InfoHub Logo

Páni: Ózin – ózi taný 5 synyp Kiriktirilgen sabaq (prezentasıasymen)
Taqyryby: Tabıǵat tylsymy
Maqsaty: Oqýshylardyń tabıǵat qundylyǵy týraly túsinigin damytý.
Mindetteri:
- tabıǵattyń adam ómirindegi mańyzyn túsindirý;
- Oqýshylardyń tabıǵatqa aıaly qarym qatynasyn damytý;
- tabıǵattaǵy sulýlyqty kóre bilýge, qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaı bilýge úıretý,
- qorshaǵan orta jaıly tanymdyq áreketterin shyńdaý,
- balalardyń óz týǵan jerine, otanǵa degen súıispenshiligin qalyptastyrý.

Kórneki quraldar: Oqýlyq,, marker, plakat, túrli tústi qaǵazdar, ınteraktıvti taqta
Sabaqtyń barysy:
Shattyq sheńberi:
Tabıǵat, sen - tirshilik tunyp turǵan:
sen - Kúnsiń kóterilgen kúlip qyrdan,
sen - kólsiń,
sen - ormansyń,
sen - bulbulsyń,
Adamǵa tabıǵatty shyn uqtyrǵan.
Áńgimelesý
- Tabıǵat tylsymy degendi qalaı túsinesińder?
- Tabıǵat adamdy qandaı sezimge bóleıdi?
- Tabıǵat sulýlyǵyn qalaı sezinýge bolady?
- Tabıǵattyń aıasynda ózderińdi qalaı sezinesińder?
Tabıǵattyń qandaı kórinisteri senderge erekshe áser etti? Nelikten?
(suraqtardy taldaý)

Jańa aqparat
Adam ómiri tabıǵatpen tyǵyz baılanysty.
Adam tabıǵatty aıalap, qamqorlyq jasap, týǵan jerge súıispenshilikpen qaraýǵa tıis.
Adam tabıǵat sulýlyǵynan, ádemiliginen, ásemdiginen boıyna qýat, kóńiline shýaq alyp, asa zor ińkárlik sezimge bólinedi.
Mátinmen jumys
Adam tabıǵattan tys ómir súre ala ma?
Tabıǵat adamdy qandaı áserge jeteleıdi?
Tabıǵat ne úshin qajet?
Tabıǵattyń qandaı qupıasyn bilesińder?

Shyǵarmashylyq jumys
Aımıra: Qazaq halqynda «tasbaqa daýyly» degen de uǵym bar. Tasbaqany halqymyz kıeli janýar dep esepteıdi. Ári ol jóninde ańyz - áńgimeler de kóp kezdesedi. Halqymyzdyń oıý - órnek murasynda da «tasbaqa oıýy» keń qoldanylady. Tasbaqa tirshiliginde ereksheliktiń biri - qysqy uıqyǵa ketýi (keıde jazǵy ystyq mezgilde de uıqyǵa ketedi). Kóktem kezinde kóbine kókek aıynda dala tasbaqasy qysqy uıqydan oıanyp, jer betine shyǵady. Dál osy kezde birneshe kún qatarynan shańdy, borandy qatty jel soǵady. Ony halyq «tasbaqa daýyly» dep ataıdy. Qysqy uıqysynan shyqqan tasbaqa álsiz bolǵandyqtan saýytynyń ústinde qalǵan qum, topyraq qaldyǵyn ózdiginshe túsire almaıdy, al sol kezde soǵatyn daýyl onyń ústindegi qum, topyraqty ushyryp áketedi, ıaǵnı tasbaqanyń uıqysynan oıanýy qatty soǵatyn daýylmen sáıkes keledi.

Ábdýhakim: Qustarǵa baılanysty «qus qanaty» uǵymy jyl qustarynyń kóktemde qaıtýyna baılanysty aıtylady. Elimizge alǵash keletin jyl qustarynyń biri - qaratorǵaılar. «Qus qanaty» naýryz aıynyń 26 - 28 - ine sáıkes keledi. Bul kezde qaıtqan qusardyń qanattarynyń sýyldap ushqan yzǵarynan kún sýytyp, japalaqtap qar jaýdy.

