InfoHub Logo

1970 jyldardyń birinshi jartysynda AQSH-tyń syrtqy saıasatynda mańyzdy alǵa jyljýlar boldy. Respýblıkandyq úkimet óziniń qyzmetiniń birinshi kúninen bastap mańyzdy mindetterdiń biri retinde el halqynyń qatty narazylyǵyn týǵyzǵan Vetnamdaǵy soǵys týraly máseleni qarastyrdy.

Nıkson syrtqy saıasatynda kelissózder júrgizýge kóp kóńil boldi. Degenmen Nıkson úkimeti basqynshylyq baǵyttan birden bas tarta almady. 1970-71 jyldary ol Úndikytaıdaǵy soǵys kólemin keńeıtti. AQSH ımperıalıseri Bolıvıa, Chılı, Perý, Panama, Argentına úkimetterine qarsy jumys júrgizdi, Pákistannyń reaksıalyq kúshterin jaqtady, Bengalıadaǵy azattyq kúreske qarsy boldy jáne bengal halqyna kómek kórsetken Úndistanǵa qarsy boldy. Taıaý Shyǵysta Qurama Shtattar burynǵydaı Izraılge kómek kórsetip, Arab memleketterine qarsy basqynshylyq qozǵalystaryna qoldaý kórsetip otyrdy.

Alaıda amerıkalyq halyq pen beıbit súıgish kúshter AQSH-tyń basqynshylyq qozǵalystarynyń toqtatylýyn talap etti. Osyǵan baılanysty Nıkson 1972 jyly Úndiqytaıdaǵy ásker sanyn 100 myń adamǵa deıin qysqartýǵa májbúr boldy. 1973 jyldyń 27 qańtarynda Nıkson úkimeti Vetnamdaǵy soǵysty toqtatý jóninde kelisimge qol qoıdy, al 1975 jyldyń sáýir aıynda amerıkandyq ásker Vetnam aýmaǵynan shyǵarylatyn boldy. 1973-74 jyldar KSRO men AQSH arasyndaǵy kelissózder nátıjesinde jańa mańyzdy qujattarǵa qol qoıyldy.

Qurama Shtattarynyń Keńester Odaǵyna qatysty syrtqy saıasatynda da jańa betburystar bolyp jatty. 1972 jyldyń mamyr aıynda prezıdent Nıkson Máskeýge resmı saparmen keldi. Sapar barysynda mańyzdy kelisim sharttarǵa qol qoıyldy. KSRO men AQSH-tyń ózara qarym-qatynastarynyń negizi jónindegi kelisiminde ekijaqty yntymaqtastyqtyń beıbit qatar ómir súrý qaǵıdatyna negizdeletindigi resmı túrde málimdendi. Sonymen qatar raketaǵa qarsy qorǵanys júıesin shekteý týraly kelisimine jáne strategıalyq shabýyl qarýlaryn shekteý sharalary jónindegi ýaqytsha kelisimge qol qoıǵan bolatyn. Al 1973-1974 jyldary ıadrolyq soǵysty toqtatý jónindegi kelisimine jáne sý astynda ıadrolyq qarý synaqtaryn shekteý týraly shartqa qol qoıyldy. Halyqaralyq shıelenisti báseńdetý baǵyty men KSRO men AQSH arasyndaǵy áskerı qarsylasýdyń jaqsarýy eki derjava arasynda saýda-ekonomıkalyq qatynastardyń jáne ǵylymı-mádenı baılanystardyń qalyptasýyna ákeldi.

1974 jyly 9 tamyzda R. Nıkson «Ýotergeıt janjaly» úshin prezıdenttik qyzmetinen ketýge májbúr boldy. Respýblıkalyq, partıanyń ókili, vıse-prezıdent Djerald Ford prezıdent bolyp I saılandy. Jańa prezıdent memlekettik retteýdi shekteý baǵytyn ustanatyndyǵyn jáne áleýmettik maksattarǵa jumsalatyn federaldy shyǵyndardy qysqartý esebinen tez arada búdjetke balans jasaýdy, al ınflásıa qarqynyn qysqartýǵa qol jetkizetindigin málimdeıdi. Biraq ta jumyssyzdyqqa, baǵanyń ósýine qarsy jappaı narazylyktyń órshýinen, sondaı-aq 1974 jyly kongreste ózderiniń yqpalyn kúsheıtip alǵan demokrattardyń qysymymen Ford úkimeti ózderiniń tez arada ınflásıadan shyǵý, áleýmettik saladaǵy birqatar sharalarynan bas tartty. 1975 jyldyń basynda kongres jumyssyzdarǵa tótenshe kómek kórsetý týraly zań qabyldady.

Dj. Fordtyń syrtqy saıasaty qarsylastyq baǵyttarmen sıpattaldy. Qurama shtattar reaksıaly Saıgon tártibine, Izraıldiń agressıvti saıasatyna qoldaýshylyq kórsetti. Latyn Amerıka jáne Arab elderiniń ishki saıasatyna aralasty. Keńes-amerıkalyq qatynastardyń jaqsarýyna kertartpa toptar kedergi jasady. 1974 jyly Dj.Fordtyń Vladıvostokqa barǵan saparynda, KSRO-men baǵdarlamalyq shabýyl qarýlaryn shekteý týraly jańa kelisimdi bekitti. Sondaı-ak eki el arasyndaǵy ǵylymı-tehnıkalyq yntymaqtastyqtyń nátıjeli kórinisi 1975 jylǵy «Soıýz» jáne «Apolon» ǵarysh kemeleriniń birigip ushyrylýy. 1975 jyly Helsınkıdegi Eýropadaǵy Qaýipsizdik jáne Yntymaqtastyq jónindegi Keńestiń tabysty ótýine keńestik-amerıkandyq qarym-qatynastardyń jaqsarýy da óz yqpalyn tıgizdi. Nátıjesinde Helsınkı Qorytyndy Aktisine qol jetkizildi.

---