InfoHub Logo

Almaty oblysy, Ále aýdany, Ótegen batyr kenti,
№7 orta mekteptiń bastaýysh páni muǵalimi
Súıýndikova Janat Bekqojaqyzy

Qustardyń jazǵy tirshiligi (1 – synyp)

Sabaqtyń taqyryby: Qustardyń jazǵy tirshiligi
Bilimdilik maqsaty: Oqýshylarǵa qustar týraly olardyń jazǵy tirshiligi men paıdasy týraly túsindirý.
Damytýshylyq maqsaty: Oqýshylardyń belsendiligin, oı - órisin, qyzyǵýshylyǵyn, sózdik qoryn damytý.
Tárbıelik maqsaty: Qustardy qorǵaýǵa qamqorshy bolýǵa, tabıǵatty súıýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Tabıǵat týraly syzba, qustardyń tirshiligi jazylǵan taspa, qustardyń sýretteri, kompúter, ınteraktıvti taqta.
Ádisi: Asosıasıa, jumbaq sheshý, áńgimelesý, Venn dıagramsy, túsindirý, suraq - jaýap, Raýnd - Roben.
Túri: aralas sabaq
Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq daıyndyq
2. Oı shaqyrý ( tirek - syzba arqyly oqýshylardyń tabıǵat týraly bilimderin ortaǵa salý)

1 - tablısa.
Tabıǵat
↓
Óli tabıǵat → jer, sý, aýa, kún, topyraq, juldyz
Tiri tabıǵat → adamdar, ósimdikter, janýarlar

Oı qozǵaý:
Jumbaqtar sheshý arqyly “qustar” sózine asosıasıa.

Moıyny suraq belgisi,
Bul qandaı kól qusy? (aqqý)

Eki aıyr quıryǵy,
Qıaq murt qanatty,
Ushqyrlardyń júırigi (qarlyǵash)

Keýdesi qaıqańdap,
Júredi baıpańdap. (qaz)

Shýǵa bólep jaǵany,
Qanattaryn qaǵady,
Aıdyn sýdyń túlegi,
Shabaq ilip júredi. (shaǵala)

Kún shyqpastan shaqyryp,
Qýyrady apshyny.
Shyrt uıqyda jatqanda,
Oıatady ashshy úni. (qoraz)

Qustar
↓
Aqqý, shaǵala
Qaratorǵaı, qarlyǵash
Qaz, úırek, qyrǵaýyl
Toqyldaq, úki

Qustardy úsh topqa bólemiz: sý qustary, orman, qustary, úı qustary. Tiri tabıǵatqa jatatyn janýarlardyń eń mańyzdy toby qustar bolyp esepteletinin aıtý.
Oqýshylarmen qustar jaıly áńgimelesý. Qysqasha túsinik berý, paıdasy, tirshiligin suraý.
Oqýlyqpen jumys.
1. Mátindi oqyp beremin
2. Sózdik jumysyn júrgizemin
3. Mátinniń astyndaǵy suraqtarǵa jaýap alý
4. Oqýshylarǵa tizbektep oqytý
5. Túsinigin suraý
Beınetaspadan qustardyń qalaı paıda bolatyny, tirshiligi, nemen qorektenetini, adamdardyń qustarǵa qamqorlyǵy tabıǵatqa zıan keltirýshi keıbir adamdardyń jaǵymsyz áreketterinen qorǵaý jaıly beınefılm kórsetý. Oqýshylardyń ne kórgenderi jaıly suraq, áńgimelesý.
Sergitý sáti: «Ushty - ushty» oıyny
Dáptermen jumys
Maqsaty: Oqýshylardy izdenimpazdyqqa, shapshańdyqqa tárbıeleý, este saqtaý qabiletin arttyrý

Ózindik jumys: «Venn dıagramsy»
Dıagram syzylǵan paraq taratylady.
Úı qustary → túıetaýyq, taýyq, qaz, kepter
Dala qustary → úki, búrkit, japalaq, shaǵala
Ortaq qasıet → ushady, qanatty, jumyrtqa, balapan

Tujyrymdaý: barlyq qustardyń ortaq qasıeti - olar ushady, qonady, qanatty, mamyqty, tumsyqty, jumyrtqalaıdy, balapan basady. Al aıyrmashylyǵyna kelsek qustardyń dene kólemi, pishini, tumsyǵy, túsi, dybystary, tirshilik etýi bir - birine uqsamaıdy.
Kompútermen jumys: «Bul qaı qustyń dybysy?» (Kompúterden belgili bir qustyń dybysy beriledi. Eger oqýshylardyń jaýaby durys bolsa kompúter ony rastap, sol qustyń beınesin kórsetip shapalaqtaıdy. Oqýshylarda rıza bolady).
Raýnd - Robın ádisimen sabaqty qorytyndylaý.
Raýnd - Robın ádisi boıynsha oqýshylar sabaqtan ne ótilgenin, ne kórgenin, sabaq maqsatyna jetti me degen tujyrymdarǵa ózderi baǵa berip, qorytyndylaıdy, biraq jaýaptar birin - biri qaıtalamaýy tıis.

Úıge tapsyrma: «Qus» sózine 5 joldy óleń qurastyryp kelý. Taqyrypty oqyp túsinik aıtý.

Tolyq nusqasyn júkteý