Uljan: Tabıǵat qubylystarda bolatyn tosyn jáıtterdiń kópshiligi dalamyzda keńinen taralǵan aqbókenge baılanysty aıtylǵan. Aqbóken kıeli janýar. Onyń tynys – tirshiligi týraly halyq uǵymdary kóp. Sonyń biri –«quralaıdyń salqyny» dep atalady. Bul aqbókender kóktemgi mamyr aıynyń 17 - 25 - i aralyǵynda jappaı laqtaý merzimine saı keledi. Bul kezde ol óte kóp top quryp (keıde 20 - 25 - myńy bir jerge toptalyp), sýy bar ózen jaǵalaýyna nemese qaq sýy aınalǵan shóbi mol jerlerde tóldeıdi. Bul kezde aýa raıy salqyndap, yzǵyryq jel turady, jańbyr jaýyp, artynsha kún sýytady da, tabıǵat dúnıege jańa kelgen quralaılardy salqyn aýa raılarymen shıratyp, qatal tabıǵat jaǵdaıyna beıimdi etip ósiredi. Bul mezgildi « kıiktiń laq órgizeri» dep te ataıdy.

Tynyshtyq sáti (mýzyka qosý) Psıhologıalyq daıyndyq:
Yńǵaıly jáne erkin otyryńyzdar. Kózde jumyńyzdar. ózderińizdi ormanda júrmin dep esepteńizder. Japyraq ıisin ıiskep, qustar ánin tyńdap, ormanda qydyryńdar. Qydyryp júrip, úńgirge jaqyndańdar. Qabyrǵasyn qolmen ustap, tastyń qattylyǵyn sezin. Úńgirdiń qasynda sarqyrap sý aǵyp jatyr. Sony tap. Sýdyń aqqanyn jáne orman tynyshtyǵyn, qustardyń ánin estýge tyrys. Osynyń barlyǵyna ishki jan dúnıeńdi ash: ózińe yńǵaıly orynǵa otyryp, tynyshtyqpen úılesimge kel. «Iá» degen sóz barlyq áserge ıe, osy sózben sizdiń jaman kóńil - kúıińiz ketsin. «Iá» meniń tamasha búginim men erteńim. İshińizden kúlkini sezińiz. Óz ótkenińiz, erteń, búginińizge kúlimdeńiz. Bul kúlki jańa ashylǵan raýshan gúli sıaqty. Ol sizdiń ishińizde ashylyp, búkil deneńizge hosh ıis beredi. Jumysymyzdy aıaqtaımyz. Ózińizdiń demalǵanyńyzdy sezgen kezde kózińizdi ashyńyz

Muǵalim sózi
Ár jerdiń ózindik tabıǵat ǵajaptary, qyzyqty úńgir, jartasy, beıneli taý qatparlary, shıpaly qaınar, bulaq, tumalary t. b. bolýy múmkin. Sondaı qupıa tylsym kúshtiń ózi – tań qaldyrǵan tabıǵat syıy, onyń adamdy erekshe sezimge baýrap, adamdy qýanyshqa bóleıtini, tanyp - bilýge, qupıa syryn ashýǵa tánti etetini aqıqat.
Tabıǵat tylsymyn túsingen adam qorshaǵan álemdi qurmetteýge, syryn uǵýǵa qushtar bolady. Tabıǵat sýretteri adam janyn názik sezimge bólep, búkil ómirdi kóz aldyńa jaıyp salady. Tilsiz tabıǵattyń tylsymyn túsinip, ony aıalaý, qorǵaý árbir adamnyń mindeti ári boryshy. Tabıǵat pen adam – egiz uǵym. Tabıǵat adamdy áldılegen ana ǵoı. Onyń tań ala kóleńkedegi tamyljytatyn ánshi qustarynyń úni, salqyn soqqan samalynyń qońyr lebi, jupar ańqyǵan jýsany adamdy qanaǵattandyrady.
Osy uǵymdardy oqýshylar esine saqtap, oı eleginen baıypty ótkizgenderi jón.

