Qazaqstan jáne prezıdent
Tárbıe saǵatynyń taqyryby: Qazaqstan jáne prezıdent
Sabaqtyń maqsaty:
a) El prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń balalyq, jastyq shaǵymen, kemeldengen kezeńimen tanystyrý
á) Otandy súıýge, qurmetteýge tárbıeleý
b) Sóıleý mádenıetin, bilim kókjıegin keńeıtý
Tárbıe saǵatynyń barysy:
1) Uıymdastyrý bólimi
2) Kirispe sóz
Qazaq eli – Qazaqstan dep atalady. Onyń jeri 5 Fransıa, 15 Belgıa jerine teń. Bas qalasy – Astana. Qazaqtar jáne qazaqstandyqtar týǵan jerin jaqsy kóredi. Bul eldiń tarıhy el qorǵaǵan batyr babalar esimmen tyǵyz baılanysty. Táýelsizdik úshin kúresken Qabanbaı, Bógenbaı, Raıymbek, Qarasaı syndy batyrlar esimin qazaqtar óz júreginde máńgi saqtaǵan.
Qazaqstan Respýblıkasy shyǵysynda Altaı taýlary men batysynda Edil, Jaıyq óńirine deıin sozylǵan keń baıtaq jerdi alyp jatyr. Ulan-ǵaıyr ata mekenimiz qandaı keń bolsa, peıilimiz de, jerimiz de, tilimiz de keremet baı.
Hor: «Meniń Qazaqstanym»
Qazaq eli, topyraǵy keshegi ótken dana Abaıdy, jyry semser Mahambetti, shyndyqtyń dál ózindeı bolǵan Baýyrjandy, uly Muhtardy, sóz zergeri Ǵ. Músirepovti, keshe ǵana dúnıeden ótken birtýar azamat D. Qonaevty, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti N. Á. Nazarbaevty dúnıege ákelgen.
Qazaqstan Respýblıkasy 1991 jyly 16 jeltoqsanda óz táýelsizdigin eń birinshi bolyp jarıalady. Onyń táýelsizdigin eń alǵash Túrkıa tanydy. Qazir dúnıe júzi biledi desek, qatelespeımiz.
Qazaqstandy búkil álem tanıdy. Qazaqstan búkil álemge qaraıdy. Álem Qazaqstanǵa qaraıdy.
«Qazaqstan kartasy»
Álemde ıadrolyq qarýdyń jarylystaryna moratorıı jarıalaǵan tuńǵysh memleket – Qazaqstan.
Qazaqstan Orta Azıada tynyshtyq pen beıbitshilikti qamtamasyz etip, Evropa men Azıanyń birligin nyǵaıtýǵa negiz qalap otyr.
Dúnıe júzinde soǵys pen ultaralyq janjal órshigen tusta halyqtar dostyǵyn saqtap, ulttar men ulystardyń syılastyǵyn jáne olardyń ósip, órkendeýine jaǵdaı jasap otyrǵan – Qazaqstan.
Osy baǵytta N. Á. Nazarbaev Otanymyzdyń gúldenýine, halyqtyń ál - aýqatynyń jaqsarýyna aıryqsha kúsh salyp keledi.
A) til týraly óleńder
Á) respýblıka rámizderi
B) ánuran
N. Á. Nazarbaev – Qarasaı batyrdyń segizinshi urpaǵy ekeni belgili. Qarasaı jaýǵa shabatyn batyrlyǵymen ǵana emes, kóregendigimen, áýlıeligimen elge tanylǵan abyz. Sol Qarasaı batyrdyń urpaǵy elimizdiń prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń ósken ortasy, balalyq, jastyq shaǵy, otbasy týraly derektermen tanysaıyq.
Qaıdasyń, qaıran balalyq?
Prezıdenttiń balalyq shaǵy Jetisý ólkesinde ótti. Soǵysqa barmady demeseń, 1940jyly týǵandardyń da qarshadaıynan ıinine túsken aýyr eńbek, túlki qursaq turmys júdeý hal – sol kezeńniń ortaq taǵdyry edi.
1947 - 48 jyly mektepke bardy. Shamalǵan bastaýysh mektebinde oqyp, keıinnen Qaskeleńdegi Abaı atyndaǵy orta mektepti aıaqtap, bolashaq arman saparyna attandy.
