InfoHub Logo

Qurma

Qurma máıeginiń qyzǵylt sary túsi onyń quramyndaǵy betakarotın mólsheriniń kóp ekendigin bildiredi. Bul zat A dárýmeniniń týyndysy, kórý qabiletin nyǵaıtady, ókpe men bronh jasýshalaryn jańalandyrady. Qurmamen jasalǵan sútti kokteıl jóteldi jibitýge kómektesedi. (jarty lıtr sút pen eki jumsaq jemis). Qurmada sonymen qatar nıkotın qyshqyly kóp (RR dárýmeni). Ol sharshaǵandyqty basýǵa kómektesedi jáne bizdiń tabıǵı antıdepressant – serotonın gormonynyń túzilýine qatysady.

Alaıda qurmanyń basty artyqshylyǵy — ósimdik qanttary. Ol júrekke paıdaly jáne adam odan tolmaıdy. Múnhen qalasyndaǵy ýnıversıtet ǵalymdary kelesi nárseni anyqtady: qurma gıpertonıanyń bastapqy satysynda qysymdy dáridármeksiz qalypqa keltirýge kómektesedi. Ol úshin kúnine 2-3 dana qurma jeý jetkilikti.

Oqýǵa keńes beremiz:

San túrli derttiń shıpasy — qurma

Anar

Anardy jeý nemese shyrynyn ishý — sýyq tıý men tumaýdan keıingi qan tazalaýdyń tamasha ádisi. Onyń quramynda qyzyl qan túıirshikteri — erıtrosıtterdiń túzilýine kómektesetin fermentter bar. Anardyń quramynda tórt mańyzdy dárýmen bar: S — ımýnıtetti, R — tamyrlardy, B6 — júıke júıesin nyǵaıtady, al B12 qan formýlasyn jaqsartady. Anardyń tutqyrlaǵysh zattary bronhıt kezindegi jótelge kómektesedi, sonymen qatar uıqy beziniń jumysyn jaqsartady. Anar shyrynyn taza kúıde ishýge qarsy kórsetilimder bar.

Oqýǵa keńes beremiz:

Anar qabyǵy

Anar shyryny

Anar jáne onyń paıdasy

Alma

Antonovkanyń (almanyń kúzgi surypy) tunbasynan jasalǵan sháı ishseńiz, tańǵy sýyqta aǵza tezirek oıanady. Pisirilgen alma asqazan jumysyn jaqsartady. Alma shyryny zat almasýdy jaqsartady. Jasyl almalardyń qyshqyl-tátti suryptarynyń quramynda temir ótekóp bolady. Bul mıkroelement qan úshin mańyzdy, qan azdyq jáne sharshaǵandyqpen kúresedi. «Qysqy» almalardyń dáninde ıod kóp bolady: 5-6 alma dánderi táýliktik qajettilikti óteıdi. Iod sýyqqa degen asa sezimtaldyqty jeńýge kómektesedi. Antonovka almasyn qysqy dárýmen jetispeýshilikke qoldanady: kóktemge qaraı onda S dárýmeniniń 90%-y saqtalsa, al basqa jemisterde onyń quramy 40- 30%-ǵa deıin tómendeıdi.

Oqýǵa keńes beremiz:

Alma – shıpanyń qaınar kózi

Búgin alma jedińiz be?

Alma qabyǵynyń paıdasy

Múkjıdek

Ǵalymdar jıdekter arasyndaǵy «qar hanshaıymy» dep ataıdy. Bul zańdy da, eger ony aıazda qaldyrsa, bul jıdekte S dárýmeni tek odan ári kóbeıe túsedi. Sol sebepti ol muzdatylǵan túrinde eshbir paıdaly qasıetterin joǵaltpaıdy. Múkjıdektiń quramynda naǵyz antıbıotıkter sıaqty áser etetin qyshqyldar anyqtalǵan. Múkjıdek shyryny búırek qabynýymen kúresýge, tumaýdan keıin tezirek jazylýǵa kómektesedi. Jibitip ázirlengen múkjıdek dene qyzýyn basady. Sondyqtan sýyq tıý kezinde tońazytqyshta muzdatylǵan múkjıdektiń bolǵany jaqsy. Askorbınnen bólek, onyń quramynda júrekke qajet kalıı kóp, ımýnıtetke qajetti N dárýmeni, bulshyq etke tonýs beretin jáne súıek pen tisterge beriktik beretin fosforda bar.

Oqýǵa keńes beremiz:

Kóktaıǵaqta qulap, jaraqat almas úshin ne isteý kerek

Vırýstarmen qalaı kúresý kerektigi jóninde dáriger Komarovskııden nusqaýlyq

Dáriger-polárshydan qatty aıazda durys tynystaýdyń 8 erejesi

---