InfoHub Logo

1991 jyldan bastap bilim berý salasyndaǵy memlekettik saıasat bilim berý júıesin sapalyq jaǵynan jaqsartý maqsatyn qoıdy. Osy aralyqta bilim berýdi basqarý men qarjylandyrýdyń quqyqtyq-zańnamalyq bazasy qalyptasty. Mamandardyń pikirinshe, Qazaqstanda joǵary bilim berý salasyn reformalaý 1995 jyldan bastap qarqyndy júrdi.

Jalpy, Qazaqstannyń táýelsizdik alǵan jyldardan bergi bilim berý júıesin kelesi kezeńderge bólip qarastyramyz:

1.1991-1994 jj. - joǵary bilimniń zańnamalyq jáne normatıvtik- quqyqtyq bazasynyń qalyptasýy;

2. 1995-1998 jj. - joǵary bilim berý júıesin jáne onyń mazmunyn jańartý;

3. 1999-2004 jj. - bilim berýdi basqarý men qarjylandyrý, bilim berý uıymdaryna akademıalyq erkindik berý;

4. 2005-2010 jj. - «2015 jylǵa deıingi Qazaqstannyń bilim berý júıesin damytý tujyrymdamasy» negizinde naryqtyq ekonomıkaǵa joǵary bilim berý júıesin beıimdeý;

5.  2011 jj. qazirgi ýaqytqa deıin - jańa kezeń, ınovasıalyq damýǵa beıimdelgen, eńbek naryǵynda básekege qabiletti mamandardy daıyndaýdyń ulttyq modelin qalyptastyrý.

Bilim berý salasynda júrgizilgen reformaǵa sáıkes, 90-shy jyldary birqatar ózgeristerge qol jetti: bilim berý mekemeleriniń quzireti keńeıdi; jalpy orta bilim men memlekettik oqý oryndarynda kásibı bilimdi tegin oqytýǵa memleket kepildigi berildi; úsh tilde oqytý júıesi engizildi; memlekettik emes oqý oryndaryna ruqsat berilip, basqa memleket azamattaryna QR azamatymen teń dárejede bilim alýǵa ruqsat berildi; kredıttik júıe men tegin oqý granty bólindi; joǵary oqý oryndary men ǵylymı-zertteý ınstıtýttaryna kásibı bilim alý men mobıldilik boıynsha oqýǵa múmkindik berildi; JOO joǵary bilimdi shyńdaýǵa múmkindik beretin negizgi áleýmettik oryn retinde derbestikke ıe boldy.

1997 jyly Qazaqstanda jańa áleýmettik strategıanyń qurylýyna negiz bolǵan ulttyq jobalar daıyndaldy. Bul baǵdarlamalar adamı kapıtaldy damytý, onyń bilimi, densaýlyǵy, ıgiligine qatysty suraqtardyń sheshimin tabýymen mańyzdy. Bilim sapasyn kóterýge baılanysty elimizde 2005 jylǵa deıin «Aýyl mektebi» atty memlekettik baǵdarlama júrgizildi. Baǵdarlamanyń negizgi maqsaty elimizdegi aýyldyq mektepterdi belgili baǵyttar boıynsha damytý boldy. Kóptegen aımaqta mektepter jetispegendikten, jaýapty mınıstrlik aýyl mektepterin bilikti mamandarmen qamtýdy qolǵa aldy. Osy sharalar «Bilim» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha jalǵasyn tapty.

Memlekettiń bilim berý saıasatyn damytýdyń uzaqmerzimdi qujaty -  2004 jyly qabyldanǵan «QR 2015 jylǵa deıingi bilim berýdi damytý tujyrymdamasy» boldy. Tujyrymdama – bilim berý júıesin damytýdyń maqsattary men mindetterin, qurylymy men mazmunyn jáne negizgi strategıalyq baǵyttaryn aıqyndaıtyn ǵylymı-teorıalyq, ádisnamalyq qujat.

Tujyrymdama QR Konstıtýsıasyna, «Bilim týraly» QR Zańyna, «Ǵylym týraly» Zańǵa, «Qazaqstan-2030» Strategıasyna, «Qazaqstannyń 2015 jylǵa deıingi ındýstrıaldyq-ınnovasıalyq damý strategıasyna», «Bilim» memlekettik baǵdarlamasyna, Balalardyń quqyqtary týraly konvensıaǵa jáne t.b otandyq jáne halyqaralyq mańyzdy qujattarǵa sáıkes ázirlendi.

Bilim berýge baılanysty qabyldanǵan qujattar ekonomıkalyq, qoǵamdyq jańǵyrtýdyń barlyq qajettilikterine jaýap beredi jáne bilim júıesine degen halyqaralyq talapty eskeredi. Qazaqstandyq júıeniń qurylymy IýNESKO usynǵan Halyqaralyq standarttyq bilim berý baǵdarlamasynyń (1997 j.) klassıfıkasıa ólshemderine sáıkes keltirilgen.    