(«Tabıǵat tamashasy» vıdıo kórsetý)
Sergitý: Jańbyr oıyny
Tabıǵat dybystary (mýzyka)
Tabıǵat boljamdary
Aıý úńgirin taýdyń bıigirek jerine salsa, keler kóktemde sý kóp tasıdy.
Jalpy qustar kóńildene saırasa - keler kún ashyq;
- únderi tynsa, kún kúrkireıdi;
- jyl qustary toptanyp qaıtsa - keler qys qatty;
- jyl qustary top - tobymen bir mezgilde oralsa, kóktem tez kiredi
Qarlyǵash kelgende terek butaqtary japyraq jaıady;
- birde tómendep, birde bıiktep ushsa, daýyl soǵady;
- jer baýyrlaı ushsa, jańbyr jaýady ne jel turady;
Kókek tańerteń erte kókektese, sý betin tuman jaýyp, shyq mol túsedi.
- ký - kýlegen daýysy jıi estilse – aldaǵy kún ashyq.
Qarǵa erte kóktemde qarǵa shomylsa, kún jylynady;
- jazda aýzyn ashyp qarqyldaı berse, naızaǵaı oınaıdy;
It qarǵa jatsa, ne kerilip uzaq jatsa, taıaýda kún jylynbaq;
- uzaq uıyqtasa, aýa raıy buzylmaq;
Mysyq buıyǵyp uzaq uıyqtasa kún jylynady;
- jýynsa – kún shýaq;
- sýdy ádettegiden kóbirek jalap ishse, aýa raıy buzylady;
- artqy eki aıaǵymen turyp, aldyńǵy aıaqtarymen jer tyrnalasa, boran soǵady.
Jaýyn nemese boran juma kúni bastalsa, ol kelesi jumaǵa deıin sozylady.
Aı shalqasynan týsa sharýashylyqqa aýa raıy qolaısyz bolady.
Jazda kún kenet ysyp ketse uzamaı jaýyn jaýady.

Toptyq jumys:
(Plakattardy paıdalanyp)
İ top: tabıǵatqa asosıasıa jasaý
İİ top: sýretterdi qoldanyp, «Men jáne tabıǵat» taqyrybyna kollaj jasaý
İİİ top: Tabıǵat qajet... sóılemin aıaqtaý
Qorshaǵan ortaǵa qatysty tyıymdar.
Aqqý - kıeli qus, ony atýǵa, qus salýǵa bolmaıdy.
Baqany óltirýge bolmaıdy, jańbyr jaýady.
Jylan úıge kirip ketse, óltirmeıdi, basyna aq quıyp shyǵarady.
Kókti julsa «kókteı solasyń» dep jamandyqqa jorıdy.
(Tyıym sózder oqýshylar arasynda talqylanady, olardyń mán maǵynasy túsindiriledi)

Oı tujyrym. Tabıǵatqa meniń aıtar tilegim …(oqýshylardyń tilekterin tyńdaý)
Relaksasıa (Ár oqýshy smaılıkterdi paıdalana otyryp, óziniń sabaq sońyndaǵy kóńil kúıin sıpattap, bulttarǵa ornalastyrady..)

Án: Árqashan kún sónbesin
1. Kún álemi, kók álemi,
Sýreti ol jas balanyń.
Aq qaǵazǵa salǵan izi,
Jazylǵan bar bir sózi.
Qaıyrmasy:
Árqashan kún sónbesin
Aspannan bult tónbesin
Qasymda bolsyn mamam
Bolaıyn men de aman
2. Sum soǵysty, qan tógisti,
Boldyrmaımyz sábı úshin.
Gúl jaınaıdy, baq taımaıdy,
Adam sony qalaıdy.
Qaıyrmasy: