Operadaǵy Abaı beınesi
Maqsaty: Abaıdyń mýzykalyq murasy týraly tereń tanytý, uǵyndyrý. Aqyn ánderindegi erekshe áýen, yrǵaq týraly bilimderin qalyptastyrý. Abaı ánderiniń operaǵa ulasýy, aqyn tulǵasymen operadaǵy beınesiniń uqsastyǵyn túsindirý. Oqýshylardy opera mýzykasyn túsinip, uǵa bilýge baýlý, sonymen qatar adamgershilikke, sezimtaldyqqa, ónerdi súıýge, qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq túri: Aralas sabaq.
Ádis - tásili: baıandaý, oıyn, sahnalaý, toptastyrý, shyǵarmashylyq jumys, án aıtý, kýbızm ádisi t. b.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Oqýshylar klasqa Abaıdyń «Torjorǵa» kúıi áýenimen kiredi.
á) Sálemdesý (mýzykamen)
b) Daýys ashý jattyǵýy.
Psıhologıalyq daıyndyq:
Kúı tyńdaımyz kúmbirli.
Án aıtamyz sozyltyp,
Bı bıleımiz yrǵaqty
Biz bastaımyz sabaqty.
- Balalar úntaspadan tyńdaǵan kúı tanys pa? (Torjorǵa)
- Kúıdiń sıpaty qandaı? (júrdek, kóńildi)
Úı tapsyrmasy (toptyq jumys);
1. Abaıdyń mýzykalyq murasy týraly (áńgimeleý)
2. Abaı án - kúı synshysy (sýretteý)
3. Abaı ánderiniń jınaqtalýy (zertteý)
«Adasqan notalar» oıyny (ánder jasyrý)
do – Kózimniń qarasy
re – Aıttym sálem, qalamqas
mı - Qarańǵy túnde taý qalǵyp
fa – Boıy bulǵań
sol – Segiz aıaq
lá – Tatána áni
sı – Jelsiz túnde jaryq aı.
(notalardy syzyq boıyna ornalastyrý)
Án aıtý: Jelsiz túnde jaryq aı (sýret boıynsha áńgimeleý) ándi eki daýysta oryndaý.
Úı tapsyrmasyn qorytý:
"Abaı" toptastyrý(kompozıtor, aqyn, kúıshi, aýdarmashy, synshy)
Jańa taqyryp: Operadaǵy Abaı beınesi uly aqyn esimimen atalatyn «Abaı» operasyn A. Jubanov pen L. Hamıdı Abaıdyń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı arnady.
Lıbrettosy:
M. Áýezov
(1897 - 1961)
Mýzykasyn jazǵandar: L. Hamıdı, A. Jubanov
Operadaǵy keıipkerler: Abaı, Jırenshe, Ajar, Narymbet, Aıdar t. b
A. Jubanov (1906 - 1968) Aqtóbe oblysynda týǵan qazaq mýzyka óneriniń kórnekti qaıratkeri, akademık, profesor, mýzyka zertteýshisi bolǵan. Qazaqstandaǵy kompozıtorlar mektebiniń negizin qalaýshylardyń biri, Sankt-Peterbýrg konservatorıasyn bitirgen. A. Jubanov 1934 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestriniń bas dırıjeri qyzmetin atqarady. Orkestrge arnalǵan «Bı», «Kúı», «Qurmanǵazy marshy», «Qazaq marshy» t. b. vokaldyq ánderi: «Qarlyǵash», «Aq kógershin» t. b.
L. Hamıdı (1906 - 1983) qazirgi Tatarstannyń Apas aýdany Bývalı aýylynda dúnıege kelgen. 1933 j L. Hamıdı Qazaqstan Memlekettik drama teatrynyń shaqyrýymen Almatyǵa keledi. Alǵashqy kúnnen bastap halyq ánderi men kúılerin jınaqtaýmen aınalysty.
Operada uly aqyn aǵartýshy beınesi jan - jaqty ashylyp, Abaıdyń ómir súrgen kezindegi qarańǵy da nadan, baılyqtan basqa bilmeıtin topas baılar, qatygez ádetti ustanǵan keıbir adamdar nanymdy beınelengen. Opera barysynda Abaı bútindeı halyqpen birge kórinedi. Operanyń sújeti boıynsha, qaıshylyq negizinde Abaıdyń súıikti shákirti Aıdar men Ajardyń mahabbaty baıandalady.
Mýzyka tyńdaý: Abaıdyń arıasy.
Án úırený: «Qarlyǵash azat quspyn» ánin operada áıelder hory oryndaıdy.
Shyǵarmashylyq jumys:
İ top – Toı ánin sahnada hormen aıtý.
İİ top – Án áýenine bıdiń yrǵaǵyn taýyp bıleý.
İİİ top – Abaıdyń mýzykalyq beınesin sahnalaý.
Qorytý:
1. «Abaı» operasyn jazǵan kompozıtorlar.
2. Sahnaǵa qaı jyly qoıyldy?
3. Lıbrettosyn jazǵan kim?
4. Operada Abaı kimderge qarsy kúresti?
- Mine, balalar, Abaı óleńinde ǵana emes, ómirinde de ádildik, týralyq, shyndyq úshin kúresken.
Baǵalaý: Notalar arqyly baǵalaý.
