InfoHub Logo

Qazirgi jahandaný zamanynda adamnyń úlken kólemdegi aqparatpen jumys isteı alý qabileti birinshi orynǵa shyǵyp otyr. Bul, ásirese, jalpy bilim beretin orta mektep oqýshylary úshin mańyzdy. Búgingi kúni tarıh sabaǵyn qujatsyz, alǵashqy derek kózinsiz, belgili tarıhshylardyń eńbekterinsiz elestetý múmkin emes. Olardy tıimdi paıdalana bilý ózara baılanysty máselelerdi sheshýge múmkindik beredi: bilim deńgeıin tolyqtyrý, ony tereńdetý jáne naqtylaý, bilim alýshylardyń oılaý qabiletin damytý, óz betimen qorytyndy jasaı alý qabiletin damytý. 
Orys pedagogi K.D.Ýshınskıı aıtqandaı, qazirgi zaman talabyna saı, ár muǵalim, óz bilimin jetildirip, eski birsaryndy sabaqtardan góri, jańa talapqa saı ınovasıalyq tehnologıalardy óz sabaqtarynda kúndelikti paıdalansa, sabaq tartymdy da, mándi, qonymdy, tıimdi bolary sózsiz. Bul jóninde Qazaqstan Respýblıkasy «Bilim týraly» Zańynyń 8-babynda «Bilim berý júıesiniń basty mindetteriniń biri – oqytýdyń jańa tehnologıalaryn engizý, bilim berýdi aqparattandyrý, halyqaralyq ǵalamdyq komýnıkasıalyq jelilerge shyǵý» dep atap kórsetken. Elbasy óziniń joldaýynda aıqandaı: «Bolashaqta órkenıetti damyǵan elderdiń qataryna ený úshin zaman talabyna saı bilim qajet. Qazaqstandy damyǵan 50 eldiń qataryna jetkizetin, terezesin teń etetin – bilim». Sondyqtan, qazirgi damý kezeńi bilim berý júıesiniń aldynda oqytý úrdisiniń tehnologıalandyrý máselesin qoıyp otyr. 

Qujat muǵalimniń áńgimesin jandy ári anyq etip, taqyryptyń túıinin neǵurlym shynaıy etip kórsete alady. Tarıhı derektiń mańyzdylyǵy onyń tarıhı materıaldy naqtylaýǵa kómektesýinde, sol dáýirdiń rýhyn sezinýge múmkindik berýinde jáne oqýshylardy tarıhqa qyzyqtyra alýynda jatyr. Derek kózderimen jumys jasaý oqýshylardyń tarıhı sanasynyń qalyptasýy men biliminiń jetilýine áser etedi. Olardyń ózindik jumys jasaý qabiletteri damıdy: qujatty oqý, taldaý, qujattyń burynǵy jáne qazirgi kezeń úshin qundylyǵyn anyqtaý. Oqýshylar tarıh ǵylymy úshin qujattardyń qanshalyqty mańyzdy ekendigin uǵynady, ol arqyly kezinde ómir súrgen tulǵalardyń izin kóre alady. Sol sebepti de, qazirgi kúni mektepte tarıhı bilim berýde oqýshylardyń tarıhı derek kózderimen jumys jasaý qabiletin damytý negizgi másele bolyp otyr.
Qazaqstandyq tarıh ǵylymynyń damýy, tarıhı zertteýlerdiń sapasy men tıimdiliginiń artýy, olardyń qoǵamdyq damýdyń áleýmettik-saıası jáne mádenı-tárbıelik mazmunyna yqpaly belgili bir dárejede derekterdiń zerttelýimen anyqtalatyndyǵy belgili. Osyǵan oraı, mektep baǵdarlamasyna sáıkes tarıh sabaǵynda taqyryptarǵa qajetti derek kózderi qamtylady.
Derek kózderimen jumys jasaýdyń ádisteri oqýshylardyń jasyna, bilim qabiletine, zerttelip otyrǵan taqyryptyń kúrdeliligine qaraı ártúrli bolyp keledi.

1) Dáıekti-mátindik zertteý

Tarıhı materıaldy dáıekti-mátindik zertteý ádisi boıynsha muǵalim oqýshylardy derek kózin izdeý jáne meńgerýde joǵary nátıjege qol jetkizý úshin negizgi erejelermen tanystyrady.

Birinshi ereje – negizgi ıdeıa men oqıǵany anyqtaý, qujatqa baılanysty suraqtardy quraý jáne solarǵa jaýap berý.

