktorlar da bar. Qazirgi kezde balalar tárbıesi eki iri ınstıtýttardyń – otbasy men mektep tárbıesi arqyly anyqtalady, al kóp otbasylarda ata-analardyń únemi bos ýaqyty bolmaýyna baılanysty balalar tárbıesi mektepke táýeldi bolyp qalady. Álbette, mektep muǵalimderinde de oqýshylar tárbıesimen aınalysatyn shama joq, al psıhologtar men synyp jetekshilerdiń qyzmeti ádette qaǵazbastylyqpen jáne praktıkalyq jumysqa az nazar bólýmen anyqtalady. Sondyqtan da árbir sabaq aqparat aǵyny retinde emes, qaıta tárbıelik aspektige tereń mán berilgen júıe bólshegi retinde josparlanýy jáne iske asyrylýy kerek. 

Sabaqta tek aqparat berýmen shektelmeı, aldymen synyptaǵylardyń jaı-kúıine mán berý kerek. Oqýshylar arasyndaǵy býllıng, depressıa syndy qaýipti jaıttar belgileri baıqalǵan jaǵdaıda dereý qajetti sharalar qabyldanýy kerek. Árıne, bir qaraǵanda bul aıtylǵandar lırıkanyń tárbıelik máni taqyrybynan alshaq kórinýi múmkin, biraq is júzinde osy máseleler sheshilmeı turyp bilim berý men tárbıeleý durys iske asýy qıyn. Oqý prosesi oqýshylar ómiriniń barlyq aspektisimen ishinara tyǵyz baılanysta bolǵandyqtan, olardyń qaýipsizdigi, densaýlyǵy, psıhologıalyq ishki jaı-kúıi, otbasy jaǵdaıy, qatarlastarymen araqatynasy únemi nazardan tys qalmaýy kerek. Áli tulǵa retinde qalyptasyp úlgermegen balalardyń tárbıesindegi olqylyqtar qashanda syrtqy nemese ishki faktorlarǵa baılanysty jáne teris áser etetin faktorlar ýaqyt sanap artyp keledi, al ony eskerip jatqan eresekter kemde-kem. Mine, sondyqtan jaqsylyqqa baýlıtyn lırıkalyq shyǵarmalardy oqytyp, sonymen ǵana shektelgen jaǵdaıda, bundaı sabaqtyń eshqandaı nátıjesi bolmaıdy. Pedagogıka psıhologıadan ajyrap, oqýshyǵa aldymen adam retinde qaraý bolmaǵan jaǵdaıda, synypta atıylǵan sóz ben oryn alyp jatqan isterdiń sáıkessizdigi oryn alǵan kezde eń úzdik lırıkalyq shyǵarma óz máni men qundylyǵyn joǵaltyp, oqýshy sanasynda tek jattandy qur sóz retinde qalady. Al ómirdegi shynaıy máselelerdi qaǵaz betindegi qur sóz sheship bere almaıtyny jasyryn emes [10].

Al endi, tikeleı lırıkanyń tárbıelik mánin arttyrýǵa arnalǵan pedagogıkalyq ádistemelerge kósheıik:

  Dıdaktıkanyń negizgi alty prınsıpi kelesideı:

 

1. Ǵylymdylyq prınsıpi; 

2. bilimdi sanaly ıgerý prınsıpi; 

3. oqytýdyń júıeligi men úzdiksizdigi prınsıpi; 

4. oqytýdy ómirmen baılanystyrý prınsıpi; 

5. kórnekilik prınsıpi;

6. bilim berýmen tárbıeniń baılanystylyq prınsıpi (https://kitaphana.kz/refkaz/236-pedagogika/3255-didaktika.html).

Osy prınsıpterdiń ishinde erekshe nazar aýdartatyn «bilimdi sanaly ıgerý prınsıpine» toqtalaıyq.  HHİ ǵasyrda aqparat kólemi óte kóp – bundaı aqparat aǵyny buǵan deıin eshqashan bolmaǵan. Aqparattyń qoljetimdilgi oqý prosesi úshin mańyzdy, biraq onyń kemshilikteri de joq emes. Qoljetimdi aqparattyń barlyǵy birdeı shynaıy da qajetti bolyp tabylmaıdy, al sekýnd  saıyn tolyqtyrylyp jatqan aqparattyq resýrs kózderin qadaǵalaý men júıeleý tipti memlekettik deńgeıde múmkin bolmaı otyr. Sondyqtan alynǵan aqparatty irikteý mindeti oqýshynyń ózine artylady. Osy rette Eýropalyq bilim standartyna boı túzegen Qazaqstandyq JOO oryndarynda jáne Kembrıdjdik standartqa boı túzegen NZM baǵdarlamasynda muǵalimderge jańa mindet artylǵan – bul oqýshylardy aqparattyń shynaıylyǵyn tekserýge, analız arqyly tek qajetin irikteýge, óńdeýge úıretý. Al qatardaǵy orta mektep ustazdary kóbine bundaı mindetti atqarý qajettiliginen beıhabar, nátıjesinde orta mektep oqýshylary kez-kelgen aqparatty jadyǵa saqtaý, teksermeı-aq shyn dep qabyldaýǵa baryp jatady. Bunyń ózi bilim sapasyna orasan zor nuqsan keltiretin faktor – mańyzdy akademıalyq daǵdy tapshylyǵy.

Oqytýdy ómirmen baılanystyrý prınsıpi jeke pýnkt bolyp qarastyrylmasa da, oqytý isinde burynnan bar. Ustazdar taqyrypqa baılanysty ómirden alynǵan oqıǵalardy aıtqanda, synyp oqýshylary uıyp tyńdap, dál sol sabaqty eske saqtap qalatyndyǵyn jeke basymnan ótken tájirıbeden birneshe ret ańǵardym. Osy atalǵan prınsıp ómirsheń bolyp tabylady jáne sol sebepti oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatady. Bul prınsıp tek atalǵan ádispen shektelmeıdi, aqparatty ómirmen baılanystyrý úshin:

- lırıkalyq shyǵarmany oqýshynyń óz ómirimen baılanystyrýǵa

- shyǵarmadaǵy qundylyqtardy avtordyń zamany jáne bıografıasy kontekstinde qarastyrýǵa

-lırıkalyq shyǵarmada berilgen aqparatty qalaısha ómirde qoldanýǵa bolatyndyǵyn mysalmen keltirýge bolady.

Bilim berý men tárbıeniń baılanystylyq prınsıpine kelsek, lırıkada berilgen avtor sezimderin jáne olarǵa baılanysty rýhan qasıetterdi jeke bólip alyp, taldaýǵa bolady. Avtordyń aıtqysy kelgen sózderi lırıkalyq týyndyda kúrdeli biraq kórkem beriledi. Oqýshylardyń ony qabyldaýy birkelki emes, ıaǵnı árqaısysy shyǵarma túıinin ózinshe túsinýi múmkin. Bul zańdy qubylys, biraq avtor oıyn múlde túsinbeý nemese shamadan tys burmalap túsiný oryn alýy da kezdesedi. Sabaqta ashyq suraqtar qoıyp, talqylaý júrgizý osyndaı tustardy aıqyndaýǵa jáne túzeýge kómektesedi.

