InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty: balanyń ishki jan dúnıesin mýzykanyń qudireti tilimen ashý jáne ómirge degen kózqarasyn qalyptastyrý.
Bilimdilik: Qorqyt ata týraly ańyzdarmen tanystyrý, qobyz aspabynyń dybystyq ereksheligin túsindirý.
Damytýshylyq: ańyz kúılerin túsinýge - tujyrymdaýǵa, oı mádenıetin damytýǵa múmkindik jasaý.
Tárbıelik: halyq aýyz ádebıetin jáne ulttyq ónerge qurmetpen qaraýǵa, tyńdaı bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq meńgerý sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: evrıstıkalyq, izdený
Sabaqtyń jabdyǵy: Qorqyt ata portreti, plakattar, úntaspa

SABAQTYŃ BARYSY:
I. Uıymdastyrý kezeńi
II. Bilimdi belsendi meńgerýge daıyndaý
a) Mýzyka áýenimen sálemdesý
á) «Salaýat» áni - oryndaý
b) Sabaqtyń barysyn aıtý, maqsatymen tanystyrý.

III. Úı tapsyrmasyn tekserý
Q. Saǵyrbaevtyń ómiri men shyǵarmalary - mazmundaý
"Dombyrasyz sán qaıda"- oryndaý
"Jeti saz"oıyny(ár notada suraqtar berilgen, durys jaýaptaryn aıtyp nota syzyqtaryna ornalastyrý)
Berilgen suraqtar mazmuny:
1. Mýzykalyq beıne degendi qalaı túsinesiń?
2. Qandaı óner túrlerin bilesiń?
3. Qurmanǵazynyń týyp ósken jerin ata?
4. Qurmanǵazynyń qandaı kúıleri bar?
5. Úntaspadaǵy áýen tanyspa?
6. Qurmanǵazy kimderge qarsy kúresti?
7. Án áýenin muqıat tyńdap ajyrat?
Án aıtý: Dombyrasyz sán qaıda.

Rebýs sheshý: Qurmanǵazy - kúı atasy.
Muǵalimniń kirispe sózi: Búgingi sabaǵymyz qobyz aspabynda ómir jyryn tolǵaǵan uly babamyz "Kúı atasy - Qorqyt" ataǵa arnalady.
2. Sabaq refleksıasymen tanystyrý

IV. Jańa bilimdi meńgerý
Qorqyt ata kim bolǵan?
Qorqyt - búkil oǵyz - qypshaq, túrki halyqtaryna ortaq tulǵa. Áıgili jyraý, kúıshi, qobyzshy, oǵyz - qypshaq ulysynan shyqqan baqsy, abyz. Óz halqynyń baqyty úshin"jeruıyq"izdep kóptiń múddesin kózdegen.
a) ańyz: Qorqytty týarda anasy qulannyń jaıasyna jerik bolypty. Jyl saıyn bir ret tolǵatyp, balany úsh jyl toǵyz kún kóteredi. Bir kúni náresteniń dúnıege keler sáti jetedi. Anasy, týarda toǵyz kún tolǵatypty, sol sátte jer dúnıege úsh kún, úsh tún qarańǵylyq túsipti, qara jańbyr, daýyl soǵyp, bireýdi bireý kóre almaı, qorqynysh basypty. Bala anasynan týa til qatyp, sóıleı bastaıdy. Shildehanasyna jınalǵandar:"Bul erekshe qasıetti bolyp ómirge kelýi arqyly bizdiń bárimizdi qorqytty ǵoı, sondyqtan aty Qorqyt bolsyn",- dep náresteniń atyn qorqyt qoıady.
Qorqyt týǵan kezinde,
Qara aspandy sý alǵan
Qara jerdi qum alǵan
Ol týǵanda el qorqyp,
Týǵannan soń qýanǵan - ómirge kelýi jaıynda jyr.
b) ańyz: Mine osy ǵajaıyp jaǵdaıda týǵan Qorqyttyń er jetkennen keıingi is - áreketteri de eshkimge uqsamaıdy. Ol jıyrmaǵa tolǵanda túsinde bireýler aıan berip,"qyryqtan artyq jasamaısyń"depti. Mine, osydan keıin Qorqyt dúnıeniń pánıligin kóp oılap, ólmeýdiń jolyn izdestiredi, túıesi Jelmaıaǵa minip, álemniń tórt buryshyn aralaıdy. Ol qaıda barsa da, qazýly kórdi kóredi... bul kimniń kóri,- dep suraǵanda"Qorqyttyń kóri"dep jaýap alady. Aqyrynda óziniń týǵan jeri Syrdarıa boıyna keledi, qaraǵaıdan qobyz jasap, ólmes ómir kúıin tartady. Qazaqta "Kúı atasy - Qorqyt"degen ańyz osylaısha paıda bolady. Ol Syrdarıa sýynyń betine kilem tósep, kúı tartqanda dúnıedegi jan ıesiniń bári de qulaǵyn eljiretip tyńdaǵan.

