InfoHub Logo

Maqsaty: Oqýshylardyń boıyna ónerge degen súıispenshilikti darytý, mýzykaǵa degen qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, este saqtaý qabiletterin nyǵaıtý, sózdik qorlaryn, júıeli sóıleýge daǵdylandyrý. Dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Túri: Saıys.
Kórnekiligi: Slaıd, naqyl sózder.
(Fanfar úni estiledi)

Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti ustazdar oqýshylar jáne qonaqtar! Sálem dostar! Búgingi «Án jumbaq» mýzykalyq saıysyna barshańyzda qosh keldińizder!
Ándi janyndaı súıgen, ándi áldıleı bilgen halyqtyń biri – qazaq eli desek, artyq aıtqandyǵymyz emes shyǵar. «Mýzyka — júrek tili, ol — sezimder men kóńil - kúı álemi. Ol dybystar arqyly beınelengen jan saraıy. Eger sen mýzykany túsinip súıgiń kelse — ony yjdaǵattyqpen tyńdaı bil! Keıin sen ony mindetti túrde unatatyn bolasyń, birte - birte óziń belgisiz mezette qalaı úırengenińdi de sezbeı qalasyń, jaqsyny jamannan aıyra alatyn bolasyń. Osylaı etseń sende tamasha talǵam paıda bolady» dep ǵulama Dmıtrıı Shostakovıch aıtqandaı án óneri barlyǵymyzǵa jaqyn óner.
Júrgizýshi: Búgingi saıysymyzǵa qatysýshy3«A»jáne 4 «A»klass oqýshylaryn ortaǵa shaqyraıyq!
I - top(4 bala)
II - top(4 bala)
Saıysymyzdy bastamas buryn saıyskerlerimizge ádil tóreligin aıtar ádilqazylar alqasymen tanys bolaıyq!
1.
2.
3.
Júrgizýshi: Olaı bolsa qurmetti saıyskerler alǵashqy aınalymdy bastaımyz. Búgingi saıyskerlerimiz aldymen óz toptaryn tanystyrady.
1.....
2.....
İ. Aınalym:
Erejesi:
Munda bes taqyryp beriledi. Taqyryptardy tańdap, sol taqyryptar boıynsha berilgen ánderdi tabý kerek. Bul jerde ánniń mýzykasyn tapsa - 1upaı, avtoryn tapsa - 2upaı beriledi. Ándi tapsa birge shyrqaıdy.

İ aınalym taqyryptary:
1. Bı bıleıik dóńgelep.(Aıgólek)
2Qıal álemi.(Ertegiler áni)
3. Qonaqjaıly halyqpyz!(Dastarhan)
4. Án men kúıdiń tiregi.(Dombyrasyz sán qaıda?)
5. Anashyma arnaımyn!(Quttyqtaımyn mama týǵan kúnińmen!)

Júrgizýshi: Alǵashqy aınalym óz máresine jetti. Osy aınalymnyń baǵalaryn bilsek.
2- AINALYM!
QYZYL - DOMBYRA - 2UPAI
JASYL - BAIAN - 1UPAI
1. Qoshaqanym qaıda eken?
2. Jalqaýbek.
3. Bala tilegi.
(qosylyp oryndaıdy)

Júrgizýshi: Qurmetti dostar, kelesi aınalymda sizderdiń sóıleý mádenıetterińiz, sózdik qorlaryńnyń moldyǵy, jyldamdyqtaryńyz sarapqa salynady. Kelesi aınalymǵa ótemiz.
Erejesi: Kórip tursańyzdar meniń qolymdaǵy asyqtarda árip jasyrylǵan. Aldymen eki topqa da 2 - árip beriledi. Sol áripten bastalyp, aıaqtalatyn sózderdi aıtýlaryńyz kerek. Eki topqa da beriletin árip (Ýaqyty 1mınýt) qaı top kóp sóz aıtady sol top jeńimpaz bolyp tabylady.

Júrgizýshi: Osy aınalymda barlyqtaryńyzda ózderińizdiń jyldamdyqtaryńyz ben jáne toppen uıymshyldyqtaryńyzdy kórsettińizder. Rahmet. Olaı bolsa osy bólimniń baǵalaryn suraımyz
SÓZ JARYS NÁTIJESİ.
Júrgizýshi: Oqýshylar, áýen men sózdiń baılanysy bir - birimen óte jaqyn, tyǵyz baılanysyp jatyrǵanyn bilemiz. Ánniń qazaq ómirinde alatyn zor mańyzdy basqa halyqtan kezdestirý eki talaı. Qazaqtar tipti jaı sabaqty da balalarǵa án kómegimen oqytady. Kelesi bólimde sizder qazaq tili páninen bilimderińizdi ortaǵa salasyzdar. Úshinshi aınalym erejesine qulaq túrińizder!

İİİ aınalym.
Júrgizýshi: Qazaq halqy án men jyrǵa baı halyq. Sonymen qatar, atadan balaǵa jetip mura bolyp kele jatyrǵan qanatty sózderimiz ben maqal - mátelderimizde barshylyq.
Erejesi: Kelesi bólimde án sózi beriledi. Sol óleńdegi asty syzylǵan sózderge maqal qurastyryp aıtasyzdar.
Atameken
1. Jasyl jaılaý - túkti kilem, kók kilem,
Kók kilemde kóp oınaımyn, kóp kúlem.
Aıdarymnan sıpap ótken samaldy
Qazaǵymnyń alaqany dep bilem.
Q - sy
Qaıda júrseń, atameken,
Kókeıińde jatady eken.
Kúnniń ózi qımaı ony,
Uıasyna batady eken.
2. Jasyl jaılaý - túkti kilem, kók kilem,
Kók kilemde kóp oınaımyn, kóp kúlem.
Asqar taýyń aspanymmen astasqan,
Qazaǵymnyń mártebesi dep bilem.
Q - sy
3. Jasyl jaılaý - túkti kilem, kók kilem,
Kók kilemde kóp oınaımyn, kóp kúlem.
Kúnniń nuryn, aıdyń appaq sáýlesin
Qazaǵymnyń mahabbaty dep bilem.
Júrgizýshi: Balalar, sizder osy kezeńge deıingi bólimderdiń barlyǵynan da súrinbeı ótip kele jatyrsyzdar. Bárekeldi!
Úshinshi aınalymda ózderin qalaı tanyta bildi eken saıyskerlerimiz? Ony ádilqazylar alqasynyń baǵalarynan bileıik

İV. Aınalym.
Júrgizýshi:
Qur aıqaı baqyrǵan
Qulaqqa án be eken?
Ónersiz shatylǵan,
Kisige sán be eken?- dep Uly oıshyl aqyn ben mýzykalyq estý qabiletterińiz synǵa túsedi.
- Aqtyq márege aıaq basaıyq!
Aqtyq máre. Eki top birge úntaspadaǵy áýenge nazar aýdarady, birge tyńdaıdy, ánderdiń sózderi oryndaryn aýystyryp aıtylady. Al 2 top komandasy sol ándi taýyp alý kerek.(Óz elim. N. Tlendıev)
Qorytyndy: Sóz kezegi ádilqazylar alqasynda.
Marapattaý:
Júrgizýshi: Saıysqa qatysqan saıyskerler sizderge kóp rahmet aıta otyryp, ustazdar jáne kelip tamashalap, óz komandalaryńyzǵa jankúıer bolyp kelgen kórermender sizderge de alǵysymdy bildirgim keledi.
Án amanat sizder úshin, bar bolyńyzdar, saý bolyńyzdar!