Jastyqtyń jomart tańynda N. Ábishuly 1958jyly Qaskeleń orta mektebin bitirgen qyrýar balalardyń ishinen jeke - dara komsomoldyq joldamamen Temirtaýǵa bet túzedi. Sol 1958jyly Qazaqstan Magnıtkasyna Metalýrg etip daıarlaý úshin mektep bitirgen 100 qazaqtyń jigitin iriktep, Ýkraınanyń Dneprodzerjınsk qalasyna, burynǵy Qazaqstan Úkimetiniń kelisimimen shart jasasyp, 2jylǵa oqýǵa jiberedi. İshinde N. Á. Nazarbaev álgi júz jigit tehnıkým dárejesinde bilim alyp qaıtady. Sol jyldarda, ıaǵnı Ýkraına jerinde Nursultan sportpen, biraz túrlerimen jete aınalysady. Nazarbaev Qazaqstan Magnıtkasynda eńbek ete júrip, 20jasynda komsomoldyń Ortalyq Komıtetinde múshe bolyp saılanady. 1965jyly zaýyt janyndaǵy joǵary tehnıkalyq fakúltetin bitirip shyǵady. Bul kezde besaspap metalýrg edi. Sol kezde bolashaq jary Sara Alpysqyzymen kezdesip, otaý qurady.
Bir anany emip ósken baýyrlar Nursultan, onan 7 jas kishi – Satybaldy / Qarasaı babasyna óte uqsaıtyn, 34 jasynda qaıtys boldy, 2 balasy bar, Qaırat pen Samat, ekeýi de bilim alyp, qazir qyzmette.
Ánıpa qaryndasym Qaraǵandyǵa turmysqa shyqty. Qazir Shamalǵanda turady. Bolat keıingi inim. Onyń eki qyzy, bir uly bar. N. Ábishuly Sara Alpysqyzymen úsh qyz tárbıelep, qutty oryndaryna qondyryp otyr. Darıǵa Máskeý ýnıversıteti tarıh fakúltetin, Dınara Máskeý teatr ınstıtýtynyń ekonomıka fakúltetin jáne Almatydaǵy KIMEP - ti bitirgen.
Álıa respýblıkadaǵy joǵarǵy oqý orynynda oqyǵan.
Búkil qazaq dalasynyń tuńǵysh egemendigin pash etken kók baıraqty alǵash kótergen N.Á.Nazarbaev bolatyn.
Nurekeńniń kemeline kelip, danyshpandyq qasıetteri ashyla túsetin kez keldi.
Kezinde jyr alyby Jambyl eki jasar Nurekeńdi tizesine otyrǵyzyp, bata bergen eken.
Qorytý:
Ońynan kún, solynan aı, jel turdy
Bul baǵytqa baǵala, kim keltirdi?
Oıǵa alǵanyn oryndasyn erik ber
Qolda halqym, tuńǵysh prezıdentińdi.
/Balalarmen oı bólisý/ «Qazaqtan 2030 baǵdarlamasy.
Sýret saldyrý.
«Meniń otbasym», «Álem tynyshtyǵy», «Men jáne meniń dostarym».
Sabaqtyń maqsaty:
a) El prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń balalyq, jastyq shaǵymen, kemeldengen kezeńimen tanystyrý
á) Otandy súıýge, qurmetteýge tárbıeleý
b) Sóıleý mádenıetin, bilim kókjıegin keńeıtý
Tárbıe saǵatynyń barysy:
1) Uıymdastyrý bólimi
2) Kirispe sóz
Qazaq eli – Qazaqstan dep atalady. Onyń jeri 5 Fransıa, 15 Belgıa jerine teń. Bas qalasy – Astana. Qazaqtar jáne qazaqstandyqtar týǵan jerin jaqsy kóredi. Bul eldiń tarıhy el qorǵaǵan batyr babalar esimmen tyǵyz baılanysty. Táýelsizdik úshin kúresken Qabanbaı, Bógenbaı, Raıymbek, Qarasaı syndy batyrlar esimin qazaqtar óz júreginde máńgi saqtaǵan.
Qazaqstan Respýblıkasy shyǵysynda Altaı taýlary men batysynda Edil, Jaıyq óńirine deıin sozylǵan keń baıtaq jerdi alyp jatyr. Ulan-ǵaıyr ata mekenimiz qandaı keń bolsa, peıilimiz de, jerimiz de, tilimiz de keremet baı.
Hor: «Meniń Qazaqstanym»
Qazaq eli, topyraǵy keshegi ótken dana Abaıdy, jyry semser Mahambetti, shyndyqtyń dál ózindeı bolǵan Baýyrjandy, uly Muhtardy, sóz zergeri Ǵ. Músirepovti, keshe ǵana dúnıeden ótken birtýar azamat D. Qonaevty, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti N. Á. Nazarbaevty dúnıege ákelgen.
Qazaqstan Respýblıkasy 1991 jyly 16 jeltoqsanda óz táýelsizdigin eń birinshi bolyp jarıalady. Onyń táýelsizdigin eń alǵash Túrkıa tanydy. Qazir dúnıe júzi biledi desek, qatelespeımiz.
Qazaqstandy búkil álem tanıdy. Qazaqstan búkil álemge qaraıdy. Álem Qazaqstanǵa qaraıdy.
«Qazaqstan kartasy»
Álemde ıadrolyq qarýdyń jarylystaryna moratorıı jarıalaǵan tuńǵysh memleket – Qazaqstan.