Atalyp ótken prınsıpterdiń barlyǵy bilimniń aldymen sanada paıdaly túsinik retinde qalyptasýyna, keıinnen oqýshynyń áreketine ózgeris engizýine yqpal etedi. 

İİ. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń qazirgi kezde keńinen qoldanylyp júrgen ádisterin taldaý jáne osy ádisterdiń tıimdiligin arttyrý joldaryn saraptaý

1. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń qazirgi kezde keńinen qoldanylyp júrgen ádisteri

Qazirgi kezde bilim berý standartyna jáne zamanaýı bálám berý talaptaryna saı  progoressıvti oqytý saıasaty iske asyrylýda. Sońǵy jyldary bilim berý salasynda, onyń ishinde qazaq ádebıetin oqytý baǵdarlamasynda pedagogıkalyq tehnologıa men ınovasıa uǵymdary jıi kezdesedi.

Pedagogıkalyq tehnologıa – keshendi úderis. Ol óz quramyna adamdardy, ıdeıalardy, qural-jabdyqtardy, sonymen birge josparlaý, qamsyzdandyrý, baǵalaý jáne bilim meńgerýdiń barsha qyrlary jónindegi problemalardyń sheshimin basqarýdy qamtıdy. Pedagogıkalyq tehnologıalar kóp túrli bolýyna qaramastan, olardyń iske asýynyń eki ǵana joly bar. Birinshisi – teorıalyq negizde oryndalýy (V. B. Bespalko, V. V. Danılov, V. K. Dáchenko jáne t.b.), ekinshisi – tájirıbe arqyly júzege asýy (E. N. Ilına, S. N. Lysenkova, V. F. Shatalov jáne t.b.).

Inovasıalyq tehnologıalar – ol bilim salasyndaǵy qoldanatyn jańa aqparattyq tehnologıalar, ǵylym jetistikterine negizdelgen ádister [12].

Ádisker S. Kóshimbetova óziniń zertteýinde oqý-tárbıe úderisinde oqytýdyń ınovasıalyq ádis-tásilderin qoldanýdyń mynadaı erekshelikterin atap kórsetken: - izgilendirý tehnologıasynda pedagogıka ǵylymynyń aldyńǵy qatarly ǵylymı jańalyqtardy tájirıbede «bala – sýbekt», «bala – obekt» turǵysynan engizile bastaıdy da, al ǵylymı bilimder «onyń turmysynyń áleýmettik jaǵdaıy men is-áreketiniń áleýmettik nátıjesiniń birliginde qarastyrady; - aqparattyq baǵdarlamalap oqytý – oqytýdyń mazmunyn pánaralyq baılanys turǵysynan uıymdastyrý; - qoǵam men tabıǵat zańdylyqtaryn kiriktirý negizinde meńgerýi; - ılústrasıaly túsindirmeli oqytýda «adam-qoǵam-tabıǵat» úılesimdik baǵyttaǵy dúnıetanymynda júıeli sanaly mádenıet qalyptasady; - saralap deńgeılep oqytý tehnologıasynda oqytýdyń mazmuny men ádisteri shyǵarmashylyq izdenis is-áreket jasaý negizinde adamnyń ınovasıalyq qabiletteriniń qalyptasýyna baǵyttalady. - oqytýshy bilmeıtin shyǵarmashylyq izdenis negizinde ómirge kelgen jańa qabilet; - derbes oqytý tehnologıasy oqý-tárbıe úderisinde ǵylymnyń negizderin ıgertý úshin izgilik, adamgershilik qasıetterdi qalyptastyra otyryp, jeke tulǵanyń áleýmettik-psıhologıalyq jaýapkershiligin arttyrady (F. B. Bóribekova, N. J. Janatbekova Qazirgi zamanǵy pedagogıkalyq tehnologıalar: Oqýlyq. – Almaty: 2014. – 26 bet.).

Ádebıet sabaqtarynda biz sóz ónerin oqýǵa jáne qabyldaýǵa qatysty pedagogıkalyq tehnologıalardy qoldanamyz. Sondyqtan biz talap etemiz

tehnologıany shyǵarmashylyq qyzmet retinde túsiný. Oqýshynyń oqyrmannyń ádebı damýynyń shyǵarmashylyq tehnologıasy sáıkesinshe talap etedi

bilim, sondaı – aq oqý qasıetterin ózektendirý máselelerin túsiný jáne damytý-burynǵy bilimdi buryn ıgerilgen jáne jańa qoldaný arqyly bilimdi keńeıtý, tereńdetý. Qazirgi ýaqytta muǵalimder

barlyq erekshelikterdi eskeretin osyndaı pedagogıkalyq tehnologıalardy qoldana otyryp, tehnologıalyq tásil negizinde oqytý júıesin engizýdi  usynady. Osy ǵylymı negizdelgen júıeniń kómegimen muǵalimder ózderiniń kúndelikti pedagogıkalyq qyzmetinde sanaly taktıkalyq qadamdardy josparlaı alady.

Oqý qıalyn ózektendirý tehnologıalaryn qurý men

ádebıetti oqytý prosesinde biz shyǵarmashylyq tehnologıany ár oqýshynyń shyǵarmashylyq áleýetin iske asyrýdyń jeke joly retinde qarastyramyz.

Ádebıet sabaqtarynda qıaldy damytýdyń shyǵarmashylyq tehnologıasynyń múmkindigin muǵalim oqýshylarmen birge oqý kezinde kóremiz

taqyryptar kelesi tásilderdiń birin tańdaı alady:

beıneli nemese logıkalyq

tanym, tereńdetilgen nemese ensıklopedıalyq zertteý, tanystyrý,

taqyrypty tańdamaly nemese keńeıtilgen ıgerý [19].

2. Orta mektepte lırıkalyq shyǵarmany oqytýdyń zamanaýı ádisteriniń tıimdiligin arttyrý joldaryn saraptaý

Jalpy orta bilim berýdiń bazalyq mazmuny oqý nátıjelerine baǵdarlanady jáne mynadaı aspektilerdi eskere otyryp aıqyndalady:

      1) qazirgi qoǵamnyń serpindi suranystaryna jáne ǵylymnyń damý deńgeılerine sáıkes bolý;

      2) syn turǵysynan, shyǵarmashylyqpen jáne pozıtıvti oılaýdy damytý;

      3) pánaralyq jáne pánishilik baılanystar negizinde oqý pánderi mazmunynyń kiriktirilýin kúsheıtý;

      4) negizgi orta bilim berý jáne jalpy orta bilim berý deńgeıleri arasyndaǵy bilim mazmunynyń úzdiksizdigi jáne sabaqtastyǵy qaǵıdatyn saqtaý;

      5) bilim berý mazmunynyń akademıalyq jáne praktıkalyq baǵyttylyǵy arasyndaǵy teńgerimdi saqtaý;

      6) oqytýdyń, tárbıeleýmen damytýdyń birtutastyǵyn qamtamasyz etý [5].

