"Aqqý, Shortan Hám Shaıan" Ahmet Baıtursynov
Ana tili 4 klass
Sabaqtyń taqyryby: Aqqý, Shortan Hám Shaıan (I. A. Krylovtan) Ahmet Baıtursynov
Maqsaty:
1. Oqýshylarǵa qazaqtyń daryn aqyny, kórnekti qaıratkeri, Ahmet Baıtursynov ómirinen málimet berý. I. A. Krylovtan aýdarǵan aýdarmasy «Aqqý, Shrtan Hám Shaıan» mysalynyń mazmunymen tanystyra otyryp, negizgi oıdy uǵyndyr
2. Oqýshylardyń tanymdyq qabiletin damytý, óz oılaryn, pikirin erkin aıtýǵa, óz kózqarasyn dáleldeı bilýge mashyqtandyrý.
3. Balalardy yntymaqshyl, birlikti bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaq túri: aralas sabaq.
Kórnekilik: A. Baıtursynov portreti, «Aqqý, Shortan Hám Shaıannyń « beıneli sýreti, ınteraktıvti taqta.
Ádis - tásil: damyta oqytý tehnologıasy, STO tehnologıa strategıalary.
Pánaralyq baılanys: ana tili, dúnıetaný, án.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý: búgingi kún – juma. Juma – qasıetti de, qadirli kún. Kún sáttilik tileıdi.
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
Bilgen saıyn keledi bile bergim.
Bile berý emes pe, tilegi eldiń,
Belden assań, aldynda bel kórinse,
Qyzyqqannan kelmeı me, júre bergiń
Sondyqtan da keledi bile bergim, - deı otyryp sabaǵymyzdy bastaımyz.
- Balalar, «Qaıtalaý – bilim anasy» aıdarymen ótkendi eske túsireıik.
1 suraq. Halyq aýyz ádebıeti degenimiz ne?
• Halyq arasynda aýyzsha shyǵarylyp, urpaqtan urpaqqa jetken shyǵarmalar halyq aýyz ádebıeti dep atalady.
2 suraq. Halyq aýyz ádebıetine qandaı shyǵarmalar jatatynyn bilesiń be?
Ertegi
↓
Jumbaq
Ańyz
Aıtys
Batyrlar jyry
Jańyltpash
Maqal - mátel
3 suraq. Ertegi degenimiz ne?
• Ertegiler halyq aýyz ádebıetiniń bir túri bolyp esepteledi. «Ertegi» degen aty ertedegi, erte kezdegi degen sózderden týǵan.
4 suraq. Erteginiń qandaı túrleri bolatynyn bilesiń be?
• Shynshyl, qıal - ǵajaıyp, jan - janýarlar jaıyndaǵy ertegiler.
5 suraq. Ańyz degenimiz ne?
• Ańyz kóbinese tarıhta bolǵan adamnyń basyna quralatyn shyǵarma.
6 suraq. Batyrlar jyry degenimiz ne?
• Batyrlar jyry – elimiz ben jerimizdi syrtqy jaýdan qorǵap qalǵan erjúrek batyrlar týraly aýyzsha shyǵarylǵan jyr úlgisi.
7 suraq. Maqal - mátel degen ne?
• Maqalda qorytyndy, tujyrymdy túıin bolady. Dáleldeý men qorytyndy pikir birdeı kelip otyrady. Mátelde oı tikeleı bildirilmeı, tuspaldap, janamalap aıtylady.
8 suraq. Jańyltpash degen ne?
• Jańyltpashtyń ózi sózben jańyltý nemese sózden jańylý degennen shyqqan. Jańyltpash – el ishinde eskiden saqtalyp kele jatqan halyq shyǵarmasy.
9 suraq. Aıtys degenimiz ne?
• Aıtys – halyq aýyz ádebıetiniń bir túri.
Aıtys degenimiz eki aqynnyń arasyndaǵy sóz jarysy.
Jumbaq degen ne?
• Jumbaq – aýyz ádebıetiniń erteden kele jatqan túri. Ol adamdardyń bir nárseniń belgilerin ekinshi nárseniń belgileri arqyly jumbaqtap aıtý óneri.
• Jańa jumbaqtyń qupıasy.
Jumbaq sheshý.
1. Qol betinde qalqıdy,
Maqta syndy úıilgen.
Úni ásem san qıly.
Moıny da áıbat ıilgen,
Mamyǵyn ol taraıdy,
Mańǵazdana qaraıdy.
- Ol ne? Aqqý. (Aqqýdyń sýretin kórsetý).
2. Qomaǵaılyq jasaıdy,
Shabaqtardy asaıdy.
- Ol ne? Shortan.
(Shortan sýretin kórsetý).
3. Moıny uzyn,
Juqaltań qabaqty
Tirsegi uzyn,
Qoıan tobyqty.
İs tikpeıdi, biraq.
Tastamaıdy bizin,
Bilesiń be maqulyqty?