Qazaqstan Orta Azıada tynyshtyq pen beıbitshilikti qamtamasyz etip, Evropa men Azıanyń birligin nyǵaıtýǵa negiz qalap otyr.
Dúnıe júzinde soǵys pen ultaralyq janjal órshigen tusta halyqtar dostyǵyn saqtap, ulttar men ulystardyń syılastyǵyn jáne olardyń ósip, órkendeýine jaǵdaı jasap otyrǵan – Qazaqstan.
Osy baǵytta N. Á. Nazarbaev Otanymyzdyń gúldenýine, halyqtyń ál - aýqatynyń jaqsarýyna aıryqsha kúsh salyp keledi.
A) til týraly óleńder
Á) respýblıka rámizderi
B) ánuran
N. Á. Nazarbaev – Qarasaı batyrdyń segizinshi urpaǵy ekeni belgili. Qarasaı jaýǵa shabatyn batyrlyǵymen ǵana emes, kóregendigimen, áýlıeligimen elge tanylǵan abyz. Sol Qarasaı batyrdyń urpaǵy elimizdiń prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń ósken ortasy, balalyq, jastyq shaǵy, otbasy týraly derektermen tanysaıyq.
Qaıdasyń, qaıran balalyq?
Prezıdenttiń balalyq shaǵy Jetisý ólkesinde ótti. Soǵysqa barmady demeseń, 1940jyly týǵandardyń da qarshadaıynan ıinine túsken aýyr eńbek, túlki qursaq turmys júdeý hal – sol kezeńniń ortaq taǵdyry edi.
1947 - 48 jyly mektepke bardy. Shamalǵan bastaýysh mektebinde oqyp, keıinnen Qaskeleńdegi Abaı atyndaǵy orta mektepti aıaqtap, bolashaq arman saparyna attandy.
Jastyqtyń jomart tańynda N. Ábishuly 1958jyly Qaskeleń orta mektebin bitirgen qyrýar balalardyń ishinen jeke - dara komsomoldyq joldamamen Temirtaýǵa bet túzedi. Sol 1958jyly Qazaqstan Magnıtkasyna Metalýrg etip daıarlaý úshin mektep bitirgen 100 qazaqtyń jigitin iriktep, Ýkraınanyń Dneprodzerjınsk qalasyna, burynǵy Qazaqstan Úkimetiniń kelisimimen shart jasasyp, 2jylǵa oqýǵa jiberedi. İshinde N. Á. Nazarbaev álgi júz jigit tehnıkým dárejesinde bilim alyp qaıtady. Sol jyldarda, ıaǵnı Ýkraına jerinde Nursultan sportpen, biraz túrlerimen jete aınalysady. Nazarbaev Qazaqstan Magnıtkasynda eńbek ete júrip, 20jasynda komsomoldyń Ortalyq Komıtetinde múshe bolyp saılanady. 1965jyly zaýyt janyndaǵy joǵary tehnıkalyq fakúltetin bitirip shyǵady. Bul kezde besaspap metalýrg edi. Sol kezde bolashaq jary Sara Alpysqyzymen kezdesip, otaý qurady.
Bir anany emip ósken baýyrlar Nursultan, onan 7 jas kishi – Satybaldy / Qarasaı babasyna óte uqsaıtyn, 34 jasynda qaıtys boldy, 2 balasy bar, Qaırat pen Samat, ekeýi de bilim alyp, qazir qyzmette.
Ánıpa qaryndasym Qaraǵandyǵa turmysqa shyqty. Qazir Shamalǵanda turady. Bolat keıingi inim. Onyń eki qyzy, bir uly bar. N. Ábishuly Sara Alpysqyzymen úsh qyz tárbıelep, qutty oryndaryna qondyryp otyr. Darıǵa Máskeý ýnıversıteti tarıh fakúltetin, Dınara Máskeý teatr ınstıtýtynyń ekonomıka fakúltetin jáne Almatydaǵy KIMEP - ti bitirgen.
Álıa respýblıkadaǵy joǵarǵy oqý orynynda oqyǵan.
Búkil qazaq dalasynyń tuńǵysh egemendigin pash etken kók baıraqty alǵash kótergen N.Á.Nazarbaev bolatyn.
Nurekeńniń kemeline kelip, danyshpandyq qasıetteri ashyla túsetin kez keldi.
Kezinde jyr alyby Jambyl eki jasar Nurekeńdi tizesine otyrǵyzyp, bata bergen eken.
Qorytý:
Ońynan kún, solynan aı, jel turdy
Bul baǵytqa baǵala, kim keltirdi?
Oıǵa alǵanyn oryndasyn erik ber
Qolda halqym, tuńǵysh prezıdentińdi.
/Balalarmen oı bólisý/ «Qazaqtan 2030 baǵdarlamasy.
Sýret saldyrý.
«Meniń otbasym», «Álem tynyshtyǵy», «Men jáne meniń dostarym».
You Might Also Like
