InfoHub Logo

Synyptan tys sabaq
Taqyryby: «Qulaqtan kirip boıdy alar, ásem án men tátti kúı...».
Sabaqtyń maqsaty: Abaı Qunanbaevtyń ómirbaıanymen, eńbekterimen tanystyra otyryp, Abaıdyń aqyn, aýdarmashy, lırık, kompozıtor ekenin dáleldeıtin mysaldar keltirý. Ádebı tulǵalardy syılap, qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekilikteri: Abaıdyń portreti, kitapshalar, Abaıdyń eńbekteri, úntaspalar, ánderi.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
Ǵylym tappaı maqtanba,
Oryn tappaı baptanba,
Qumarlanyp shattanba,
Oınap bosqa kúlýge.
Bes nárseden qashyq bol,
Bes nársege asyq bol,
Balalar, bul qaı aqynnyń óleńi? Endeshe, búgin «Qulaqtan kirip boıdy alar, ásem ánmen tátti kúı...» dep Abaı Qunanbaev týraly syr shertpekshimiz.
Sonymen Abaı Qunanbaevtyń ómirbaıanyna qulaq túrelik.

Mýhtar Azıza
İ Abaıdyń óleńderi:
Muǵalimniń sózi: Abaı óleńderi ózinshe talap, shart qoıǵan.
«Óleń sózdiń patshasy, sóz sarasy,
Qıynnan qıystyrar er danasy.
Tilge jeńil, júrekke jyly tıip,
Tep – tegis jumyr kelsin aınalasy», degendeı, endigi kezekti Abaı óleńderine bereıik.

Abaı óleńderi: Kúz, Qys, Jazǵytury, Jaz.
Muǵalim sózi: Abaı – kompozıtor, sazger. Uly aqyn, aǵartýshy saz salasynda da mura qaldyrdy. Ol kezderi saz salasynda jazba mádenıeti bolmady. Soǵan qaramastan Abaıdyń óleńderi halyqtyń júreginde mol saqtalyp, aýyzdan – aýyzǵa, zamannan – zamanǵa aýysyp, kúni búginge deıin jetti. Balalar Abaıdyń qandaı ánderin bilesińder?
«Kózimniń qarasy», «Jelsiz túnde jaryq aı», «Aıttym sálem, qalamqas», «Qarańǵy túnde taý qalǵyp», «Segiz aıaq», t. b ánderi bar. Endi «Qulaqtan kirip boıdy alar, ásem án men tátti kúı» - demekshi, Abaıdyń «Kózimniń qarasy» ánin tyńdaıyq.
Án: Kózimniń qarasy.
Kózimniń qarasy,
Kóńilimniń sanasy.
Bitpeıdi ishtegi,
Ǵashyqtyq jarasy.

Jylaıyn, jyrlaıyn,
Aǵyzyp kóz maıyn.
Aıtýǵa kelgende,
Qalqama sóz daıyn.

Júrekten qozǵaıyn,
Ádepten ozbaıyn.
Ózińde bilmeı me,
Kóp sóılep sozbaıyn.


İİ Abaıdyń aýdarmalary.
Muǵalim sózi: Júregimniń túbinde tereń boıla,
Men bir jumbaq adammyn ony da oıla.
Soqtyqpalyq, soqpaqtyq jerde óstim,
Myń men jalǵyz alystym, kiná qoıma. Qazaq topyraǵynda damyǵan realısik aýdarma dástúri Abaıdan bastalady. Aýdarma ádebıeti de sol Abaıdan taralady. Abaıdyń aýdarmalaryna kezek bereıik.
Kórinis: Shegirtke men qumyrsqa

İİİ Abaıdyń qarasózderi.
Muǵalim sózi: Abaıdyń 1890 – 1898 jyldary jazǵan úlken shyǵarmasy «Qarasóz» dep atalady. Abaıdyń 45 qarasózderi bar. Keıin 1933 jyly M. Áýezov Abaıdyń qarasózderin óńdep, júıelep, jańa baspadan shyǵarǵan. Abaıdyń qarasózderi kórkem áńgime emes, danalyq sózder.
Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin,
Joq - bardy, ertegini termek úshin.
Kókiregi sezimdi, tili oramdy,
Jazdym úlgi jastarǵa bermek úshin, - degendeı Abaıdyń óleńderine kezek bereıik.
Ǵylym tappaı maqtanba.
Án: Jelsiz túnde jaryq aı
Jelsiz túnde jaryq aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jańy - tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.

Qalyń aǵash japyraǵy,
Sybyrlasyp ózdi - ózi.
Kórinbeı jerdiń topyraǵy,
Qulpyrǵan jasyl jer júzi.

Taý jańǵyryp, án qosyp,
Úrgen ıt pen aıtaqqa,
Kelmep pe ediń jol tosyp,
Jolyǵýǵa aýlaqqa?

Jelsiz túnde jaryq aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jańy - tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Qorytyndy

Venn dıagramsy toltyrý.
1. Abaı kim?
2. Abaı Qunanbaev qaı jerde dúnıege kelgen?
3. Abaıdyń qandaı ánderin bilesińder?
4. Abaıdyń ájesiniń aty ata.
5. Abaıdyń óleńderin bilesiń?
6. Abaı Qunanbaevtyń atasy.
7. Abaı Qunanbaevtyń qandaı óleńderin bilesiń?