InfoHub Logo

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Dúnıejúzi tarıhy, tarıhnama jáne derektaný kafedrasynyń uıymdastyrýymen 2021 jyldyń 8 sáýirinde qazaqtyń uly aǵartýshylarynyń biri, uly ǵalym, pedagog, jazýshy ári etnograf Ybyraı Altynsarınniń 180 jyldyq mereıtoıyna oraı «Bilim berý isiniń kóshbasshysy, uly aǵartýshy» atty onlaın formatta dóńgelek ústel ótkizildi. Dóńgelek ústel ulty úshin aıanbaı qyzmet qylyp, halqyna janashyr, adal bolǵan Ybyraı Altynsarınniń esimin Abaı Qunanbaıulynyń deńgeıinde ulyqtaý, óskeleń urpaqqa dáripteý maqsatynda uıymdastyryldy. Bul sharaǵa «Tarıh», «Tarıh jáne geografıa» mamandyǵynyń magıstranttary men «Nıka» stýdenttik ǵylymı klýbynyń músheleri belsene qatysyp, ǵalymnyń halyq aǵartý isindegi róli jaıynda ózara pikir almasty. Aldymen spıkerlerdiń baıandamalary tyńdalyp, Y.Altynsaryulynyń ustaz, aǵartýshy-ǵalym jáne qoǵam qaıratkeri retindegi tulǵasy jan-jaqty ashyla tústi. Tarıh fakúltetiniń 1 kýrs magıstranttary Seısenbek Baýyrjan, Dáýit Bazarbaı ǵalymnyń aǵartýshylyq kózqarastary men jádıdshildikke yqpalyna toqtalsa, Y.Altynsarınniń dinı kózqarastaryna Jańǵalı Shyńǵys toqtalyp ótti.

Keńestik bılik tusynda Y.Altynsarınniń kózqarastaryna qatysty «mısıonerlerdiń irgesi», «shoqyndy» dep ony ateıs etip kórsetýge tyrysýshylyq baıqalǵan. Shyn mánisinde, Y.Altynsarınniń óz halqy ustanǵan dindi qadirlegeni, musylman dininiń jaqsy jaqtaryn baǵalaǵany jáne onyń rýhanı qundylyqtaryn qazaq halqynyń órkendeýine jáne alǵa basýyna paıdalanýǵa shaqyrǵandyǵy keńinen belgili.

Ybyraı ómir súrgen zaman XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysy Reseı otarshyldyǵynyń kúsheıe túsken ýaqyty bolatyn. N.Ilmınskıı bastaǵan orys mısıonerleri qazaqtar arasynda patsha ókimetiniń orystandyrý saıasatyn qazaq oqyǵandary arqyly júrgizýge tyrysty. Jáne bul aıla-amaldyń qaramaǵyna ilinbegender sırek edi. Osy jaǵdaıdy kezeń shyndyǵyna sáıkes durys taldaı bilgen Alash zıalylary: «A.Baıtursynuly Ybyraı tusynda ómir súrse – Ybyraıdaı, al Y.Altynsarın Ahmet tusynda ómir súrse – Ahmetteı bolary sózsiz», - dep baıyptady. N.Ilmınskıı Ybyraıdy úgittep, orystyń qolshoqpary etkisi kelgenimen, Ybyraı ony boıyna darytpady, óz jolymen júrdi. Óz halqynyń qamyn oılap, barlyq  isti óz eliniń paıdasyna sheshe bildi. Ol qazaq aǵartýshylarynyń arasynan alǵashqylardyń biri bolyp, shyn máninde qazaq halqyn bilim deńgeıi edáýir alǵa ketken orys jáne eýropa halyqtarynyń deńgeıine jetkizip jáne sonymen birge óz halqynyń tildik, mádenı jáne rýhanı muralaryn qorǵaıtyn, qoldaıtyn, aldaǵy ýaqytta ony úzdiksiz órkendetetin, mádenıetti, rýhanı tulǵaly qazaq ıntellıgentin qalyptastyrýdy kózdegen bolatyn.

Qazaq halqynyń qalyń buqarasynyń saýatyn ashyp, kópshilikti oqý-bilimge tartý –Ybyraıdyń azamattyq boryshy men qoǵamdyq qyzmetiniń negizgi baǵyty boldy. Ol óz tusynda dinı oqýdy emes, azamattyq oqý-bilimdi qoldady. Y.Altynsarınniń kózqarasy birinshiden, qazaqtyń keleshegin durys jolǵa qoıýǵa, ekinshiden dúmshe moldalardyń ólsheýsiz qanaýynan halyqty qutqarýǵa jáne qazaqtyń eshqandaı din yqpalyna túspegen dástúrin saqtaýǵa saıatyn. Ǵalym óziniń 1884 jyly Qazan qalasynda arab qarpimen basylǵan «Sharıat-ýl ıslam» eńbegin jazýdaǵy maqsaty týraly mısıoner Ilmınskııge jazǵan hatynda: «qazaq jastarynyń din jónindegi túsinikteri teris baǵytqa túsip ketpeýi úshin, ekinshiden, qazaq jazba tilinde tatar tili orynsyz etek almaýy úshin men sońǵy kezde Muhammed sharıǵatyn úırenip, Sizge joldap otyrǵan osy oqý quralyn qurastyryp bitirdim» deıdi. Budan Y.Altynsarınniń qazaq dalasynda ǵana emesǵ kúlli reseılik Shyǵysta júıesiz oqytylyp júrgen dintanýdy retteý men til tazalyǵyn saqtaýdy dáıektegeni baıqalady.

Ybyraı Altynsarın – qazaq dalasyna jádıdshildik ózgeristerdiń kelýine alǵyshart jasaǵan uly aǵartýshylarymyzdyń biri.  Qazaq balalary úshin mektep ashyp, olardy oqýǵa tartyp, alǵash ret ana tilinde oqytyp, tuńǵysh oqý quralyn jazyp, zor eńbek etken iri pedagog.

Beketaı Qyzylgúl

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-niń Tarıh fakúltetiniń 1 kýrs magıstranty

---