InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Qyzdarǵa ásemdik jarasady
Maqsaty: a) Bilimdilik: Qazaq halqynyń ádet - ǵuryp, salt - dástúrlerin qyz balany boıyna sińire otyryp sypaıylyqqa, dostyq qarym - qatynasty qalyptastyrýǵa talǵammen kıinýge, qyzdardy syılaýǵa, ásemdilikke, sulýlyqqa qushtarlyǵyn arttyrý
Á) Tárbıelik: Qazaq halqynyń ulttyq ónerin, salt - dástúrin dáripteýge úıretý, oqýshylardyń tanymdyq jáne shyǵarmashylyq qabiletin, estetıkalyq talǵamyn, sheberligin damytý, kópshilik aldynda ózin - ózi ustaı bilýge, meıirimdilikke tárbıeleý.
B) Damytýshylyq: Oqýshylardyń shyǵarmashylyq oıyn, til baılyǵyn, sózdik qoryn damytý, analarǵa, qaryndastarǵa degen súıispenshiligimen qushtarlyǵyn odan ári damytý.
Kórnekiligi: BAIANDAMA, Prezentasıa, plakat, shar, qanatty sózder
Jospary:
Ulylardan qalǵan uly sózder
Qyzdarǵa arnalǵan óleńder
Bı
Qyzdarǵa arnalǵan maqal - mátelder
«Oılanaıyq, pikirleseıik»
Án
Qoldan jasalǵan buıym
Analarǵa arnalǵan óleńder
Qorytyndy

Sabaqtyń barysy:
Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımni
Muǵalim: Ana, Ana, Ana!… ne degen meıirli, ne degen shapaǵatty sóz edi osynaý úsh áripten quralǵan qasıetti sózdiń túp tórkininde qanshama uly sezim jatyr deseńizshi. Sezim men qasıetti, bar mahabbatpen shapaǵaty turǵan uly ana sezimin qadirlemeıtin jan bar ma eken bul ómirde? Jaqsylyq ataýynyń barlyǵy da ananyń sútinen taralǵan. Sondyqtan da qurmetti asyl analar, qadirli apaılar, qyzǵaldaq qyzdar búgingi «Qyzdarǵa ásemdik jarasady» atty ashyq tárbıe saǵatymyzdy sizderdiń qurmetterińizge arnaımyz.
Aqyn bop ádildikti jaqtap ótem,
Ananyń aq úmitin aqtap ótem.
Ádep pen ınabatty aqtap ótem
Qazaqtyń arýlaryn maqtap ótem
Aqyn men ánshi degen – el erkesi,
Qazaqtyń tarqamasyn berekesi.
Aldymyzdaǵy kele jatqan 8 - naýryz halyqaralyq analar men qyzdar merekesi qutty bolsyn! - deı otyryp sizderge zor densaýlyq, mol baqyt, eńbekterińizge tabys tileımiz. Qyz balanyń názikte baısaldy, sabyrly da tózimdi bolýy onyń alǵan tárbıesine baılanysty. Qyz balany qurmetteý olardyń aldynda dóreki sóılemeý, izetti bolý, áshekeıli buıymdardyń eń jaqsysyn olarǵa arnaý ejelden kele jatqan dástúr.
Qyz emes, qyzdyń aty - qyzyl altyn,
Kóriner tolǵan aıdaı júzi jarqyn.
Úlkenniń aldyn orap sóz sóılemes,
Halqynyń saqtaı bilgen izgi saltyn - dep halyq áninde beker aıtylmaǵan.
“ Ulylardan qalǵan uly sózderge” qulaq túreıik.
Asyldarǵa oı kerek,
Bozbalaǵa toı kerek,
Sulý qyzǵa boı kerek(Shernıaz)
2. Qyz anadan kórmeıinshe úlgi almas, Ul atadan kórmeıinshe úlgi almas (Qorqyt)
3. Áýeli anańdy syıla, sosyn anańdy syıla jáne taǵy anańdy syıla! (Muhammed Paıǵambar)
4. Ana - bar tilegin perzentiniń jolyna, baqytyna arnaǵan álemdegi eń meıirban jan. (Ǵabıt Músirepov)
Ana óz balasyn janymen de, qanymen de súıedi. (B. G. Belınskıı)
Náziktik ataýlynyń jıyntyǵy – ananyń alaqany, sondyqtan da ol sábı úshin eń jyly uıa (V. Gúgo)
Ana kórergendiginiń teńdesi joq (O. Balzak)

