Taýly jer ósimdikteri men janýarlary
Sabaqtyń taqyryby: Taýly jer ósimdikteri men janýarlaryn qorǵaý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń taýly jer ósimdikteri men janýarlary jáne olardy qorǵaý jaıly bilimin tereńdetý, taqyryp mazmunyn meńgertý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tanymdyq belsendilikterin arttyrý, oılaý, este saqtaý qabiletin damytý, jeke shyǵarmashylyǵyn damytý.
Tárbıeligi: Tabıǵattaǵy tirshilik ıelerine qamqorlyq jasaýǵa, qorǵaı bilýge tárbıeleý, ekologıalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Janýarlar sýretinen fotoalbom. Ósimdikter sýreti. Janýarlar dúnıesi salynǵan keste. Taýlardyń, qoryqtardyń sýretteri. Býkletter. Karta.
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalar: Yntymaqtastyq, ujymdyq jáne toptyq oqytý, damyta oqytý.
Ádis - tásilder: Oı qozǵaý, toptastyrý, kórnekilik, túsindirý, suraq - jaýap.
Pánaralyq baılanys: Ana tili, dúnıetaný, matematıka.
Oqytý quraldary: Oqýlyq, kompúter, slaıd, dápter.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qol ustasyp bárimiz,
Jylylyqty sezeıik.
Shýaq shashqan kúndeı bop,
Kúlimsirep júreıik.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Taýly jer ósimdikteri
2. Taýly jerdiń janýarlary
3. Referatty qorǵaý.
III. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Sózjumbaq sheshý.
1. Jer betiniń erekshe bıik tustary qalaı atalady?
2. Tuzdy kól
3. Kózge kórinbeıdi,
Ustasań qolǵa ilinbeıdi.
4. Qysta azyǵyn tabıǵattan izdeıtin ań.
5. Múıizinen dári jasalatyn janýar.
1. Júrisi bar, túri joq,
Úni bar da, tili joq.
Ustatpaıtyn qashaǵan,
Jermen birge jasaǵan
2. Shólge shydamdy janýar.
3. Qyzdar taǵatyn buıym.
Qazaqstannyń taýlary
Ortalyq Azıadaǵy Tán - Shan taýynyń quramynda kóptegen Alataý degen jotalar bar. Alataýdy túrik, ázerbaıdjan, túrikmen halyqtary “Aladag”, qyrǵyzdar“Alatoo”, altaılyqtar “Alatýý”, ózbekter “Olotog” deıdi. Ol qar, muz beldeýleriniń aıqyn kórinýinen “Alataý” dep atalǵan. Talǵar shyńynyń aınalasynda Almaty qoryǵy ashylǵan. Qoryqta Qazaqstannyń “Qyzyl kitabyna” engizilgen arqar, taýeshki, ular jáne t. b. mekendeıdi.
Altaı taýy Qazaqstannyń shyǵysynda jáne Reseı, Qytaı, Mońǵolıa aımaqtarynda ornalasqan. Altaı - Qazaqstannyń ný ormandy jeri.
Ulytaý - Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵynda ornalasqan alasa taý. Eń bıik jeri - Áýlıe Aqmeshit. Eteginde kókterek, aqqaıyń ósetin orman kezdesedi.
Qarataýdyń tarıhta alatyn orny erekshe. XVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda jońǵarlarǵa qarsy birigip soǵysý úshin qazaqtyń úsh júziniń bıleri Qarataýdyń Ordabasy tóbesinde kezdesip, kelissóz júrgizgen. Sol jerde bılerge arnalyp eskertkish qoıyldy.
Tarbaǵataı – Qazaqstannyń ońtústik – shyǵysy men Qytaı memleketiniń aýmaǵyndaǵy ortasha taý.
Qazaqstanǵa Oral taýynyń ońtústik bóligi – Muǵaljar taýy ǵana kiredi. Taý Jamanqalanyń tusynan bastalyp, soltústikten ońtústikke qaraı sozyla ornalasqan, uzyndyǵy - 450 km, eni – 30 km, ortasha bıiktigi – 450 - 500m.
Qazaqstan qoryqtary
Aqsý - Jabaǵyly qoryǵy. Qazaqstan jerinde eń alǵash uıymdastyrylǵan qoryq. Ol Batys Tán - Shan taý jotalary sálemderiniń, Talas Alataýy men Ógeı taýlarynyń tabıǵatyn qorǵaý maqsatymen uıymdastyrylǵan. Bul alqaptyń ózine tán ósimdikteri men janýarlary túgeldeı qorǵaýǵa alynǵan. Munda “Qyzyl kitapqa” tirkelgen sary jylan, ular, saqaltaı, búrkit, ıtelgi, arqar, sileýsin t. b. janýarlar kezdesedi.