- Ol ne? Shaıan. (Shaıan sýretin kórsetý).
Aqqý, Shortan, Shaıan týraly ne bilesińder?
Toptastyrý.
1 top --- Aqqý
2 top --- Shortan
3 top --- Shaıan
Maǵynany taný. Jańa sabaqtyń taqyrybyn habarlaý.
Aqqý, Shortan Hám Shaıan. (I. A. Krylovtan) Ahmet Baıtursynov.
Dápterge kúnniń jadyn jazyp, taqyrybyn jazý.
Bilgenge – marjan.
1 top. Ahmet Baıtursynov týraly ne bilesiń?
2 top. Shyǵarmalar murasy.
3 top. Óleńderin jatqa aıt.
Mysal degen ne?
• Mysal dep adam boıyndaǵy kemshilikterdi synap, adaldyq, ádildik, qaıyrymdylyq sıaqty jaqsy qasıetterdi madaqtap jazatyn shyǵarmany aıtady.
Orys aqyny I. A. Krylovtyń mysaldaryn Ahmet Baıtursynuly aýdaryp «Qyryq mysal» degen atpen kitap etip shyǵarǵan (1909 j. Peterbýrg qalasynda).
Mánerlep oqý.
Sózdik jumysy
Hám jáne
Ǵıbrat úlgi.
Taldaý – tabys kilti.
1. Bul mysalda keıipkerler ne istemekshi boldy?
2. Olar júkti nege ornynan qozǵalta almady?
3. Mysalda adamdardyń qandaı áreketi synalady?
4. Mysaldaǵy negizgi oı ne?
Dáptermen jumys.
Mysaldaǵy negizgi oı ashylatyn joldy taýyp dápterińe jazyp al.
Oı tolǵanys.
Eki túrli túsinikteme kúndeligi.
Mátindegi qatty áser etken tustardy, úzindilerdi jazady.
Bul úsheýiniń aqqý, shortan, shaıannyń birliksiz tirlik jasaǵany unamady.
Sol áser etken úzindiler jaıly pikir jazady.
Bári birge birlesip tirlik jasaý kerek edi. Birlik túbi – bereke.
1. Qorytý. Ótilgen bul mysaldyń mazmunyna qandaı maqaldar sáıkes keledi.
Úıge: Aqqý, Shortan Hám Shaıan. Oqý.
Baǵalaý. Topty baǵalaý. Jeke oqýshylardy baǵalaý.
Án: Dos bolaıyq bárimiz!
Sabaqtyń taqyryby: Aqqý, Shortan Hám Shaıan (I. A. Krylovtan) Ahmet Baıtursynov
Maqsaty:
1. Oqýshylarǵa qazaqtyń daryn aqyny, kórnekti qaıratkeri, Ahmet Baıtursynov ómirinen málimet berý. I. A. Krylovtan aýdarǵan aýdarmasy «Aqqý, Shrtan Hám Shaıan» mysalynyń mazmunymen tanystyra otyryp, negizgi oıdy uǵyndyr
2. Oqýshylardyń tanymdyq qabiletin damytý, óz oılaryn, pikirin erkin aıtýǵa, óz kózqarasyn dáleldeı bilýge mashyqtandyrý.
3. Balalardy yntymaqshyl, birlikti bolýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaq túri: aralas sabaq.
Kórnekilik: A. Baıtursynov portreti, «Aqqý, Shortan Hám Shaıannyń « beıneli sýreti, ınteraktıvti taqta.
Ádis - tásil: damyta oqytý tehnologıasy, STO tehnologıa strategıalary.
Pánaralyq baılanys: ana tili, dúnıetaný, án.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý: búgingi kún – juma. Juma – qasıetti de, qadirli kún. Kún sáttilik tileıdi.
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý. Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
Bilgen saıyn keledi bile bergim.
Bile berý emes pe, tilegi eldiń,
Belden assań, aldynda bel kórinse,
Qyzyqqannan kelmeı me, júre bergiń
Sondyqtan da keledi bile bergim, - deı otyryp sabaǵymyzdy bastaımyz.
- Balalar, «Qaıtalaý – bilim anasy» aıdarymen ótkendi eske túsireıik.
1 suraq. Halyq aýyz ádebıeti degenimiz ne?
• Halyq arasynda aýyzsha shyǵarylyp, urpaqtan urpaqqa jetken shyǵarmalar halyq aýyz ádebıeti dep atalady.
2 suraq. Halyq aýyz ádebıetine qandaı shyǵarmalar jatatynyn bilesiń be?
Ertegi
↓
Jumbaq
Ańyz
Aıtys
Batyrlar jyry
Jańyltpash
Maqal - mátel
3 suraq. Ertegi degenimiz ne?
• Ertegiler halyq aýyz ádebıetiniń bir túri bolyp esepteledi. «Ertegi» degen aty ertedegi, erte kezdegi degen sózderden týǵan.