Qobyz tarıhy.
Kelesi ańyzda Qorqyttyń qobyz aspabyn oılap tabýy týraly baıandalady.
a) ańyz: Qorqyt jasynan óte uǵymtal, quıma qulaq bolyp ósedi, sol kezdegi aspaptardyń bárinde de keremet oınaıdy eken. Alaıda, ol oǵan qanaǵattanbaı, adam jáne janýarlardyń únin, tabıǵattaǵy qubylystar men dybystardy jetkizetin jańa bir aspap jasaǵysy keledi. On oılap, toǵyz tolǵandy. Qaraǵaı aǵashyn kesip ákelip, odan bir nárseniń jobasyn jasaıdy. Biraq ary qaraı qalaı, ne isterin bilmeı qınalady. Kúnder osylaı óte beredi. Bir kúni sharshap otyryp, kózi ilinip ketip, tús kóredi. Túsine perishte enedi. Ol balaǵa:"Qorqyt, jasap jatqan qobyzyn alty jasar nar atannyń jiligindeı eken. Endi oǵan túıeniń terisinen jasalǵan shanaq, ortekeniń múıizinen oıylǵan tıek, besti aıǵyrdyń quıryǵynan tartylǵan qyl ishek jetpeı tur. Osylar bolsa, aspabyń saıraǵaly tur eken",- dep keńes beredi. Qorqyt uıqysynan oıana sala, osy aıtylǵandardyń bárin jasaıdy.

Qaraǵaıdyń túbinen
Qaıyryp alǵan qobyzym,
Úıeńkiniń túbinen
Úıirip alǵan qobyzym,
Jelmaıanyń terisin
Shańaq qylǵan qobyzym,
Ortekeniń múıizin
Tıek qylǵan qobyzym,
Besti aıǵyrdyń quıryǵyn
İshek qylǵan qobyzym,
Qulaǵyńdy buraıyn,
Osy aıtqanym bolmasa,
Qaıyryp jerge uraıyn.

á)"Aqparattar aǵyny"strategıasy
sýret: Qobyz (beınesi) qurylymy
Tıegi
Qobyz
Basy
Shańaǵy
Qulaǵy
Oıyǵy
İshegi

"Qorqyt ata kitaby" jóninde ne bilemiz?
Qorqyt ata kitabynyń bizdiń zamanymyzǵa jetken eki túrli nusqasy belgili, onyń biri 1815jyly Drezden, ekinshisi Vatıkan(Italıa) nusqasy ony tanýda shyǵys zertteýshisi Bartoldyń eńbegi óte zor. Ol 1894 - 1904 jyldary jyrdyń 4taraýyn orys tiline aýdardy. Bul kitaptyń tolyq nusqasy V. M. Jırmýnskıı men A. N. Kananovtyń redaksıasymen 1962 jyly KSRO Ǵylym akademıasynyń baspasynan jaryq kórdi.
Ádebıet zertteýshileri Á. Marǵulan, Á. Qońyratbaev, M. Joldasbekov jáne Eýropa zertteýshileri bul kitapty jyr tilimen jazylǵan, ıaǵnı jyr úlgisi dep baǵalaıdy.
Qorqyt babanyń beıiti men eskertkishi qaı jerde?
Syrdarıa jaǵasynda, Qyzylorda oblysy Qorqyt stansıasynan 5shaqyrym jerde babanyń beıiti bar. Qorqyt 95 jasynda qaıtys bolǵan. Kóp jyldar boıy halyqtar basyna shyraq jaǵyp kelgen. 1952 jyly sý tasqynynan beıittiń bir qabyrǵasy qulap qalǵan. 1980 jyly almatylyq jas arhıtektor Bek Ibraevtyń jobasy boıynsha júzege asyrylǵan, qazaqtyń kóne mýzykalyq aspaby qyl qobyz beınelengen bul eskertkish jelmen birge yńyldap, án salyp turady. Eskertkish Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdanynyń temirjol stansıasyna jaqyn jerde boı kóterdi.
(Eskertkish sýreti)