Almaty qoryǵy. İle Alataýynyń ortalyq bóligindegi bıik taýly alqaptyń barlyq tabıǵat baılyǵyn qorǵaý úshin uıymdastyrylǵan. Bul qoryqta da ósimdikter men janýarlar dúnıesiniń baı qory bar. Onyń ishinde sırek kezdesetin janýarlardan qońyr aıýdy, arqardy, ulardy ataýǵa bolady.
Naýryzym qoryǵy. Qostanaı oblysynyń ońtústiginde Naýryzym aýdanyndaǵy qurǵaq dalaly aımaqtyń tabıǵat baılyǵyn qorǵaý úshin uıymdastyrylǵan. Qoryq jerinde erteden saqtalyp qalǵan Naýryzym qaraǵaıly ormany men dalaly aımaqtyń kóptegen shaǵyn kólderi bar. Dýadaq, ıtelgi, qyzyq jemsaýly qaz jáne basqa da “Qyzyl kitapqa” tirkelgen qustar bar.
Barsakelmes qoryǵy. Aral teńizindegi ózi attas aralda qurylǵan. Onda shóleıtti jáne shóldi aımaqtyń tabıǵaty qorǵalady. Qoryqta qulandar men qaraquıryqtar meken etedi.
Qorǵaljyn qoryǵy. Aqmola oblysynyń kóptegen kóldi alqabynyń tabıǵat baılyǵyn qorǵaý maqsatymen qurylǵan. Bul óńirde qoqıqaz, dýadaq, aqbas tyrna men basqa qustar tirshilik etip, mekendeıdi.
Marqakól qoryǵy. Ońtústik Altaı alqaby men Marqakól tabıǵatyn qorǵaý úshin qurylǵan. Sırek kezdesetin janýarlardan qońyr aıý, qara degelek, Altaı ulary, kámshat jáne basqalary tirshilik etedi.
Ústirt qoryǵy. Mańǵystaý óńirindegi Ústirttiń shóldiń tabıǵatyn qorǵaý maqsatynda qurylǵan. Qoryqta sırek kezdesetin jorǵa dýadaq, qaraquıryq, ıtelgi tirshilik etedi.
IV. Maǵynany taný
Oqýlyqpen jumys.
Tizbekteı oqý.
Dáptermen jumys
Ósimdikter men janýarlar qorǵalatyn tutas tabıǵı aımaqty - qoryq dep ataıdy.
V. Sabaqty qorytyndylaý
Saýalanamalyq test.
Oqýshylardy baǵalaý, madaqtaý.
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń taýly jer ósimdikteri men janýarlary jáne olardy qorǵaý jaıly bilimin tereńdetý, taqyryp mazmunyn meńgertý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tanymdyq belsendilikterin arttyrý, oılaý, este saqtaý qabiletin damytý, jeke shyǵarmashylyǵyn damytý.
Tárbıeligi: Tabıǵattaǵy tirshilik ıelerine qamqorlyq jasaýǵa, qorǵaı bilýge tárbıeleý, ekologıalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Janýarlar sýretinen fotoalbom. Ósimdikter sýreti. Janýarlar dúnıesi salynǵan keste. Taýlardyń, qoryqtardyń sýretteri. Býkletter. Karta.
Sabaqta qoldanylatyn pedagogıkalyq tehnologıalar: Yntymaqtastyq, ujymdyq jáne toptyq oqytý, damyta oqytý.
Ádis - tásilder: Oı qozǵaý, toptastyrý, kórnekilik, túsindirý, suraq - jaýap.
Pánaralyq baılanys: Ana tili, dúnıetaný, matematıka.
Oqytý quraldary: Oqýlyq, kompúter, slaıd, dápter.
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq.
Qol ustasyp bárimiz,
Jylylyqty sezeıik.
Shýaq shashqan kúndeı bop,
Kúlimsirep júreıik.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Taýly jer ósimdikteri
2. Taýly jerdiń janýarlary
3. Referatty qorǵaý.
III. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Sózjumbaq sheshý.
1. Jer betiniń erekshe bıik tustary qalaı atalady?
2. Tuzdy kól
3. Kózge kórinbeıdi,
Ustasań qolǵa ilinbeıdi.
4. Qysta azyǵyn tabıǵattan izdeıtin ań.
5. Múıizinen dári jasalatyn janýar.
1. Júrisi bar, túri joq,
Úni bar da, tili joq.
Ustatpaıtyn qashaǵan,
Jermen birge jasaǵan
2. Shólge shydamdy janýar.
3. Qyzdar taǵatyn buıym.
Qazaqstannyń taýlary
Ortalyq Azıadaǵy Tán - Shan taýynyń quramynda kóptegen Alataý degen jotalar bar. Alataýdy túrik, ázerbaıdjan, túrikmen halyqtary “Aladag”, qyrǵyzdar“Alatoo”, altaılyqtar “Alatýý”, ózbekter “Olotog” deıdi. Ol qar, muz beldeýleriniń aıqyn kórinýinen “Alataý” dep atalǵan. Talǵar shyńynyń aınalasynda Almaty qoryǵy ashylǵan. Qoryqta Qazaqstannyń “Qyzyl kitabyna” engizilgen arqar, taýeshki, ular jáne t. b. mekendeıdi.