  Til men ádebıetti oqytý ádebı til normalaryn meńgerý deńgeıin jetildire túsýge, bilim alýshylardyń sózdik qoryn molaıtýǵa jáne sóıleý tiliniń gramatıkalyq qurylymyn baıytýǵa, tildik qubylystar men faktilerdi jáne ádebı shyǵarmalardy taldaý jáne olarǵa baǵa berý qabiletterin damytýǵa baǵyttalǵan (https://adilet.zan.kz/kaz/docs/V1800017669);

Ádebıetti oqytý ádistemesi – kúrdeli ǵylym. Oqytý zańdylyqtaryn qarastyratyn dıdaktıkamen, adam áreketiniń psıhıkalyq zańdylyqtaryn qarastyratyn psıhologıamen, kӛrkem ádebıettiń damý zańdylyqtaryn qarastyratyn ádebıettaný ǵylymymen ádebıetti oqytý ádistemesi tikeleı

qatysady, jetistikterine súıenedi, alaıda ózindik mindetterin kózdeıdi.

Ádebıetti oqytý ádistemesi barlyq ýaqytta da  ǵylymynyń qıyndyǵy bolyp keldi. Onyń sebebi -  ádebıetti oqytý ádistemesi adamǵa qatysty, jeke tulǵa qalyptastyrýǵa qatysty ǵylym ekendiginde. Al adamtaný, adam qalyptastyrý qoǵamdaǵy eń mańyzdy da kúrdeli isterdiń biri. Ádebıetti oqytý ádistemesiniń ádisnamalyq negizderine pedagogıka, ádebıettaný ǵylymdarynan basqa áleýmettaný, qoǵamtaný ǵylymdary da kiredi [6].

Kórkemdik qabyldaý máselesi " teorıalyq turǵydan ǵana emes, praktıkalyq turǵydan da óte mańyzdy,ónerdiń, qabyldaý mádenıetiniń, resıpıent-oqyrmannyń, kórermenniń tyńdaýshynyń "biliktiligin" arttyrý joldary men tásilderin ázirleý maqsatynda " (Meılah B. C. shyǵarmashylyq prosesi jáne kórkemdik qabyldaý). [7]

Ádebıetti qabyldaý kezeńderi týraly aıtý ádettegideı:

1) shyǵarmany tikeleı qabyldaý, ıaǵnı, shyǵarmanyń beınelerin qaıta qurý jáne tájirıbe jasaý (osy kezeńdegi jetekshi úderis - qıal prosesi);

2) shyǵarmanyń ıdeıalyq mazmunyn túsiný (bul kezeńde jetekshi bolyp tabylatyn úderis - bul oılaý, biraq, ol emosıonaldy túrde bastan ótkergen nársemen jumys isteıtindikten, ol emosıonaldylyqty óltirmeıdi);

3) kórkem ádebıettiń oqyrmannyń shyǵarmalardy qabyldaý nátıjesinde jeke tulǵasyna áser etýi  (Nıkıforova O. ı. kórkem ádebıetti qabyldaý psıhologıasy. M., 1972. B. 7 – 8 , Psıholog O. I. Nıkı).

Sheteldik ozyq tájirıbege súıensek Germanıada bastaýysh mektepte ádebıet oqýdyń basty maqsaty - oqýshylardy ádebı oqýmen tanystyrý, olar odan lázzat alyp, damyta alatyndaı etip turaqty oqý ádetterin qalyptastarý.

 Onda ádebıetpen jumys tájirıbesi jáne shyǵarmashylyq ádister jıi qoldanylady [15].

III. Orta mektepte qazirgi kezde oqytylýy tıis ózekti lırıkalyq shyǵarmalardy tańdaý tásilderi jáne tańdalǵan týyndylardy oqytý ádistemelerinde qoldaný múmkindikterine mysal keltirý:

1.Orta mektepte qazirgi kezde oqytylýy tıis ózekti lırıkalyq shyǵarmalardy tańdaý tásilderi:

Muǵalimderdiń aldynda turǵan máselelerdiń biri-oqýshylarǵa arnalǵan durys kórkem mátindi tańdaý. Qoldanýǵa saı kórkem mátinderdiń túrleri óte kóp. Alaıda muǵalim ol synypta talqylyǵysy keletin mátindi tańdaǵanda óte saq bolý kerek. Synypta sabaq berý úshin ádebı shyǵarmany tańdaý oqýshylardyń qajettilikterin, olardyń motıvasıasyn, qyzyǵýshylyǵyn jáne mádenı ortasyn eskerýi kerek [16].

Daff pen Malı (2007: 12-13) eger muǵalimder olar keıbir máselelerge nazar aýdarsa kóptegen qıyndyqtardy jeńe alady dep sanaıdy. 

Ádebı mátinderdi tańdaýda suraq qob mańyzdy bolyp tabylady, mysaly:

- Pán stýdentterge qyzyqty ma?

- Tildi meńgerý deńgeıi durys pa?

- Bul uzyndyq qol jetimdi ýaqytqa sáıkes kele me?

- Bul úshin Mádenıet nemese ádebıet týraly kóp bilim qajet pe?

- Bul mádenı turǵydan oryndy ma?

- Bul mátindi til úırený maqsatynda qoldanýǵa bola ma?

(Language in India www.languageinindia.com 81 10 : 7 July 2010 Abraham Panavelil Abraham, Ph.D. Teaching Literature through Language - Some Considerations –  page 81).

 

Ádebı shyǵarmany tańdaýda onyń ataýy da mańyzdy, óıtkeni ol taqyrypty/taqyrypty kórsetedi. Muǵalim synypta ózi talqylaǵysy kelgen qalaǵan óleńniń atyn jarıalaıdy jáne óleńdi oqymastan buryn oqýshylardan ne bolýy múmkin ekendigi týraly boljam jasaýdy suraıdy:

Mysaly, taqtaǵa "Qarly keshte ormandaǵy aıaldama"degen óleń ataýyn jazyp, keıin muǵalim oqýshylardan jaýap alý úshin birqatar suraqtar qoıa alady:

1. Óleńniń ataýy sóılem nemese sózder toby ma?

2. Siz orman dep ne túsinesiz?

3. "Orman" men "aǵash"arasyndaǵy aıyrmashylyq nede? [16].

 

Taqyrypty talqylaı otyryp, muǵalim endi óleńniń kórneki beınesin bere alady. Mundaı jattyǵý óleńniń mazmunyn boljaý úshin mańyzdy keńester bere alady.

Muqabada ılústrasıalary bar kóptegen mátinder bar, sonyń ishinde grafıkalyq mazmundy usynýǵa bolady. Sonymen qatar, muǵalim (eger onyń kórkemdik talanty bolsa) múmkin poema negizinde sýret salý nemese sýretshi dosynyń kómegin paıdalaný.

Óleńge Ilústrasıa " ormanda toqtaý..."ormandy kólmen beıneleý kerek, onda sý qatyp qaldy, óıtkeni bul qys mezgili. Kóldiń janynda saıahatshy bar jylqysyn toqtatyp, ádemi kórinisti tamashalady. Jylqynyń moınynda qońyraýlar ilýli. Muǵalim oqýshylardan múmkindiginshe kóp aqparat alýdy suraıdy

egjeı-tegjeılerdi muqıat zertteı otyryp, óleńniń tarıhy/jaǵdaıy. Ázirge oqýshylar ılústrasıany qarap, muǵalim birneshe suraqtar qoıa alady, mysaly:

- Ormanda qandaı ýaqyt bolýy múmkin-kesh/tún/tús/Tań?