Bútin nota o – óte jaqsy.
Jartylyq nota d – jaqsy.
Shırektik nota d – ortasha.
Úıge tapsyrma: Operadaǵy Abaı beınesi (mazmundaý). Keıipkerlerdi sahnalaý.
Sabaq túri: Aralas sabaq.
Ádis - tásili: baıandaý, oıyn, sahnalaý, toptastyrý, shyǵarmashylyq jumys, án aıtý, kýbızm ádisi t. b.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Oqýshylar klasqa Abaıdyń «Torjorǵa» kúıi áýenimen kiredi.
á) Sálemdesý (mýzykamen)
b) Daýys ashý jattyǵýy.
Psıhologıalyq daıyndyq:
Kúı tyńdaımyz kúmbirli.
Án aıtamyz sozyltyp,
Bı bıleımiz yrǵaqty
Biz bastaımyz sabaqty.
- Balalar úntaspadan tyńdaǵan kúı tanys pa? (Torjorǵa)
- Kúıdiń sıpaty qandaı? (júrdek, kóńildi)
Úı tapsyrmasy (toptyq jumys);
1. Abaıdyń mýzykalyq murasy týraly (áńgimeleý)
2. Abaı án - kúı synshysy (sýretteý)
3. Abaı ánderiniń jınaqtalýy (zertteý)
«Adasqan notalar» oıyny (ánder jasyrý)
do – Kózimniń qarasy
re – Aıttym sálem, qalamqas
mı - Qarańǵy túnde taý qalǵyp
fa – Boıy bulǵań
sol – Segiz aıaq
lá – Tatána áni
sı – Jelsiz túnde jaryq aı.
(notalardy syzyq boıyna ornalastyrý)
Án aıtý: Jelsiz túnde jaryq aı (sýret boıynsha áńgimeleý) ándi eki daýysta oryndaý.
Úı tapsyrmasyn qorytý:
"Abaı" toptastyrý(kompozıtor, aqyn, kúıshi, aýdarmashy, synshy)
Jańa taqyryp: Operadaǵy Abaı beınesi uly aqyn esimimen atalatyn «Abaı» operasyn A. Jubanov pen L. Hamıdı Abaıdyń týǵanyna 100 jyl tolýyna oraı arnady.
Lıbrettosy:
M. Áýezov
(1897 - 1961)
Mýzykasyn jazǵandar: L. Hamıdı, A. Jubanov
Operadaǵy keıipkerler: Abaı, Jırenshe, Ajar, Narymbet, Aıdar t. b
A. Jubanov (1906 - 1968) Aqtóbe oblysynda týǵan qazaq mýzyka óneriniń kórnekti qaıratkeri, akademık, profesor, mýzyka zertteýshisi bolǵan. Qazaqstandaǵy kompozıtorlar mektebiniń negizin qalaýshylardyń biri, Sankt-Peterbýrg konservatorıasyn bitirgen. A. Jubanov 1934 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestriniń bas dırıjeri qyzmetin atqarady. Orkestrge arnalǵan «Bı», «Kúı», «Qurmanǵazy marshy», «Qazaq marshy» t. b. vokaldyq ánderi: «Qarlyǵash», «Aq kógershin» t. b.
L. Hamıdı (1906 - 1983) qazirgi Tatarstannyń Apas aýdany Bývalı aýylynda dúnıege kelgen. 1933 j L. Hamıdı Qazaqstan Memlekettik drama teatrynyń shaqyrýymen Almatyǵa keledi. Alǵashqy kúnnen bastap halyq ánderi men kúılerin jınaqtaýmen aınalysty.
Operada uly aqyn aǵartýshy beınesi jan - jaqty ashylyp, Abaıdyń ómir súrgen kezindegi qarańǵy da nadan, baılyqtan basqa bilmeıtin topas baılar, qatygez ádetti ustanǵan keıbir adamdar nanymdy beınelengen. Opera barysynda Abaı bútindeı halyqpen birge kórinedi. Operanyń sújeti boıynsha, qaıshylyq negizinde Abaıdyń súıikti shákirti Aıdar men Ajardyń mahabbaty baıandalady.
Mýzyka tyńdaý: Abaıdyń arıasy.
Án úırený: «Qarlyǵash azat quspyn» ánin operada áıelder hory oryndaıdy.
Shyǵarmashylyq jumys:
İ top – Toı ánin sahnada hormen aıtý.
İİ top – Án áýenine bıdiń yrǵaǵyn taýyp bıleý.
İİİ top – Abaıdyń mýzykalyq beınesin sahnalaý.
Qorytý:
1. «Abaı» operasyn jazǵan kompozıtorlar.
2. Sahnaǵa qaı jyly qoıyldy?
3. Lıbrettosyn jazǵan kim?
4. Operada Abaı kimderge qarsy kúresti?
- Mine, balalar, Abaı óleńinde ǵana emes, ómirinde de ádildik, týralyq, shyndyq úshin kúresken.
Baǵalaý: Notalar arqyly baǵalaý.
Bútin nota o – óte jaqsy.
Jartylyq nota d – jaqsy.
Shırektik nota d – ortasha.
Úıge tapsyrma: Operadaǵy Abaı beınesi (mazmundaý). Keıipkerlerdi sahnalaý.
You Might Also Like