Altaı taýy Qazaqstannyń shyǵysynda jáne Reseı, Qytaı, Mońǵolıa aımaqtarynda ornalasqan. Altaı - Qazaqstannyń ný ormandy jeri.
Ulytaý - Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵynda ornalasqan alasa taý. Eń bıik jeri - Áýlıe Aqmeshit. Eteginde kókterek, aqqaıyń ósetin orman kezdesedi.
Qarataýdyń tarıhta alatyn orny erekshe. XVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda jońǵarlarǵa qarsy birigip soǵysý úshin qazaqtyń úsh júziniń bıleri Qarataýdyń Ordabasy tóbesinde kezdesip, kelissóz júrgizgen. Sol jerde bılerge arnalyp eskertkish qoıyldy.
Tarbaǵataı – Qazaqstannyń ońtústik – shyǵysy men Qytaı memleketiniń aýmaǵyndaǵy ortasha taý.
Qazaqstanǵa Oral taýynyń ońtústik bóligi – Muǵaljar taýy ǵana kiredi. Taý Jamanqalanyń tusynan bastalyp, soltústikten ońtústikke qaraı sozyla ornalasqan, uzyndyǵy - 450 km, eni – 30 km, ortasha bıiktigi – 450 - 500m.
Qazaqstan qoryqtary
Aqsý - Jabaǵyly qoryǵy. Qazaqstan jerinde eń alǵash uıymdastyrylǵan qoryq. Ol Batys Tán - Shan taý jotalary sálemderiniń, Talas Alataýy men Ógeı taýlarynyń tabıǵatyn qorǵaý maqsatymen uıymdastyrylǵan. Bul alqaptyń ózine tán ósimdikteri men janýarlary túgeldeı qorǵaýǵa alynǵan. Munda “Qyzyl kitapqa” tirkelgen sary jylan, ular, saqaltaı, búrkit, ıtelgi, arqar, sileýsin t. b. janýarlar kezdesedi.
Almaty qoryǵy. İle Alataýynyń ortalyq bóligindegi bıik taýly alqaptyń barlyq tabıǵat baılyǵyn qorǵaý úshin uıymdastyrylǵan. Bul qoryqta da ósimdikter men janýarlar dúnıesiniń baı qory bar. Onyń ishinde sırek kezdesetin janýarlardan qońyr aıýdy, arqardy, ulardy ataýǵa bolady.
Naýryzym qoryǵy. Qostanaı oblysynyń ońtústiginde Naýryzym aýdanyndaǵy qurǵaq dalaly aımaqtyń tabıǵat baılyǵyn qorǵaý úshin uıymdastyrylǵan. Qoryq jerinde erteden saqtalyp qalǵan Naýryzym qaraǵaıly ormany men dalaly aımaqtyń kóptegen shaǵyn kólderi bar. Dýadaq, ıtelgi, qyzyq jemsaýly qaz jáne basqa da “Qyzyl kitapqa” tirkelgen qustar bar.
Barsakelmes qoryǵy. Aral teńizindegi ózi attas aralda qurylǵan. Onda shóleıtti jáne shóldi aımaqtyń tabıǵaty qorǵalady. Qoryqta qulandar men qaraquıryqtar meken etedi.
Qorǵaljyn qoryǵy. Aqmola oblysynyń kóptegen kóldi alqabynyń tabıǵat baılyǵyn qorǵaý maqsatymen qurylǵan. Bul óńirde qoqıqaz, dýadaq, aqbas tyrna men basqa qustar tirshilik etip, mekendeıdi.
Marqakól qoryǵy. Ońtústik Altaı alqaby men Marqakól tabıǵatyn qorǵaý úshin qurylǵan. Sırek kezdesetin janýarlardan qońyr aıý, qara degelek, Altaı ulary, kámshat jáne basqalary tirshilik etedi.
Ústirt qoryǵy. Mańǵystaý óńirindegi Ústirttiń shóldiń tabıǵatyn qorǵaý maqsatynda qurylǵan. Qoryqta sırek kezdesetin jorǵa dýadaq, qaraquıryq, ıtelgi tirshilik etedi.
IV. Maǵynany taný
Oqýlyqpen jumys.
Tizbekteı oqý.
Dáptermen jumys
Ósimdikter men janýarlar qorǵalatyn tutas tabıǵı aımaqty - qoryq dep ataıdy.
V. Sabaqty qorytyndylaý
Saýalanamalyq test.
Oqýshylardy baǵalaý, madaqtaý.
You Might Also Like
-
Cabaqtyń taqyryby: Esepter shyǵarý
-
Sabaqtyń taqyryby: Abaı Qunanbaev - jazba ádebıettiń negizin salýshy