4 suraq. Erteginiń qandaı túrleri bolatynyn bilesiń be?
• Shynshyl, qıal - ǵajaıyp, jan - janýarlar jaıyndaǵy ertegiler.
5 suraq. Ańyz degenimiz ne?
• Ańyz kóbinese tarıhta bolǵan adamnyń basyna quralatyn shyǵarma.
6 suraq. Batyrlar jyry degenimiz ne?
• Batyrlar jyry – elimiz ben jerimizdi syrtqy jaýdan qorǵap qalǵan erjúrek batyrlar týraly aýyzsha shyǵarylǵan jyr úlgisi.
7 suraq. Maqal - mátel degen ne?
• Maqalda qorytyndy, tujyrymdy túıin bolady. Dáleldeý men qorytyndy pikir birdeı kelip otyrady. Mátelde oı tikeleı bildirilmeı, tuspaldap, janamalap aıtylady.
8 suraq. Jańyltpash degen ne?
• Jańyltpashtyń ózi sózben jańyltý nemese sózden jańylý degennen shyqqan. Jańyltpash – el ishinde eskiden saqtalyp kele jatqan halyq shyǵarmasy.
9 suraq. Aıtys degenimiz ne?
• Aıtys – halyq aýyz ádebıetiniń bir túri.
Aıtys degenimiz eki aqynnyń arasyndaǵy sóz jarysy.
Jumbaq degen ne?
• Jumbaq – aýyz ádebıetiniń erteden kele jatqan túri. Ol adamdardyń bir nárseniń belgilerin ekinshi nárseniń belgileri arqyly jumbaqtap aıtý óneri.
• Jańa jumbaqtyń qupıasy.
Jumbaq sheshý.
1. Qol betinde qalqıdy,
Maqta syndy úıilgen.
Úni ásem san qıly.
Moıny da áıbat ıilgen,
Mamyǵyn ol taraıdy,
Mańǵazdana qaraıdy.
- Ol ne? Aqqý. (Aqqýdyń sýretin kórsetý).
2. Qomaǵaılyq jasaıdy,
Shabaqtardy asaıdy.
- Ol ne? Shortan.
(Shortan sýretin kórsetý).
3. Moıny uzyn,
Juqaltań qabaqty
Tirsegi uzyn,
Qoıan tobyqty.
İs tikpeıdi, biraq.
Tastamaıdy bizin,
Bilesiń be maqulyqty?
- Ol ne? Shaıan. (Shaıan sýretin kórsetý).
Aqqý, Shortan, Shaıan týraly ne bilesińder?
Toptastyrý.
1 top --- Aqqý
2 top --- Shortan
3 top --- Shaıan
Maǵynany taný. Jańa sabaqtyń taqyrybyn habarlaý.
Aqqý, Shortan Hám Shaıan. (I. A. Krylovtan) Ahmet Baıtursynov.
Dápterge kúnniń jadyn jazyp, taqyrybyn jazý.
Bilgenge – marjan.
1 top. Ahmet Baıtursynov týraly ne bilesiń?
2 top. Shyǵarmalar murasy.
3 top. Óleńderin jatqa aıt.
Mysal degen ne?
• Mysal dep adam boıyndaǵy kemshilikterdi synap, adaldyq, ádildik, qaıyrymdylyq sıaqty jaqsy qasıetterdi madaqtap jazatyn shyǵarmany aıtady.
Orys aqyny I. A. Krylovtyń mysaldaryn Ahmet Baıtursynuly aýdaryp «Qyryq mysal» degen atpen kitap etip shyǵarǵan (1909 j. Peterbýrg qalasynda).
Mánerlep oqý.
Sózdik jumysy
Hám jáne
Ǵıbrat úlgi.
Taldaý – tabys kilti.
1. Bul mysalda keıipkerler ne istemekshi boldy?
2. Olar júkti nege ornynan qozǵalta almady?
3. Mysalda adamdardyń qandaı áreketi synalady?
4. Mysaldaǵy negizgi oı ne?
Dáptermen jumys.
Mysaldaǵy negizgi oı ashylatyn joldy taýyp dápterińe jazyp al.
Oı tolǵanys.
Eki túrli túsinikteme kúndeligi.
Mátindegi qatty áser etken tustardy, úzindilerdi jazady.
Bul úsheýiniń aqqý, shortan, shaıannyń birliksiz tirlik jasaǵany unamady.
Sol áser etken úzindiler jaıly pikir jazady.
Bári birge birlesip tirlik jasaý kerek edi. Birlik túbi – bereke.
1. Qorytý. Ótilgen bul mysaldyń mazmunyna qandaı maqaldar sáıkes keledi.
Úıge: Aqqý, Shortan Hám Shaıan. Oqý.
Baǵalaý. Topty baǵalaý. Jeke oqýshylardy baǵalaý.
Án: Dos bolaıyq bárimiz!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