Bilim týraly jańa zańnyń 8-shi babyna sáıkes, bilim alý júıesi jeti satydan turady: mektepke deıingi, bastaýysh, negizgi orta jáne jalpy orta bilim, orta bilimnen keıingi, joǵary jáne joǵary oqý ornynan keıingi bilim. Joǵary bilim salasyn halyqaralyq dárejege kóterý Qazaqstannyń halyqaralyq arenada básekege qabiletti memleket bolýyna tikeleı yqpal etedi. Ony júzege asyrý úshin 2012 jyldan bastap Qazaqstanda kóptildi bilim berý júıesi engizilýde. 2012-2013 oqý jylynda Qazaqstannyń 35 mektebinde kóptildi oqytý júıesin engizý qolǵa alyndy, sonymen qatar, 1 synyptan bastap aǵylshyn tilin úıretý jobasyn qolǵa alyndy. Respýblıkada novatorlyq ádistemeler, orta mektepterde úsh tilde sabaq berýdiń jańa standarttary synaqtan ótkizilýde.

Qazaqstannyń Bolon prosesine jedel kirýi nátıjesinde elimiz úsh deńgeıli modelge endi: bakalavrıat-magıstratýra- PhD doktorantýra. Qazirgi kúni 42 joǵary oqý orny eýropalyq agenttikterdiń sapa menedjmenti júıesiniń sertıfıkattaý aýdıtinen ótip úlgerdi. Doktorlyq jáne magıstratýralyq baǵdarlamalary úshin klasterli bastamalar negizinde ozyq mamandyqtardyń tizimi anyqtaldy. Bul qujattar memleket saıasatynyń bilim salasyndaǵy negizgi mindetterin aıqyndady.

Qazaqstanda ótkiziletin áleýmettik-ekonomıkalyq reformalar nátıjesinde, joǵarǵy oqý oryndaryn qosa alǵanda, sońǵy jyldary alǵa qoıylǵan kelesi mindetterdi atap ótýge bolady:

1. joǵarǵy bilim júıesin demokratıalandyrý jáne basqarýdyń bir ortalyqtan júrgizilmeýi;.

2. joǵarǵy oqý oryndarynyń qurylymy men júıesin ártaraptandyrý;

3. jańa zańnamalyq jáne normatıvtik-quqyqtyq bazany qurý;

4. joǵary bilim berýdiń jańa memlekettik standarttaryn qalyptastyrý.

Jalpy, Qazaqstannyń bilim berý júıesin jańǵyrtý arqyly úlken nátıjelerge qol jetkizýge bolady, eger kelesi jaǵdaılar oryndalsa: úkimettiń bilim berý saıasatynda ornatqan barlyq baǵdarlamalary bilim berý júıesiniń aıasynda jınaqtalǵan álem tájirıbesiniń múmkindigine negizdelip jasalýy qajet. Ulttyq bilim berý júıesi álem boıynsha jahandaný úrdisin keshýde. Sondyqtan, kóptegen memleketter úshin, ásirese, Ortalyq Azıa úshin, óziniń bilim berý júıesin ózgertýde durys baǵyt tańdaý máselesi tur. Jańa zamannyń negizgi úrdisteri bilim berý saıasatyna da yqpalyn tıgize bastady. Bilim berý júıesi áleýmettik saıasattyń basty baǵyttarynyń birine aınalýda, sebebi, jańa álemde memlekettiń ekonomıkalyq jetistikteri bilim berý júıesimen, azamattardyń bilimdiligimen, mamandardyń básekege qabilettiligimen anyqtalady.

Joldaýdaǵy bilim berýdiń beınesi

Qoǵamdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq ózgerister jaǵdaıynda uzaqmerzimdi strategıa arqyly bilim reformasyn júzege asyrýǵa bolady. Sol maqsatta QR bilim berý júıesi belgili damý satylarynan ótip keledi. Oǵan QR Prezıdentiniń jyl saıynǵy halyqqa Joldaýlary negiz bolýda. Atap aıtqanda, «Qazaqstan-2030» strategıalyq baǵdarlamasynda bilim berý máselesi tórtinshi uzaqmerzimdi basymdyqta kórsetildi. Basymdyq ataýynda «Qazaqstan azamattarynyń densaýlyǵy, bilimi men ál-aýqaty» dep kórsetilgenimen, qujattyń atalǵan bóliginde azamattardyń densaýlyǵy men salaýatty ómir saltyn saqtaý máselesine mán berilgen.Atap aıtqanda, táýelsizdik jarıalanǵan alǵashqy jyldardaǵy órship turǵan nashaqorlyq pen narkobıznes,  temeki men alkogóldi tutyný máseleni erekshe kóńil aýdarylǵan. Bilim berý máselesi keıingi baǵdarlamalarda tarqatylyp aıtyldy.   

Sońǵy jyldardaǵy qujattarǵa kóńil aýdaratyn bolsaq, 2015 jylǵy 30 qarashadaǵy «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Joldaýynyń «Jańa áleýmettik saıasat» tarmaǵynda 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap bilim berý salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy – 29 paıyzǵa deıin artatyny aıtyldy. Sonymen qosa 2017 jyldan «Barshaǵa arnalǵan tegin kásibı-tehnıkalyq bilim» baǵdarlamasy bastalatyny jarıalandy.

 

---