- 08 mam. 2021 00:00
- 247
Qorqytyq quıý
Búginde materıaldyq qundylyqtardy ysyrap, rýhanı baılyǵyn bıik shyńǵa qoıatyn, kópten kóz salatyn halyqtardyń biri - qazaq halqy. Mádenıetin berik saqtap, ádet-ǵurpynan attap ótpeı, nanym-senimderimen ómir súrip kele jatqan halqymyzdań rasymende ishki jan dúnıesi baı.
Buryńǵy saq dáýirinen kele jatqan, otqa tabyný, tasattyq jasaý, alastaý sıaqty nanym-senimderdi biri shamanızge jatqyzsa, biri áli kúnge deıin sol sharalardy turmysynda jıi qoldanýda. Sonda bul jasalatyn salttyń máni nede?
Alastaý - balany besikke bólerde, ne jańa úıge qonystaǵanda, otbasydaǵy áje apalarymyz ony mindetti túrde ot jaǵyp, alastaıdy. Iaǵnı jyn-shaıtandardy qýý maqsatynda jasalynady. Shákárim atamyz aıtqandaı "Senimsiz - ıman joq" demekshi, jynǵa senbeıtin jandardyń ózi bul nanymnan attap ótpeıtini anyq
Dál osynda qazaq halqynyń nanym-senimine kirgen bir dástúr - Qorqytyq quıý. Bul, adam shoshyńǵanda, áldene bir jáısiz habar estip, aýyr jaǵdaıǵa dýshar bolyp, júregi taıǵanda jasalynatyn yrym. Eń aldymen qorǵasyndy ystyq jalynnyń astynda eritip alady. Adam otyrǵan kúıde ústine aqtyq jaýyp, tostaǵanda sýyq sýdy ýstap, qyzǵan qorǵasyndy ańdatpaı quıady. Ashshy daýystan aqtyq astynda otyrǵan adam shoshyp, taıǵan júregi qaıta ornyna keledi dep senedi. Al keı bir jaǵdaıda, sýyq sýǵa túsken qorǵasyn qatty kúıde qatyp, adam neden shoshyǵanyn kórsededi deıdi.
Qazirgi tańda jas býyndar bundaı jaǵdaıda kóbine psıhologtarǵa júginedi. Alaıda úlken býyndy aǵa-apalarymyz ózinen keıingi jastarǵa bul saltty dáripteıtinin aıqyn. Menińshe qandaı da bir psıholog mamandarǵa qaraǵanda, qıynshylyqtarmen úlken býyndy ájelerimizben bólissek sheshimin tabatynymyzǵa esh shúbá keltirýge bolmaıdy. Kópti bilgennen emes kórgennen sura demekshi, óziniń ómirlik tájirıbesinen kórgen ata-ájelerimizdiń sózi men salty bizge paıdasyn tıgizgbese, zıany joq, tipti buny shamanızm ádetine jatqyzsada, keshegi tún búgingi kúnmen jalǵasýda.
Kýatova Aselá Kýanyshbekovna