InfoHub Logo

«Qazaq tilim - óz tilim, ana tilim, Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim» atty tanymdyq saıys (til merekesine arnalǵan)
Maqsaty: Ana tiline degen súıispenshiligin arttyrý, tildiń qoǵamdyq - áleýmettik qyzmetin tanystyrý, til mereıin kóterý. Oılaý, shyǵarmashylyq qabiletterin damytý, sheshendik sózderdiń mán - maǵynasyn túsindirip, boılaryna sińirý. İzdenimpazdyqqa, sheshendikke, izgilikke tárbıeleý, ana tilin qasterleýge baýlý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, qanatty sózder, sýretter
Ádisi: saıys
Ótý barysy:
- Qurmetti ustazdar, ata - analar, oqýshylar. Mektebimizde 22 - qyrkúıek Til merekesi
aptalyǵy uıymdastyrylǵan bolatyn. Sol aptalyqtyń aıasynda ótkeli otyrǵan búgingi sharamyzǵa qosh keldińizder. Til merekesi qutty bolsyn!
Adam balasy dúnıege kelgen soń ana tilinde sóılep, ana tilinde án salady. Ana tili - bizdiń ar - ojdan, adamgershiligimizdiń aınasy. Adam ana tilimen baqytty, ana tilimen asqaq. Til - halyqtyń ajyramas bóligi. Uly Abaıdyń ózi «Ótkirdiń júzi, kesteniń bizi, órnegin sendeı sala almas» dep tańyrqap taǵzym etken til. Tilimizge qurmet jasaý arqyly biz elimizge qurmet jasaımyz. Til týraly qanshama kesteli sóz aıtsaq ta taýysa almaspyz. Sondyqtan
Ana tilim, dana tilim - Táńirim
Saqtaı bilgen san ǵasyrlar jaryǵyn
Tilim meniń, Abaı, Muhtar sóılegen
Buǵaýlaýǵa, shubarlaýǵa kónbegen.
«Qazaq tilim - óz tilim, ana tilim, Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim» atty tanymdyq saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.

Saıys kezeńderi
1. Tanystyrý, sálemdesý
2. Mánerlep oqý (til týraly)
3. Kim bilgir? (Maqaldy jalǵastyrý)
4. Kórinis (sheshendik sózderden)
5. Ana tilge arnaý (oqýshy shyǵarmashylyǵy)
6. Án (til, Otan, týǵan jer)

Saıysymyzdy bastamas buryn saıyskerlerge ádil tóreligin aıtatyn ádil - qazylar alqasymen tanysaıyq.
Sálem - sózdiń anasy, sóz atasy
Ustazdardyń qabyl bolsyn batasy
Qol soǵyp, ortamyzǵa tarlandardy
Shaqyrsaq, bolmas sózdiń esh qatesi - dep ortaǵa saıysqa qatysýshy toptardy shaqyramyz
5 «a», 5 «á» synyptary
1. Saıysymyzdy toptardyń tanystyrýynan bastaımyz.

2. Keıingi urpaq jyrlaryn jattap qanyqty,
Úlgi tutyp báıterekteı san alypty.
Kókiregi oıaý, sezimdi urpaq qaıdasyń?
Óleńder oqyp, ózińdi - óziń tanytshy!- dep kelesi kezekte til týraly óleńderdi mánerlep oqý saıysyna beremiz.

3. Maqal - mátel - babadan qalǵan muramyz,
Yqylasymyzdy máıekteı sózge buramyz.
Maqalbaı ataı suraǵyn alyp kelipti,
Saıysker toptar kóńilmen tyńdap turamyz. «Kim bilgir?»
(Ár top eki qaǵazdan sýyryp, berilgen maqaldyń jalǵasyn tabý.)
1. Sheshen sóz bastar...
2. Jaqsy baıqap sóıleıdi...
3. Ánsheıinde aýyz jappas...
4. Til adam oıynyń...
5. Tıse terekke...
6. Aıtylǵan sóz...
7. Jasyńda qyljań bolsań...
8. Ańdamaı sóılegen...
9. Bal tamǵan tilden...
10. Sheberdiń qoly ortaq...

4. Máńgi ólmes, meıli zýlap kósher zaman,
Jırenshedeı darıa sheshen babam,
Qazybek, Tóle, Áıteke - erdiń qunyn
Eki aýyz sózben sheshken kósem babam. Saıystyń kelesi bóliminde ár toptyń bı - sheshenderdiń sheshendik sózderinen daıyndaǵan kórinisteriń tamashalańyzdar.

5. Ana tili - bizdiń týǵan anamyz!
Anamyzdaı syılap, baǵyp - qaǵamyz.
Ana tilin baǵalasaq, qalaı biz
Ózimizdiń sondaı bolmaq baǵamyz,- deı kelip, saıysymyzdyń kelesi bir túri «Ana tilge arnaý» oqýshy shyǵarmashylyǵynan. Aldyn - ala daıyndalǵan úı tapsyrmasy boıynsha oqýshylardy ortaǵa shaqyramyz.

6. Ana tilim - ardaǵym, mártebelim,
Sen ǵaıyp bop ketkende qaıter edim?
Qadirinde halqymnyń bile almaı,
Qalar ma edi aıtylmaı aıtar ánim - degendeı óz ánderimen top ánshilerin ortaǵa shaqyramyz.
Saıysymyzdy qorytyndylaı kele, ádilqazylarǵa sóz kezegin usynamyz.

Áýezdisiń, ádemi tili elimniń
Áýenisiń ulan - baıtaq jerimniń
Samǵaı bersin shartarapqa ór úniń - degen tilekpen til merekesine arnalǵan saıysymyzdy aıaqtaımyz.
Tamashalaǵandaryńyzǵa rahmet!