Tarıhı bilimdi tereń meńgerý jolynda nege? ne úshin? qandaı maqsatpen? degen sekildi suraqtardyń týýy zańdy qubylys. Suraq qoıý arqyly jumys isteý barysynda oqýshy tek mátindi kóshirip jazyp qana qoımaı, sol materıaldy tolyqtaı meńgere alady.

Ekinshi ereje – derek avtorynyń ózi qoıǵan suraqtarmen jumys jasaý jáne oǵan jaýap berý.

Bul erejeniń iske asýynda oqytýdyń dıalogtyq formasy qoldanylady. Derek avtorlary óz mátinderinde rıtorıkalyq suraqtan bastap máseleli suraqtarǵa deıin qoıady. Bul oqýshyny oılanýǵa jáne talqylaýǵa, ıaǵnı daıyn qorytyndyny alyp qana qoımaı, dáleldeýge, qarsy shyǵýǵa, pikir talastyrýǵa úıretedi. Negizinen, avtorlar suraq qoıa otyryp, oǵan ózderi jaýap tabýǵa tyrysady, osylaı oqýshymen birge shyndyqqa jetýge shaqyrady. Avtordyń suraǵy oqýshyǵa oqýdy toqtatyp, oılanýǵa, suraqqa óz jaýabyn berýge tyrysýǵa múmkindik beredi. Osy jaǵdaıda oqýshy avtormen birge bolǵan oqıǵany, ondaǵy máselelerdi túsine alady.

Úshinshi ereje – avtor atap ótken faktilerdi, oqıǵalardy, tulǵalardy taldaý.

Alǵashqy derekkózderiniń avtorlary kóp jaǵdaıda oqıǵany sıpattaýda kóp málimetterdi aıtpaı ketedi. Munyń sebebi, sol kezeńniń tikeleı kýágeri bolǵandyqtan ol málimetter avtorǵa onsyz da belgili. Al ol faktiler men bizdiń aramyzdy ondaǵan nemese júzdegen jyldar bólip jatyr. Oqýshy bul faktilerdi ár qyrynan qarastyra alýy kerek. Faktilerdiń maǵynasyn túsinip bolǵannan keıin, olardyń týyndaýyna qandaı sebepter áser etkenin anyqtaý qajet. Oqýshy avtor kórsetken málimettiń maǵynasy men týyndaý sebebin anyqtap alǵannan keıin, onyń tarıhı proseske qalaı áser etkendigin túsinýge umtylys jasaıdy.

Zerttelip otyrǵan faktilerdiń zańdylyqtaryn túsingennen keıin, oqýshy, bul faktiniń sol kezeń úshin jáne qazirgi kezeń úshin mańyzdylyǵyn baǵalaýǵa tyrysady. Baǵalaý barysynda «mańyzy zor», «úlken»,«belgili orny bar», t.b. sekildi qarapaıym sózdermen emes, naqty túıindi oılaryn kórsetý qajet.

Tórtinshi ereje – derekte kórsetilgen oqıǵalardaǵy ıdeıalardy qazirgi qoǵamnyń máselelerin sheshýde tarıhı tájirıbe retinde qoldana alý.

Árıne, bul – oqýshylar úshin kúrdeli tapsyrma. Alaıda, teorıany praktıkalyq turǵyda qoldaný tarıhı derekterdi zertteýdiń túpki maqsaty bolyp sanalady. Oqýshylar bul tapsyrmamen óz betinshe jumys jasaýyna bolady. Tek olarǵa durys baǵyt-baǵdar siltep otyrý qajet.

Osylaısha, derektiń ıdeıasy men mańyzdylyǵyn shynaıy ortamen baılanystyrý aıaqtalady.

2) Logıkalyq tapsyrma ádisi.

Oqýshynyń  jasy joǵarylaǵan saıyn tarıhı derekti zertteýde sandyq turǵydan ǵana emes, sapalyq turǵydan da zertteý ózekti bola túsedi. Zerttelýge tıis derek kózderiniń sanyn muǵalim qadaǵalaıdy (tarıh kýrsynyń standarty boıynsha). Derekpen jumys jasaýda tek oqý jáne konspekt jasaý tapsyrmasyn berip qana shektelýge bolmaıdy, mundaı jaǵdaıda oqýshylardyń jumys nátıjesi tek formaldy sıpatqa ıe bolady. Ózindik jumysta eń bastysy ishki túsiniktiń qalyptasýy. Osy nátıjege qol jetkizý úshin logıkalyq tapsyrmalar qoldanylady. 

Logıkalyq tapsyrmalar bazada bar bilimniń negizinde jańa oı, ıdeıalardy qalyptastyrýdaǵy aqyl-oı áreketin damytady. Logıkalyq tapsyrmalardy úsh bloktan turady dep qarastyrýǵa bolady.

Birinshi blok – derektiń paıda bolǵan ýaqyty, sebepteri, sonymen qosa, mátinde kezdesetin túsiniksiz sózderdi anyqtaý. Muǵalim oqýshylarǵa baǵyt bere otyra, negizgi termınderdi anyqtaý tapsyrmasyn beredi.

Ekinshi blok – kerekti materıaldy tabýǵa, ony tereń meńgerýge baǵyttalǵan suraqtardan turady.

Úshinshi blok – jınaqtaýshy jáne praktıkalyq tapsyrmalar. Jınaqtaýshy tapsyrmalardy oryndaý barysynda oqýshyǵa bir taqyryp negizindegi túrli oılardy bir ortaǵa jınaqtap, jalpy ıdeıany, konsepsıany anyqtaýǵa múmkindik beriledi.

3) Derekkózderdi kezeń-kezeńmen zertteý ádisi.
Derekkózderdi kezeń-kezeńmen zertteý ádisi jumystyń ózara baılanysty úsh kezeńin qamtıdy:

I. daıyndyq kezeńi; 
P. derekkózder mazmunyn meńgerý; 
III. qorytyndy men praktıkalyq tapsyrmalardy oryndaý.   
İ kezeń – daıyndyq kezeńi. Bul kezeńniń negizgi maqsaty – oqýshylardyń negizgi mazmundy tıimdi qabyldaýyn qamtamasyz etý. Eger bul jumys kezeńin elemeseńiz nemese "shegindiretin" bolsa, oqýshy derek mazmunyn túsine almaıdy. Bul kezeńde mynadaı mindetter sheshiledi:
1. derek kóziniń negizgi maǵynasyn ashatyn termınologıany túsindirý;
2.  týyndynyń jasalý sebepterin, ýaqytyn jáne tarıhı jaǵdaılaryn anyqtaý.

Oqýshylar úshin eń bastysy - shyǵarmanyń jazylǵan jylyn bilý ǵana emes, nelikten bul derek kózi dál sol kezeńde jazylǵanyn, sol ýaqyt kezeńi qandaı tarıhı jaǵdaılarmen sıpattalǵanyn, sol kezeńde qandaı oqıǵalar bolǵanyn jáne t. b. bilý.

Oqýshylar jazylǵan kitaptar, zań nemese jarlyq shyǵarý, memorandým nemese deklarasıa qabyldaý - bul tarıhshynyń, ımperatordyń, zań shyǵarýshynyń, patrıarhtyń jáne t.b. qarapaıym tileginiń emes, sonymen qatar bolyp jatqan ómirlik úderister negizinde qoǵam damýynyń obektıvti qajettiliginen týyndaıtyn saldary ekenin túsinýi tıis. Bul jerde muǵalimderdiń baǵyttaýshy suraqtary ártúrli bolýy múmkin.
3. mátinge avtor engizgen faktiler men oqıǵalardy taldaý; avtor kórsetken tulǵalardyń sapalyq sıpattamalaryn anyqtaý.

İİ kezeń - derekkózder mazmunyn meńgerý. Oqýshylardyń kópshiligi derekkózdi áńgime, poves sıaqty oqıdy, ıaǵnı bir betten keıin ekinshi betti oqıdy, demek, olar mátin boıynsha júıeli túrde este qalady. Biraq mátindi qarapaıym oqý tarıhty túsiný úshin de, praktıkamen baılanystyrý úshin de jaramsyz.  Oqý barysynda belgili bir bilim júıesin qurý úshin birqatar ádistemelik operasıalar jasaý qajet:

1. Derek boıynsha negizgi, túıindi máselelerdi anyqtaý.   Munda eki jol boıysha áreket etýge bolady: 

a) muǵalim oqýshylardyń nazaryn aldyn ala basty suraqtarǵa aýdarady. Osynyń arqasynda oqýshylar maqsatty túrde jumys isteıdi. Negizgi materıal basty nazardan túspeıdi, ekinshi dárejeli materıaldy basty materıalmen shatastyrý oryn almaıdy.
b) oqýshylar derek kózin oqı otyryp, negizgi ıdeıalardy óz betinshe anyqtaıdy, sodan keıin olarǵa qatysty materıaldardy bóledi. Bul jol alǵashqydan áldeqaıda kúrdeli.  Biraq muǵalim oqýshylardyń bilimi men daıyndyǵyn anyqtaý úshin árdaıym osydan bastaıdy.   Tek osydan keıin oqýshylardyń árqaısysyna olardyń bilimi men daǵdylaryna sáıkes keletin ádis usynylady. Jumystyń osy túrin uıymdastyrýdyń túpki maqsaty - barlyq oqýshylarǵa derekkózderdi zertteýdiń ekinshi jolyn paıdalanýǵa úıretý.