BAIANDAMA QYZ ÓSE ELDİŃ KÓRKİ
STÝDENTTİMİZ: Qyz sulý kórinedi bilimimen
Qyz sulý kórinedi qylyǵymen,
Jarysa tógilgen qos burymymen
Bul kúnde sulýlyqtyń úlkeni osy,
Qyz sulý kórinedi bilimimen
Qyz sulý kórinedi shashymenen,
Aı qabaq, qıǵash qara qasymenen
Qyz sulý kórinedi tolǵan aıdaı,
On bes pen on segizde jasymenen
Qyz sulý kórinedi órmegimen,
Tizilip sóz marjanyn tergenimen
Maıysa buratylyp, maıda basyp,
Janyńa naz qylyqpen kelgenimen
Darytqan bar asyldy óz elinen,
Qyz sulý kórinedi ónerimen
Qulpyrdy QAZAQSTAN arýlary
Ótkendeı sulýlyqtyń eleginen
STÝDENTTİMİZ: Qyzdarǵa
Ómir qatal kótermeıdi oıyndy
Uqpaıdy da keıde izgi oıyndy
Taǵdyr jolyn jińishkeleý ómirde,
Jaman attan aýlaq usta boıyńdy
Qyz ǵumyryń úlpildegen gúlińmen
Terbetilgen aq samalmen, kúnmenen
Abaılap júr erte úzýge tym ǵumyr,
Tasbaýyrdan qadirińdi bilmegen.
Baıqa botam óte názik janyńdy,
Aıqaý bolma, qyzyqqa kóp salynba
Kir keltirme qyz atyńa, aryńa
Shalys basyp, túsip ketpe jalynǵa
Tótep bersin daýyldarǵa jelkeniń
Sarqylmasyn bal qylyqty erteńiń
Kúres erkem, jaman atpen josymaı
Kúndeı nurly bolý úshin erteńiń.

STÝDENTTİMİZ: Qaryndas O. Áýbákirov
Qaryndas, qalaı saǵan tabynbaısyń,
Máýeli gúldep turǵan baǵymdaısyń.
Erkelep aǵa degen nazyń qandaı
Ketpeıtin tańdaıymnan balymdaısyń
Qaryndas, qalaı saǵan tabynbaısyń,
İzdesem saǵynǵanda tabylmaısyń
Aldymnan aıdaı bolyp shyqsań daǵy
Men úshin qol jetpeıtin saǵymdaısyń
Qaryndas, qalaı saǵan tabynbaısyń,
Araıly alaýlaǵan tańymdaısyń
Ózińdeı aqyldyny unatatyn,
Kishkentaı keýdemdegi janymdaısyń.

STÝDENTTİMİZ Qyzdarǵa keńes!
- Eı, qyzdar
Ushyp qonyp, jat qylyqqa jelikpe,
Ónegeli ósken janǵa elikte
Moda qýyp boıanǵannan túk shyqpas,
Mı bolmasa, ne tur deısiń kórikte
Araq penen temekige jýyma,
Jelikpeńder ishkiliktiń býyna
Jyn oınaqqa úıir bolsań opyq jep
Aldanarsyń alaıaqtyń qýyna
Úıir bolma meıramhana kafege
Saý basyńdy ushyratar qaterge.
Ómir boıy ókinishpen ótersiń
Bir urynsań túzelmeıtin qaterge
Kóshe kezip júrmeńdershi qańǵyryp,
Estiledi qyz júrgen jer jańǵyryp
Otyrysqa kúndiz ketip úıińnen
Kelip júrme qısalańdap tańǵa uryp
Óziń kelip jigitterge urynba
Eleń etseń, atyń shyǵar qyrymǵa
Ázil aıtqan mas jastarǵa qadiriń
Jaýap qaıtpa, esiń bolsa burylma
Eske alyńdar bul ómirdiń sabaǵyn
Jetildirip oı - órisin sananyń
Durys, teris jaǵyn oınap bilsin dep
Barlyq qyzdar sabaǵyna salamyn.
Qyzdarǵa arnap jyr jazbaǵan aqyn joq, án shyǵarmaǵan sazger joq. Qyzyl gúl, qaraqat kóz, qıǵash qas, alma moıyn - bulardyń barlyǵy bizdiń ásem qyzdarymyzǵa arnalǵan teńeýler.
Áýezi án, jany raýshan, kúı júregi,
Shel basqan sezimdi de ıdiredi.
Bılese qyzdarymyz myń buralyp,
Jer terbelip, aspanymda kún keledi
Bı:
O, bul sózder súıekten óter demde!
Toqtalamyz endi biz, al halaıyq,
Qanatty sóz, maqal - mátelderge dep kezekti qyz - boıjetken, áıel týraly maqal - mátelderge beremiz.
Sulý - sulý emes, súıgen sulý
Qyzym saǵan aıtam, kelinim sen tyńda
Jaqsy úıge túsken kelin - kelin bolady
Kelini jaqsynyń - keregesi altyn
Qyzǵa qyryq úıden tyıym
Apasynyń kıgen tonyn, sińiliside kıedi