- Nelikten saıahatshy jylqysyn ormanda toqtatty dep oılaısyz?

- Siz "ferma úıiniń" ne ekenin bilesiz be?

- Saıahatshy qorqady ma?

- Ol ne týraly oılaýy kerek?

- Kól týraly ne oılaısyz? Nelikten muzdatylǵan?

- Bul ádemi nemese qorqynyshty jer me? Túsindir. 

Bul suraqtar oqýshylardy odan ári tartýǵa jáne jaýap berýge ıtermeleıdi

mátinge bir qadam jáne olardy óleńdi jaqsy oqýǵa jáne túsinýge shaqyrady (Language in India www.languageinindia.com 81 10 : 7 July 2010 Abraham Panavelil Abraham, Ph.D. Teaching Literature through Language - Some Considerations –  page 81).

i. Qazaq avtorlarynyń shyǵarmalary

- Abaıdyń tabıǵat lırıkasy

 Mysaly, «Jelsiz túnde jaryq aı» degen óleńinde:

Jelsiz túnde jaryq aı

Sáýlesi sýda dirildep,

Aýyldyń jany tereń saı,

Tasyǵan ózen gúrildep.

 

Qalyń aǵash japyraǵy,

Sybyrlasyp ózdi-ózi.

Kórinbeı jerdiń topyraǵy

Qulpyrǵan jasyl jer júzi, -

Bul shyǵarmanyń (1)

 

- A.Toqmaǵambetov lırıkasy 

“Túrksıb túıiskende” degen óleńinen ańǵarýǵa bolady:

Qyrdan asyp, beldi basyp,

Joldy salǵan qandaı er?

 ol qaıratty, ol qajyrly,

Qaıtpas qaısar – jumysker.

Al, endeshe Qazaqstan,

Túıiskende Túrksıb.

Qalyń qaırat er eńbekpen,

Qaharlana qaıta shyq!

Aqyn óz tvorchestvosymen adamzattyń Otanǵa degen súısipenshiligi, el patrıottarynyń erlik obrazdaryn jasaıdy, olar tabıǵatty ózgertip, ólkemizdi gúldendirip jatqan qaharmandyq eńbeginiń dańqyn kóteredi. (2)

Myń qoldar saý bolsyn dep,

Men bir qolymdy berdim.

Myń joldar jalǵansyn dep,

Men bir jolymdy berdim.

 

Myń gúlder solmasyn dep,

Gúldeı jastyq kúnimdi berdim.

Myń aqyn tolǵasyn dep,

Men bir jyrymdy berdim.

                   Syrbaı Máýlenov (https://qazaqadebieti.kz/3334/so-ystan-ajt-an-syrbaj)

 

2. Tanymal shetel avtorlarynyń shyǵarmalary negizinde lırıkany túsiný deńgeıin tekserý ádisin usyný:

Robert Frosttyń 'Stopping by Woods on a Snowy Evening' ("Qarly keshte ormanda toqtaý") óleńi negizinde oqýshylardyń lırıkalyq shyǵarmany qanshalyqty túsingendigin anyqtaýǵa arnalǵan ádisterdi taldaıtyn bolamyz:

Bul kimniń ormany, men bilemin dep oılaımyn,

Onyń úıi aýylda bolsa da.

Ol meniń osynda toqtaǵanymdy kórmeıdi,

Onyń ormandary qarǵa tolǵanyn qarańyz.

 

Meniń kishkentaı atym birtúrli bolyp kórinýi kerek,

Jaqyn jerde ferma úıinsiz toqtaý úshin,

Orman men muzdatylǵan kól arasynda,

Jyldyń eń qarańǵy keshi.

 

Ol ábzelderin qońyraýlarymen shaıqaıdy,

Munda qandaı da bir qatelik bar ma dep suraý.

Jalǵyz basqa dybys - ysqyryq,

Jeńil jel men úlpildek úlpekter týraly.

 

Ormandar ádemi, qarańǵy jáne tereń,

Biraq mende oryndaýym kerek ýádeler bar,

Men uıyqtamas buryn áli kóp mıl júrý kerek,

Men uıyqtamas buryn áli kóp mıl júrý kerek (R.Frost)

(https://web.cs.dal.ca/~johnston/poetry/woods.html) 

2.1. Túsinýge arnalǵan suraqtar qoıý:

Bul suraqtar oqýshylardyń mátindi qanshalyqty túsingenin baǵalaýǵa arnalǵan. 

Muǵalim óleńge qatysty kelesi suraqtardy qoıa alady:

- Ábzelge arnalǵan qońyraýlar "degenimiz ne?

- Nelikten at ábzelderin qońyraýlarymen shaıqaıdy?

- Ormanda taǵy qandaı dybystardy jalǵyz estýge bolady?

- Nelikten aqyn bul dybystardy aıtady?

- "Meniń kishkentaı atym muny birtúrli dep sanaýy kerek" degen sóz-bul jerde "bul" neni bildiredi?

- Jylqy adam sıaqty oılaı ala ma? Aqyn nege beredi

- janýar osy qasıetke ıe me?

- Stýdentterden suraqtarǵa aýyzsha nemese jazbasha jaýap berý suralýy múmkin, al muǵalim

- jaýaptardy qarap shyǵyńyz jáne qajet bolǵan jaǵdaıda olardy jaqsartyńyz.

- Oqýshylardyń tolyq nemese tolyq ýznatstigin bilý úshin basqa da kómekshi suraqtar qoıylýy múmkin

- óleńdi túsindińiz be:

- Bul óleńniń baıandaýshysy kim? Bul aqyn ba?

- Siz "poetıkalyq tulǵa"dep neni túsinesiz?

- Lırıkalyq óleńniń ne ekenin túsindirińiz?

- Aqyn bireýge nemese ózine júginedi me?

- Siz monologtyń ne ekenin bilesiz be?

- Nelikten aqyn osy shaqty búkil óleńde qoldanady?

- Nelikten aqyn sońǵy eki joldy qaıtalady?

- Óleńdegi keıbir sóıleý fıgýralaryn túsindirińiz? (http://www.languageinindia.com/july2010/abrahamliterature.pdf) 

Ár kezeńde muǵalim oqýshylarǵa nusqaýlar /túsiniktemeler berýge mindetti. Sondaı aq olardan jaýap tabý úshin Internet pen kitaphanaǵa kirýdi paıdalanýdy suraýǵa bolady. 

2.1. Kreatıvti jattyǵýlar

Qaıta jazý jattyǵýlary jáne róldik oıyndar-muǵalim jasaı alatyn eki shyǵarmashylyq áreket bolyp tabylady.

Oqýshylardyń óleńdi túsinýin jáne baǵalaýyn jaqsartý úshin jáne olardyń ekspresıvti jáne qabyldaýshy daǵdylaryn jaqsartý úshin engizýge bolady.

Qaıta jazý áreketteri "erkin" nemese "baqylanatyn"bolýy múmkin. Birinshi jaǵdaıda oqýshylar paıdalanady

mátinnen túsingenderin óz sózderimen bildirý erkindigine qol jetkizedi.