2. Oqylatyn taqyryptyń, kýrstardyń tarıhı aspektilerin bólý. Derek kózderiniń bári birdeı tolyq tarıhı sıpatqa ıe emes, sonymen qatar barlyq tarıhı materıal qarastyrylatyn taqyrypqa nemese kýrstyń bólimine sáıkes kelmeıdi. Sondyqtan derek kózderin zertteý kezinde osy taqyrypqa tikeleı qatysty materıal qarastyrylady. Qalǵandary tarıhı máselelerdi túsinýdi tereńdetý maqsatynda qarastyrylady nemese múlde qarastyrylmaıdy.

3. Tarıhtyń keıingi kezeńderinde damý alǵan ıdeıalar men jaǵdaılardy túsindirý.

Jyldarǵa, ǵasyrlarǵa, myńjyldyqtarǵa jalǵasqan tarıhı tájirıbe qazirgi urpaqqa deıin jetti. Sondyqtan árbir urpaq "velosıped oılap shyǵarý" emes, kezinde bastamashylarmen oılap tapqandy, ázirlengendi, shyǵarylǵandy ary qaraı jetildirý kerek.

4. Konspekt rásimdeý (derekkózdiń mazmunyn jazý). Jazbalar, oqýshylardyń ekinshi kezeńdegi jumysynyń nátıjesi retinde mindetti bolyp sanalady, sebebi oqýshylar áli jetilmegen, qabileti tómen. Mektep berýge tyrysatyn ár túrli pánder boıynsha bilimdi oqýshylar ońaı meńgerýi múmkin, biraq bilimdi este saqtaý tereń jumys jasaýdy talap etedi.  Sondyqtan materıaldy jaqsy este saqtaý úshin, ony júıeleý, oqý deńgeıine deıin óńdeý jáne jazylǵan mátindi qabyldaý daǵdylaryn qalyptastyrý úshin de jazbalar qajet.

III kezeń - jalpylama jáne praktıkalyq tapsyrmalardy oryndaý. Jalpylama jáne praktıkalyq tapsyrmalardy qoldanýdyń oryndylyǵy men qajettiligi birqatar sebeptermen túsindiriledi:

1. Oqýshylar praktıkalyq turǵyda áreket etý úshin teorıalyq bilimniń ne bergenin jıi túsine almaıdy.
2. Oqýshylar teorıany, 50, 100, 200 jyl buryn bolǵan ıdeıalardy búgingi tańda oryn alyp jatqan jaǵdaılarmen baılanystyrýǵa qınalady. 
3. Oqýshylar kóbine bolǵan nárseni ǵana taldaıdy, al bolýy múmkin jáne bolýy kerek bolǵan jaǵdaılardy taldaýǵa múmkindigi jetpeıdi . 
Praktıkalyq tapsyrmalardy oryndaýda muǵalim oqýshylarǵa halyqtyń baı tarıhı tájirıbesin paıdalanýdy úıretedi. Kezeń-kezeńmen zertteý ádisin júzege asyrý barysynda oqýshylardyń uıymdastyrýshylyq jáne ádistemelik jumysy basqarýshy sıpatqa ıe bolady. Bul rette olardyń eńbeginiń tıimdiligi artady, bilimi tereńdeı túsedi, oqýshylar olardy jınaqtap, tájirıbede qoldanýdy úırenedi.

Tarıhı qujattarmen jumys jasaýdaǵy negizgi qabiletterdi júıelendirý. Aqparattarmen jumys isteýge oqytýdy naqty uıymdastyrý úshin oqytýdyń ár kezeńinde qabilettilik júıesin anyqtaý qajet. Bul úshin tarıhı bilim berýdiń mindetti mınımýmy men oqý baǵdarlamasynyń talaptaryn eskerý qajet.

J.B. Kósherbaeva, Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ 1-kýrs magıstranty, Tarıh fakúlteti

---