Qyzdy kim súımeıdi, qymyzdy kim ishpeıdi
Anasyn kórip qyzyn al, ydysyn kórip asyn ish
Otyrǵan qyz ornyn tabady

Qyzdyń quny qyryq jeti
Qyzǵa bergen kórinbes
Tórkin dese qyz tózbeıdi
Qyzdyń kózi qyzylda
Qyz bala kisiniń kisisi
Qyzdyń qabaǵynda qut bar
Qyz nazy qyryq kisini mas qylady.
Qyz aýyr ma, tuz aýyr ma,
Qyzy bardyń — nazy bar
Súıkimdi dúnıeniń sulýlyqta
(Ertegi)
Erte, erte, ertede, úlken bir shahardyń hany óz balasyna jar tańdap, jar salypty. «Kimde kim óz parasaty men aqylyn meniń aldymda kórsete alsa, sol qyzdy men óz saraıyma hansha etemin» deıdi. Bul jar salýdy estigen qyzdar jan - jaqtan aǵyla bastaıdy. Biri óziniń qymbat áshekeıimen sulý bolǵysy keledi, biri ádemi sán - saltanatymen kózdi arbaıdy. Biraq han aldynda ár qyz tek sulýlyǵyn kórsete alǵanmen, parasatyn kórsete almapty. Tipti, sulýlyq pen parasattyń bir - birine qatysy ne dep tańdanǵandary da joq emes. Osylaısha, biraz tańdaýmen han da, onyń balasy da sharshaıdy. Sóıtip kúnder óte hannyń balasy endi el aralaýǵa shyǵady. Az júrdi me, kóp júrdi me, belgisiz, kúnderdiń kúninde bir eldiń shetine kelip, bir jupynylaý úıdiń qasynan ótip bara jatyp, sulýlyǵy kózdi aldamasa da súıkimdi bir qyzdy kóredi. Qyz janyna jınalǵan barlyq kishkene qyzdarǵa keste ilýdi úıretip otyrady. Jigit oǵan:
— Sińlileriń ne degen kóp edi? – dep tańdanysyn jasyrmaıdy. Qyzda jigitke bir sát kóz tastap, tanymasa da ınabattylyqpen amandasady. Úıine kirip, jolaı ótken jigitke salqyn sýsyn usynady. Sosyn baryp, bul qyzdardyń óz shákirtteri ekenin, óz qolynan kelgen ónerin basqaǵa úıretýdi jany súıetinin maqtanyshpen áńgimeleıdi. Qyzdyń syńǵyrlaǵan úni men ózine jarasqan uıańdyǵy, ádeptiligi men sypaıylyǵyna tánti bolǵan jigit sol arada óz júreginiń sheshimin aıtyp, ákesine osy eldiń adamdaryna sóz salyp, qyzdy aıttyryp alady. Bir qyzyǵy, ákesi men sheshesinen bólek, qyzdy búkil aýyl qımastyqpen shyǵaryp salady. Qoshtasar sátte aýyldyń sóz toqtatqan qarıasy:
— Súıkimdi dúnıeniń sulýlyqta deýshi edi burynǵylar. Bizdiń qyzymyz óziniń jan sulýlyǵy men tán sulýlyǵyn qatar alyp júrgen qyz edi. Osy qyzdyń arqasynda bizdiń aýylymyz da súıkimdi bolǵan eken. Bizdiń altynymyzdy qadirleı bil, — dep, shyǵaryp salǵan eken.
«Oılanaıyq, pikirleseıik» suraqtar boıynsha pikir alysýJigit nelikten qyzdy tańdady?
Ásemdiktiń adam ómirindegi mańyzy qanshalyqty tereń dep oılaısyzdar?
Qyzdarǵa ásemdik jarasady degendi qalaı túsinesizder?
Ádep áriden bastalady degendi qalaı túsinesiz?
Ádeptilik pen ásemdilik sózderiniń aıyrmashylyǵy?
Qazirgi qazaq qyzdarynyń boıynan ádeptilik pen ádemilikti kóre alamyz ba?
Qyzbala – boıjetken, kelin, ana,
Bári deder kezinde dara tulǵa,
Urpaǵynyń oılasań bolashaǵyn,
Qyzdy syıla, jamaǵat qyzdy syıla.