Munda olar paralel óleń jaza alady, sol taqyrypty basqa fonda qoldana alady. 

Al baqylanatyn nemese basqarylatyn jazý jattyǵýlarynda oqýshylarǵa usynystar beriledi.

Olardan óleńdi belgili bir sózdermen qysqasha baıandaý nemese shyǵarmany basqasha aıaqtalatyn týyndy retinde qaıta jazý suralýy múmkin

Róldik oıyndarda stýdentterden ártúrli rólderdi alý suralady. Mundaı is-sharalar oqýshylarǵa ózine degen senimdilikti arttyrýǵa jáne jańa shyǵarmashlyq qabiletti damytýǵa kómektesedi. Zertteletin óleń jaǵdaıynda bir oqýshy poemanyń baıandaýshysy bolyp tabylatyn poetıkalyq keıipkerdiń rólin oınasa, al ekinshisi - atqa mingen saıahatshy bola alady.

(http://www.languageinindia.com/july2010/abrahamliterature.pdf) 

II. Orta mektep oqýshylary úshin lırıkalyq shyǵarmalardy oqý kezinde týyndaıtyn túrli qıyndyqtardy taldaý jáne sheshý joldaryn usyný

1.Lırıkalyq shyǵarmany qabyldaýdaǵy orta mektep oqýshylarynyń jastyq jáne psıhologıalyq erekshelikterin taldaý jáne osy erekshelikterge baılanysty oqytý úderisindegi kedergilerdi anyqtaý, olardy sheshýge baǵyttalǵan oqytý úderisine engizilýi tıis sharttar men ádistemelerdi  negizdeý.

V. g. Marangsman oqýshynyń ónerge degen kózqarasynyń tórt jas kezeńin anyqtady:

1) bastaýysh mektep-ónerge sıqyrly oıyn retinde qaraý;

2) 5-6 synyptar - oqýshylardyń kórkem shyǵarmalardy ańǵaldyq-realıstik qabyldaýy (kórkem shyǵarmanyń oqıǵalary men keıipkerleri bul rette shyn bar nárse retinde seziledi, ómirden kitap betterine tikeleı kóshirilgen shynaıylyq retinde qabyldanady; oqýshylar shyǵarmada avtordy kórmeıdi, kórkemdik maǵynany eskermeıdi, bul óz kezeginde ádebı bilim berý prosesinde ańǵaldyqty jeńýdi talap etedi;

sonymen birge, mundaı qabyldaý jalpy janashyrlyq, shynaıylyq sekildi adam boıynda saqtalýy kerek  qundy qasıetterge ıe);

3) 7-8 synyptar, onda kórkemdikke qatysy bar

shyǵarma jeke jáne sýbektıvti bolady, avtorlyq ıdeıa óziniń jeke máselelerimen jasyrylady; shyǵarmadaǵy eń qyzyqty nárse-bul áreketter

keıipkerler men olardyń motıvteri; bul jasqa jáne psıhologıalyq ózgeristerge baılanysty: jeke tulǵanyń ózin-ózi rastaý prosesi, adamgershilik máselelerine degen qyzyǵýshylyqtyń artýy tán;

4) 9-11 synyptarda kórkemónerge kóńil bólinedi jáne

óner týyndysynyń formasy, ishki baılanystardy izdeý júrip jatady; orta mektep oqýshylaryn shynaıy ómir men ádebıetti, ár túrli óner túrlerin salystyrý qyzyqtyrady,

óner men kórkemdik daralyqtyń damýynyń tarıhı kezeńderin salystyrý (bul erekshelikter jas pen psıhologıalyq ózgeristerge de baılanysty: men jáne álem - osy jastaǵylar úshin ortalyq másele, 9-11 synyptar-sebepter men saldarlardy, tanym men baılanystardy túsiný kezeńi [8].

 

"Óleńdi qabyldaýy damyǵan toptar úshin muǵalimniń jetekshiligimen taldanǵan shyǵarmaǵa júginýdiń maǵynasy joq. Oqyrman sıaqty oqýshy endi óz áserleri men baqylaýlaryn baılanystyra otyryp, shyǵarmamen jalǵyz qalýy kerek. Úshinshi top oqýshylarynyń basqa reaksıasy basqa ádistemelik qadamdy izdeýge májbúr etedi. Ol óleńniń ereksheligine erekshe nazar aýdarýǵa baǵyttalǵan tapsyrmalar júıesin ázirleýden turady. Osy toptyń oqýshylaryna muǵalim tapsyrmalar beredi"[20]. 

 

Lırıkany qabyldaýdyń oqýshylardyń jas toptaryna táýeldiligin zertteýmen Z.Ia.Reze, N.D. Moldavskaıa, V. G. Maransman jáne t. b. aınalysty.

Olardyń árqaısysy óz jolymen júrdi, biraq olardyń jumysynyń nátıjeleri kóp jaǵynan uqsas. Máselen, zertteýshiler joǵary synyptarǵa deıin keıbir oqýshylar poezıany ańǵal-realıstik qabyldaý satysynda turady degen qorytyndyǵv kelgen. "Alaıda, stýdentterdiń lırıkany qabyldaýynyń ártúrli deńgeıleri 4-synyptan bastap baıqalady" [21]. 

Bul týraly Z. Ia. Rezdiń oıy: "Keıbir oqýshylar shyǵarmanyń beıneli-emosıonaldy jaǵyn qabyldaýǵa beıim, al basqalary poetıkalyq mátinniń ıntellektýaldy mazmunyna tartylady. 7-synyptan bastap sýbektıvti sátter mańyzdyraq bolady (olar ózderine tikeleı aýysýmen oqıdy). Lırıkaǵa degen mundaı kózqarastyń qaýiptiligi mynada: poezıaǵa tutynýshylyq kózqaras qalyptasýy múmkin, tek oqýshynyń ózine qatysty jasyna jáne ádebı bilimine baılanysty joǵary synyp oqýshylary lırıkaǵa sanaly estetıkalyq kózqaras qalyptastyrady, "ańǵal realızmnen" túpkilikti aýytqý paıda bolady (eger synypta  oqýshylardyń derbestigin tárbıeleý, olardyń qıalyn damytý boıynsha josparly jumys júrgizilse)" [22]. 

2. Orta mektep oqýshylaryna lırıkalyq shyǵarmalardy oqytý kezindegi elektrondy qurylǵylarǵa degen táýeldilik máselesin sheshý joldaryn usyný

o Elektrondy qurylǵylardy sabaq barysynda tıimdi paıdalaný

Elektrondy qurylǵylar kúndelikti ómirdiń ajyramas quralyna aınalǵanyn moıyndaýymyz shart. Klasıkalyq bilim berýdiń eski formasyna eti úırengen ustazdar úshin gadjetter túsiniksiz, úırenshikti emes jáne sabaqqa kedergi keltiretin obekt retinde qabyldanýy múmkin, alaıda oqýshylar úshin bul ǵalamtordaǵy aqparatqa ke-kelgen ýaqytta jol ashatyn taptyrmas oqý men úırený quraly. Sonymen qatar álem talaby tehnologıany paıdalaný jaǵyna yǵyp barady.