Qorqyt baba kúılerin jalǵastyrýshylar:
Yqylas Dúkenuly, Nyshan Shámekuly, Jappas Qalambaev, Dáýlet Myqtybaev degen aǵalarymyz bolǵan.
Qorqyttyń 20-dan astam kúıleri bar."Aqqý","Kilem jaıǵan","Saryn","Alpaýyt","Elim - aı","Ustaz","Jelmaıa","Qorqyt kúıi","Bashpaı", t. b.
Qorqyttyń naqyl sózderi:
Bul sózder Qorqyttyń kúıshiligimen qatar, aqyn - jyraýlyǵyn bildiredi. Árıne, jyraý sózderiniń arada qansha ǵasyrlar ótkende buljymaı jetpeýi de múmkin emes.
Ata dańqyn shyǵaryp, óziniń tegin qýǵan balaǵa eshkim jetpeıdi,"Ótirik sóz órge baspaıdy","Kimniń batyr, kimniń baqyl ekenin jyraý biler,"ólmeıtin ómir kilti ónerde".
At tuıaqty keledi,
Aqyl tildi keledi.
At shaldyqpaı jol bitpes,
Qanjar tımeı jaý qaıtpas.
Anasyz qyz aqylǵa jarymas,
Ákesiz ul syıǵa jarymas.
Taı tóbesi qul bolmaıdy,
Kúıeý bala ul bolmaıdy.
Mýzyka tyńdaý:"Ushardyń ulýy".
Bir jesir kempirdiń jalǵyz balasy bolady. Ol qus salyp, ıt júgirtken ańshy, saıatshy eken. Qashqanyńdy qutqarmaıtyn ushar degen tazysy, jelmen jarysqan júırik aty bar eken. Kúnderdiń kúninde kenetten jigit qaıtys bolyp, sol kezdegi eldiń ádep - ǵurpy boıynsha jerlengennen keıin jurt qonys jańartyp, basqa jerge kóshedi eken. Jańa orynǵa kóship kelgennen keıin kempir balasynan qalǵan kózi - tazy ıtin izdeıdi. Ol joq bolyp shyǵady. "Eski jurtta qalǵan bolar", - dep apa burynǵy qonysqa kelse, aıtqandaı - aq ushar ıesin qıyp kete almaı, mola basynda saı - súıekti syrqyrata aspanǵa qaraı ulyp otyr eken. Muny kórgen ana:
"Jalǵyzymnan aıyryldym,
Qanatymnan aıyryldym
Ushar, ushar - ká, ká" dep ańyraıdy.

b) Taldaý jasaý
V. Jańa bilimdi bekitý kezeńi
Sabaqty qorytyndylaý maqsatynda pysyqtaý suraqtary:
Qorqyt atanyń eskertkishi qaı jerde?
Anasy Qorqytty qursaǵynda neshe jyl kótergen?
Qobyzǵa alǵash til bitirip, únin kúı etip sóıletken óner ıesi kim?
Qorqyt kim bolǵan?
Qorqyt kúılerin jalǵastyrýshy kimder?
Venn dıagramsy:
Qurmanǵazy - Qorqyt (salystyrý)
Án aıtý. "Jas dáýirdiń túlegimiz" I. Núsipbaev

Sabaqty baǵalaý: Oqýshylardyń sóz qoldanysyna, oı tolǵanysyna qorytyndy bere otyryp baǵalaý
IV. Úı tapsyrmasyn habarlaý, nusqaý berý
Qorqyt jáne qobyz týraly, qobyzǵa arnalǵan ańyz kúıler týraly qosymsha derekter jınaý.