Án: «Baǵala ony baǵala»
Oryndaıtyn:

Myń buralǵan arýlar ańdap basyp,
Keledi mine ortaǵa tolqyp basyp,
Arýlaryn syılaǵan halqym meniń,
Kóńildi qoshemetpen qarsy alaıyq
Syrmaq oıyp, tekemet, kıiz basqan,
Ónerli sheberler bar dańqy asqan,
Sheshe kórgen ton pisher degen ras
Qyzdarymyz sheber qolǵa aralasqan – deı kele qyzdarymyzǵa aldyn ala úıge tapsyrma berilgen bolatyn óz qoldarynan jasalǵan kez kelgen zat jasap kelý. Olaı bolsa qyzdarymyzdy kezektesip shaqyraıyq.
STÝDENTTİMİZ Ana
Ana deımiz bárimizde ańqyldap,
Ana deımiz jas sábıde jarqyldap,
Ana degen báıteregi ómirdiń,
Ana degen altyn qazyq altyn baq!
O, analar osyndaısyń bárińde,
Osyndaısyń jasyńdaǵy kárińde,
Syıynatyn osy ómirde qudiret,
Syıynar em ana degen táńirge, deı otyryp ózimizge bastaýysh synypta «A» degende ana dep úıretken ustazymyz Úsenova Baıan apaıǵa 8 - synyp oqýshylary atynan kópten - kóp rahmetimizdi aıtamyz.
STÝDENTTİMİZ «Ana» Tólegen Aıbergenov
Armanyńdy aqtarmyn ba júregimde terbesem,
Aıǵa sińli, qaryndassyń qasıetti Jerge sen.
Men ózińdi teńdes joq qudiret dep túsinem,
Sendik qýat myń ese artyq Jerdiń tartý kúshinen.
Sulý álem, álem sulý sen jaratqan adammen,
Kók jolynyń qarsylyǵyn qaǵyp tastap baram men.
Sendik qýat bolar, bálkim, basyn ıdi kók maǵan.
Ár kez senen týǵanymdy esime alsam, toqtaman.
Al umytsam, umyt bolyp qalarymdy bilemin,
Umyt qalmaý úshin meniń sharq urady júregim.
Shat júrip - aq qas qaqqansha bolamyn men shermende,
Jetim emes keı ananyń jetimdigin kórgende,
Kóz aldymda jas dóńgelep býlyǵam da yzadan,
Maǵan tipti sóz kelmeıtin uıattardan qyzaram.
Bul dúnıege onsyz daǵy ketken joq pa kóp eseń,
O, analar, keı pysyqty jaratasyń nege sen!
Tasbaýyrlar dúnıege kelsin de, tez ketsin de,
Álde ózgeler ondaılardan jıirkensin deısiń be?
Qaı keýdeni jylytady lapyldaǵan otpenen,
Óz keýdesin jylytýǵa qudireti jetpegen.
Anań saǵan kerek bolsa, balaǵa da sen kerek,
Kezekpenen aýysatyn ǵumyr ǵoı bul dóńgelek.
Ana kerek! O, adamdar, ana kerek adamǵa,
Anasyzdar ań sıaqty kún keship júr ǵalamda.
Pikirimdi unatpaǵan taptyq ta der danany,
Danalyqtyń qajeti joq syılaý úshin anany.

Qorytyndy: Ásemdik adam ómiriniń sáni bolyp qana tabylmaıdy, ol onyń máni desek te qatelespeımiz. Óıtkeni eńbek – adamdy adam etken bolsa, sulýlyq — adam boıyn qýanysh, ásem sezimge bóleı otyryp, sol eńbekke degen talpynysty, qushtarlyqty oıatady, sulý qımyldar men ásem de ádemi qylyqtardy, ádetterdi qalyptastyrady. Ásemdikti tabıǵattan úırenetinimiz shyndyq. Adamnyń ómirin ásem etetin taǵy bir kúsh – ol óner