«Jalpy orta bilim berýdiń memlekettik jalpyǵa mindetti standarty» qujatynyń 7-shi tarmaǵynda kórsetilgendeı,

 jalpy orta bilim berýdiń maqsaty:

      keń aýqymdy daǵdylardy damytý negizinde bilim alýshylardyń joǵary oqý oryndarynda bilimin jalǵastyrýy jáne kásibı ózin-ózi anyqtaýy úshin akademıalyq daıyndyǵyn qamtamasyz etýge qolaıly bilim berý keńistigin jasaý bolyp tabylady:

      1) bilimdi fýnksıonaldyqpen jáne shyǵarmashylyqpen qoldaný;

      2) syn turǵysynan oılaý;

      3) zertteý jumystaryn júrgizý;

      4) aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalardy qoldaný;

      5) komýnıkasıanyń túrli tásilderin qoldaný;

      6) topta jáne jeke jumys jasaý biligi;

      7) máselelerdi sheshýi jáne sheshim qabyldaý 

Aqparat kózi:(https://adilet.zan.kz/kaz/docs/V1800017669). 

 

 Osy sebepten ádebıet sabaǵynda smartfondardy jınap alý, paıdalanýǵa tyıym salý oqýshylardyń quqyǵy men erkindigine nuqsan keltirý retinde ǵana emes, artqa tartýshylyq retinde qabyldanyp, ustaz ben synyp ortasyndaǵy konflıktige alyp keledi. Konflıkti ashyq ótpese de, jasyryn formada ótýi múmkin jáne bul ádebıetti quqyqty shekteýshi, eski zamanda qalyp qoıǵan sala retinde qate qabyldaýǵa alyp keledi. Sondyqtan, Djosh Bıllıng aıtqandaı, «eger jaýdy jeńe almasań, onymen dos bol» prınsıpine kóship, dushpan sanalatyn gadjetterdi sabaqty oqytý prosesine tıimdi paıdalaný jolyna kóshý kerek. Smartfonǵa degen táýeldilik oqýshylardyń da, muǵalimniń de qas jaýy, biraq onymen jaýlasýdyń ornyna keremet múmkinditerin lırıkany oqytýdy jedel de effektıvti etý úshin qoldanýǵa bolady. Mysaly: Tık-tok jelisinde ádebı trend qalyptastyrý lırıkaǵa degen qyzyǵýshylyqty synyptan tys ýaqytta da úlken aýdıtorıaǵa taratýdyń ádisi bola alady.

3. Orta mektep oqýshylaryna lırıkany úıretýde olardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa jáne synyptaǵy durys qarym-qatynas atmosferasyn qalyptastryýǵa baǵyttalǵan oqytýdy uıymdastyrý joldaryn usyný.

o Án arqyly úıretý óleń mátinin este saqtaýdyń krevtıvtide zamanaýı joly.

  Mysaly, «Jelsiz túnde jaryq aı» degen óleńi halyq arasynda án túrinde keńinen tanymal. Al áýeni joq shyǵarmalardy oqýshylar ózderi qalaǵan yrǵaqqa keltirip aıtýyna bolady. Synypta mýzykaǵa jaqyn talantty oqýshylar bar bolsa, olar osyndaı tapsyrmany óte sapaly oryndap, ózderni kórsete alady. Al lırıkalyq shyǵarmany synyptastarynyń týyndysy túrinde tyńdap kórgen ózge oqýshylar úshin, bul lırıkaǵa jańa bir turǵydan qaraý múmkindigi bolmaq.

o Sabaqtyń mańyzdy tustaryn vıdeomaterıal túrine keltirý.

 Vıdeo qabyldaýdy jeńil etedi jáne ótilgen sabaqty úıde qaıtalaýdy qoljetimdi etedi. Qazaq tilindegi materıaldar men kontent azdyǵyn eskersek, atalǵan ádis ózekti bolyp tabylady.

o Lırıkalyq shyǵarmany túsindirý sabaǵyn dástúrli túrde emes, oıyn nemese qoıylym túrinde ótkizý. 

Lırıka ózge óner túrlerimen ǵana emes, ómirmen de qoıan-qoltyq baılanysta damydy, sol sebepten lırııkany oqytýda qur teorıany aýyzsha aıtyp qana qoımaı, belgili bir shyǵarmany ómirmen baılanystyryp, sezinip ótý kerek. Osy maqsatta oqýshylar rólge bólinip qoıylym qoısa bolady. Shyǵarmashylyq erkindik pen tapsyrmanyń ártúrliligi lırıkalyq shyǵarmanyń mátniniń jattap alýǵa atsalaspasa da, bastysy, onyń maǵynasyn tereń túsinýge jol ashady. Avtordyń aıtqysy kelgenin túsiný jáne qoıylym arqyly bastan ótkerip, emosıonaldyq turǵydan seziný – lırıkanyń maqsaty da osy emes pe?

o Dóńgelek ústel pikirtalasy túrinde lırıkalyq shyǵarmany erkin formatta talqylaý.

Oqýshylardyń pikirin tyńdaý, óleńdi dóńgelek ústel tóńireginde talqyǵa salý jáne ár pikirdi tyńdap, baǵalaı bilý. Jónsiz syn aıtpaý. Pikirtalas sońynda ortaq sheshimge kelý nemese qarama-qarsy pikirlerdiń qalýǵa quqylyǵyn alǵa tartý. Bul rette oqýshy tek avtorıtetti pikirdi jattap almaýy qajet, qaıta árkim óz pikirin jetkize alýy qajet. Pikir almasý arqyly oqýshylar óz suraqtaryn muǵalimge erkin túrde qoıyp, tolyqqandy jaýap ala alýy kerek, kelispeıtin tustaryn aıtyp, argýmentti túrde óz pozısıasyn qorǵaı alýy shart. Mundaı ádis bilim alýdy meılinshe erkin ári jaǵymdy etedi. Oqýshylardyń óleń avtorymen nemese muǵalimniń pikirimen kelispeýshiligi ishke buǵylyp, keıin oqýǵa kedergi keltiretin psıhologıalyq protest kúıinde qalmaıdy, kerisinshe óleńdi tereńirek túsinýge, taqyrypty odan ári zertteýge degen qulshynysyn artttyrady. Oqýshylardyń ózara aqyldasýy jáne sóz talastyrýy, túrli kózqarastarmen tanysýǵa, berlgen taqyrypty jan-jaqty qarastyrýǵa sep bolady.

Bul rette synypta aıtylǵan kózqarastar burys nemese durys dep konservatıvti túrde short kesilmeýi kerek, ár pikir teńdeı tyńdalyp, qarsy pikir dálelmen keltirilýi kerek. Muǵalim óz sýbektıvti kózqarasyn jalǵyz durys pikir dep, oqýshylardy sol pikirdi qabyldaýǵa májbúrlemeýi shart. Suraqtarǵa jaýap tabylmaǵan jaǵdaıda, shynaıy turǵyda «bilmeımin, biraq kelesi sabaqqa osy saýaldyń jaýabyn taýyp kelýge tyrysalyq» dep jaýap berilgeni durysyraq, ustaz jaýap berýden jaltarsa nemese jalǵan sóılese, bul oqýshylardyń oǵan degen senimin tómendetedi, al kemshilikti moıyndaýy men shynaıylyǵy, izdeniske birge shaqyrýy oń nátıje beredi. Synyptaǵy ashyqtyq, qatelesýge qoryqpaý men teńdik oqý atmosferasyn qolaıly ári jaǵymdy etip, sabaqtyń tek shektelip qalǵan qatal tártipke baǵynǵan proses emes, úzdiksiz de keńsheńberli izdenistiń bir bólshegi ekendigin oqýshylarǵa sezdiredi.

 

Qorytyndy

Osy zertteý jumysynda lırıkany orta mektepte oqytýdyń erekshelikteri qarastyryldy.

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1. Sılman T. I. "Lırıka týraly jazbalar" –L.: "Keńestik jazýshy", Lenıngradtyq bólim, 1977. -223 bet.

2. Golovenchenko F. M. "Ádebıettanýǵa kirispe" -M., 1979 -318 bet .

3. «Jańartylǵan bilim berý baǵdarlamasy aıasynda qazaq ádebıetin orta mektepterde oqytýdyń ӛzekti máseleleri»: respýblıkalyq ǵylymıpraktıkalyq konferensıa materıaldary. Elektrondy jınaq. – Almaty, 2019. – 126 b. (https://pps.kaznu.kz/ru/Main/FileShow2/155587/91/1/13393/2019//)

4. – «Negizgi orta bilim berýdiń memlekettik jalpyǵa mindetti standarty» (https://online.zakon.kz/Document/?doc_id=33988830&pos=6;-106#pos=6;-106)

5. «Jalpy orta bilim berýdiń memlekettik jalpyǵa mindetti standarty» (https://adilet.zan.kz/kaz/docs/V1800017669)

6. Qazaq ádebıetin oqytý ádistemesi: Oqýlyq – Jumaqaeva B.D.

 Almaty, «Qyzdar ýnıversıteti» baspasy, 2015. – 242 bet. (https://lib.kainar-edu.kz/wp-content/uploads/2018/01/Kazak_adebietin_okytu_adistemesi_Zhumakaeva.pdf)

7. . Korst N.O. Vosprıatıe lıteratýrnogo proızvedenıa ı ego analız v shkole//Voprosy analıza lıteratýrnyh proızvedenıı. –M,. 1969 (http://uchitel.uss.dvfu.ru/wp-content/uploads/pdf)

8. Antıpova-A.M.-Vospr.-hýd.-proızv.-chıtatelem-shkolnıkom-kak-naýchnaıa-problema., str 65.

9. «Áleýmettik pedagogıka qazirgi zamanǵy áleýmettik tanymnyń ıdeıalary men teorıalary konteksinde» dáris materıaldary, dosent Qasymova Roza Sadykovna, aǵa oqytýshy Ramazanova     Samal Amırgalıevna (https://pps.kaznu.kz/2/Main/FileShow/402530/105/123/7676/0/2014/2)

10. . Remshmıdt H. Podrostkovyı  ı  ıýnosheskıı  vozrast: Problemy  stanovlenıa  lıchnostı. – M., 1994

11. . Qazaq ádebıetin oqytý ádistemesi: Oqýlyq – Jumaqaeva B.D.

 Almaty, «Qyzdar ýnıversıteti» baspasy, 2015. – 242 bet.

12. F. B. Bóribekova, N. J. Janatbekova Qazirgi zamanǵy pedagogıkalyq tehnologıalar: Oqýlyq. – Almaty: 2014. – 360 bet (http://rmebrk.kz/bilim/boribekova-kazirgi.pdf)

13. . Nurmahanov J., Daıyrov Á., «Orta mektepte lırıkany oqytý», Almaty, 1991, 131 bet

14. Qydyrshaev A. A.Baıtursynulynyń ádisker izbasarlary. Qazaq tili men ádebıeti. 1988, № 2.

15. The Teaching of Literature Irene Pieper, Johann Wolfgang Goethe-Universität Frankfurt Intergovernmental Conference Languages of Schooling: towards a Framework for Europe Strasbourg 16-18 October 2006 (https://rm.coe.int/16805c73e1)

16. Language in India, 80 10 : 7 July 2010 Abraham Panavelil Abraham, Ph.D. Teaching Literature through Language - Some Considerations (http://www.languageinindia.com/july2010/abrahamliterature.pdf)

17. Dutta, Sujit K (2001). "Teaching Poetry in the School Classroom…".CAUSE.Num.24

18. Brumfit, Christopher & Carter, Ronald (Eds). (1986) Literature& Language Teaching. Oxford& New York: OUP.

19. Problemy ızýchenıa lıteratýry v sovremennom ınformasıonnoobrazovatelnom prostranstve. XXII Golýbkovskıe chtenıa: Materıaly mejdýnarodnoı naýchno-praktıcheskoı konferensıı, 2122 marta 2014 g. / Otv. red. V. F. Chertov. – M.: Izd-vo «Ekon-Inform», 2015. –(https://istina.msu.ru/download/11127287/1g6K3U:408x5dYt-GCQjoLSyb_DiTsUKvw/)

20. Todorov L. V. "Mekteptegi óleńmen jumys". - M., Aǵartý, 1965. - 184 bet. -55.

21. Redozýbov S. P.  "Bastaýysh mekteptegi orys tiliniń ádistemesi". - M.: Ýchpedgız, 1954.-288 bet.

22. Reze Z. Ia. "Mekteptegi lırıkany oqýdyń erekshelikteri týraly". - Kýıbyshev, 1974. - 115 -119 better.

 

Paıdalanylǵan aqparat kózderine silteme:

1. https://www.zharar.ru/kz/bilim/shygarma/2722-abay.html

2. https://kazaksha.info/%D3%99%D0%B4%D0%B5%D0%B1%D0%B8%D0%B5%D1%82/%D0%B0

Qosymsha:

Saýalnama:

Formaty: onlaın

Túri: anonımdi 

Respondenttik baza: Orta mektep oqýshylary

Respondenttik bazaǵa taldaý jasaý:

Qatysýshylar sany: 60 oqýshy

Qatysýshylar jasy: 10-15 jas aralyǵy (

Jynysy: 30 er bala, 30 qyz bala

Oqý úlgerimi: 20 úzdik oqýshy, 20 ortasha úlgerimdi oqýshy jáne 20 oqý úlgerimi nashar oqýshy

Eskertý: zertteý nátıjesi meılinshe naqty bolýy úshin respondentter jastyq, jynystyq, oqý úlgerimdik belgileri boıynsha teńdeı úlestirimmen alyndy

Saýalnama suraqtary jáne alynǵan jaýaptar:

1. Siz oqıtyn mektepte ádebıet sabaǵynda lırıkalyq shyǵarma oqytylady ma?

Jaýap: 

• Iá – 58 

• Joq – 0

• Bilmeımin - 2

2. Lırıkalyq shyǵarmany oqý prosesi unaıdy ma? 

Jaýap: 

• Iá – 36 

• Joq –  19

• Neıtraldy - 5

3. Ne sebepten ?

Jaýap: 

Unaıdy, sebebi:

- este saqtaý qabiletin jaqsartady 

- mazmúny qyzyqty 

- til baılyǵyn damytady 

- shabyt beredi

- óleńde adam sezimi men emosıasyn dóp basya aıtý sheberligi bar

- bilmeımin, bala kezden ádebıet jalpy túrde unaıdy, ásirese lırıka

 Unamaıdy, sebebi:

- jattaý qıyn 

- shyǵarmalardyń sózderi túsinisksiz 

- jaman baǵa alamyn

- qyzyq emes, ish pystyrady

- paıdasyz aqparat dep oılaımyn

- synyp aldynda óleń oqýǵa qysylamyn

- ne úshin kerek ekenin bilmeımin

- qazaqsha oqýǵa qınalamyn

           Neıtraldy, sebebi:

- keıbir kezderi qyzyqty óleńder kezdesedi, al keı kezderi túsiniksiz shyǵarmalardy ótemiz

- shyǵarmany taldaý unaıdy. biraq jattaý unamaıdy 

 

4. Lırıkalyq shyǵarmany oqýda sabaq barysynda ne ózgergenin qalaısyz?

Jaýap: 

- lırıkalyq shyǵarma jazǵan avtorlardyń kózqarasymen tanysý qyzyqty, biraq ınterpretasıalaǵanda tek muǵalimniń aıtqanyn qaıtalap aıtý unamaıdy, óz kózqarasymdy ashyq bildirgim keledi 

- tek eski zamannyń avtorlarymen emes, qazirgi tiri avtorlardyń shyǵarmaalarymen de tanysqym keledi, osy zamanǵa qatysty lırıkalyq shyǵarmalar oqytylsa deımin

- Óleńdi jattap aıtý mindetti úı tapsyrmasy retinde berilmese eken deımin, sebebi este saqtaý qıyn jáne jattap kelseń de umytyp qalatyn kezder jıi bolady. Sodan keıin nashar baǵa alyp qalamyn

- Sabaq barysy qyzyqty bolsa deımin

- Lırıkalyq shyǵarma men ádebıet kereksiz dep sanaımyn, bul pándi múldem alyp tastaǵanyn qalaımyn

- Muǵalimdi aýystyrǵym keledi, tym qatal jáne sabaq ótýi unamaıdy

- Sabaq tek oqyǵysy kelgen oqýshylarǵa bólek ótse eken deımin, shýlap kedergi jasaıtyndar kóp

- Sabaq ýaqyty tym qysqa, taqyrypty ashyp úlgermeımiz

- Sabaq tym uzaq, bitkeshe uıqym keledi

5. Lırıkalyq shyǵarmany jattaý mańyzdy ma álde túsiný me?

Jaýap: 

- Jattaý – 10

- Túsiný – 40

- Ekeýi de teńdeı mańyzdy - 10

6. Lırıka degenimiz ne? Lırıkalyq shyǵarmalardy bilesiń be?

Jaýap: 

- Tolyq jáne naqty jaýap bere aldy - 3

- Jattandy anyqtama bere aldy, biraq lırıkanyń ne ekenin túsinbeıtinin jetkizdi  – 28

- Jalpy túsinigi bar, biraq jaýapta qateler kezdesedi – 12

- Tek lırıkalyq shyǵarmaǵa mysal keltire aldy, biraq anyqtama bere almady – 11

- Jaýap bere almady – 6

                  Eskertý: Jaýap meılinshe shynaıy bolýy úshin, saýalnama anonımdi túrde jáne onlaın júrgizildi

 

Suhbat:

Formaty: betpe – bet suhbat alý

Túri: anonımdi 

          Qatysýshylar: Orta mektep oqýshylaryna qazaq ádebıeti páninen       bilim berýshi ustazdar 

          Sany: 5 respondent

          Jasy: 31-42

          Jynysy: 1 er jáne 4 áıel 

Lırıkany oqytýda synypta qoldanylatyn ádisterdi surastyrdym, muǵalimder bergen jaýaptar uqsas boldy jáne alynǵan jaýaptardy bylaı rettestirýge bolady:

Sabaq júrgizý barysy:

1. Lırıka uǵymyna anyqtama berý jáne ony dápterge jazdyrý;

2. Oqýshylarǵa oqýlyqta berilgen lırıkalyq shyǵarmany kezekpen oqytý;

3. Úı tapsyrmasy retinde muǵalim tańdap bergen lırıkalyq shyǵarmany jattap kelýdi tapsyrý;

4. Lırıkalyq shyǵarmany qurylymna qaraı taldaý, ótilgen shyǵarmanyń maǵynasyn oqýshylardyń óz sózimen jetkizýin suraý;

5. Pysyqtaý suraqtaryn qoıý nemese test júrgizý

6. Alynǵan jaýaptar men oqýshylardyń sabaqqa qatsýdaǵy belsendiligine qaraı olardy baǵalaý; 

 

 Kúndelikti sabaq kezinde oqýshylar ádette jeke nemese juppen jumys jasaıtyndyǵy aıtyldy

 Sabaq materıaldary retinde prezentasıalar, oqýlyqtar, taratpa materıaldar (test paraqtar, jazbasha tapsyralar blankteri, ótiletin shyǵarma basylyp shyǵarylǵan paraqtar) qoldanylatyny anyqtaldy

Ashyq sabaqta qoldanylatyn ádisterdi suraǵanymda, bir qyzyǵy, jaýaptar ár túrli boldy:

- Toptyq jumys jasaý úshin oqýshylar jerebe tasatý arqyly shaǵyn toptarǵa bólinýi kerek

- Toptar ózderine tıessili tapsyrmaǵa saı belgilengen merzim ishinde plakat jasap, taqyrypty synyp aldynda qorǵap shyǵýy kerek

- Jeke jumys úshin oqýshylar taqyrypqa saı kvız ótip, onlaın krosvordty jyldam sheshýi qajet 

- Sabaq sońynda árkim sabaqqa jáne bir-birine baǵa berýi kerek 

Taǵy da:

- Lırıkalyq shyǵarmany mánerlep oqý

- Taqyrypqa saı vıdeomaterıaldar kórsetý

sekildi is-sharalar júrgiiziledi

Qorytyndy: 

1. Men suhbat alǵan ustazdardyń sabaq ótý ádisteri uqsas;

Sebep -saldary: bir jaǵynan ózindik standartqa baǵyttalsa, ekinshi jaǵynan ustazdyń ındıvıdýaldyǵyn joıýy múmkin

2. Ashyq sabaqtarǵa kúndelikti sabaqtan góri kóbirek mán beriledi. 

Múnyń boljamdy sebepteri:

 - tekserýshi komısıa aldyndaǵy jaýapkershilik, ıaǵnı syrtqy baqylaý 

- kúndelikti sabaqty sapaly ótkizýge resýrstyń jetispeýshiligi jáne sabaq ótýdi uıymdastyrýdyń kemshilikeri

- muǵalimniń jumys ornyndaǵy nemese ózge de negatıvti faktorlarǵa baılanysty bálám berýge dege motıvasıasynyń tómendeýi bolýy múmkin.

Saldary: 

-Bilim berý sapasynda progres bolmaýy; 

---