InfoHub Logo

Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń  2012 jylǵy 27 qańtardaǵy «Áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty halyqqa joldaýyndaǵy 7-bóliminde: «Oqytý úderisine zamanaýı ádisteme men tehnologıany engizý, pedagogıkalyq quramnyń sapasyn arttyrý, biliktilikti rastaıtyn táýelsiz júıeni qurý, jastar úshin bilimge qoljetimdilik aıasyn keńeıtý qajet» delingen bolatyn. Bilim tek bilim berip qana qoımaı, sondaı-aq alǵan bilimin áleýmettik beıimdelý úderisinde paıdalanýǵa ıkemdelýi kerek. Qaıta qurý kezeńindegi ózgerister, táýelsizdik alynǵannan keıingi ózgerister muǵalim professıogrammasyna da óziniń yqpalyn tıgizip otyrady. Qoǵamnyń damýymen birge bilim berýdi aqparattandyrý máselesiniń ózektiligi artyp otyrǵany sońǵy jyldary anyq baıqaldy.
Qoǵamdy aqparattandyrýdy damytýdyń negizgi faktorlarynyń biri - bilimdi aqparattandyrý. Olaı bolsa, qoǵamnyń árbir múshesi aqparatty saýatty, mádenıetti jáne aqparattyq quzyrlylyǵy damyǵan tulǵa bolýy qajet.

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda ótken ǵasyrdyń otyzynshy jyldarynda saýatsyzdyqpen kúres júrgizilgendeı, kompúterlik saýattaný jónindegi aýqymdy iske azamattardy, ásirese, jastardy tartý qajettigi aıtylǵan jáne memlekettik qyzmetke jańa qyzmetkerlerdi qabyldaý kezinde kompúterdi, ınternetti qoldana bilý, daǵdysy mindetti talap bolýǵa tıis ekendigi atap kórsetilgen. Osyǵan baılanysty XXI ǵasyrda aqparattanǵan qoǵam qajettiligin qanaǵattandyrý úshin bilim berý salasynda: kompúterlik tehnıkany, ınternet, kompúterlik jeli, elektrondyq jáne aqparattyq-telekommýnıkasıalyq quraldardy, elektrondyq oqýlyqtardy oqý úderisine tıimdi paıdalaný arqyly muǵalim tulǵasyn damytý jáne bilim sapasyn kóterý mindetteri qoıylyp otyr.

Sondyqtan kez-kelgen muǵalim sabaq josparyn qurǵan kezde, burynǵy birsaryndylyqty artqa tastap, zaman talabyna saı, ár oqýshynyń jas ereksheligin, zıatkerlik deńgeıin eskere otyryp qurastyrýy qajet. HHİ ǵasyrdyń oqýshylaryn tań qaldyrý qıyn, osy oraıda muǵalimge qoıylatyn talap óte joǵary, sabaq ústinde oqýshy pasıvti jaǵdaıdan, belsendi jaǵdaıǵa kóshýi tıis. Iaǵnı muǵalim oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý úshin óz kezeginde tynbaı eńbektenýi tıis. 

Búgingi kúni álemdik aqparattyq bilim keńistiginiń tıimdi joly - bilim berý salasyn tolyqtaı aqparattandyrý. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim berý» Zańynda bilim berý júıesin aqparattandyrý osy saladaǵy memlekettik saıasat negizinde anyqtalyp, osy júıedegi basty mindetterdiń birine aınalyp otyr. «Qazaqstan-2050» strategıalyq baǵdarlamasy bilim berýdiń ulttyq modeliniń qalyptasýymen jáne Qazaqstannyń bilim berý júıesin álemdik bilim berý keńistigine kiriktirýmen sıpattalady[1].

Qazirgi tańda áleýmettik jaǵynan qorǵanǵan adam-ol tehnologıanyń aýysýyna jáne naryq talabyna saı tereń bilimdi, jan-jaqty adam. HHİ ǵasyr aqparat ǵasyry bolǵandyqtan adamzatqa kompúterlik saýattylyq qajet. Al bul saýattylyqtyń alǵashqy baspaldaǵy mektepten bastalady. Mektep qabyrǵasynan teorıalyq bilimmen qatar praktıkalyq bilimniń alǵy sharttaryn meńgerýi tıis. Osy maqsatty júzege asyrý úshin aqparattyq tehnologıalardy paıdalanýdyń mańyzy zor. Aqparattyq tehnologıanyń negizgi ereksheligi – muǵalimge oqýshyny qazirgi qoǵam suranysyna saı óziniń ómirlik is-áreketinde derbes kompúterdiń quraldaryn qajetti deńgeıde paıdalana alatyndaı jan-jaqty dara tulǵany tárbıeleýge múmkindik beredi[2].

Aqparattyq tehnologıa «information technology» - birinshiden: obektiniń, prosestiń nemese qubylystyń kúıi týraly jańa aqparat alý úshin málimetterdi jınaqtaý, óńdeý, jetkizý tásilderi men quraldarynyń jıyntyǵy. Ekinshiden: aqparatty óńdeý úshin paıdalanatyn tehnologıanyń, elementterdiń, qurylǵylardyń nemese ádisterdiń jıyntyǵy.

Aqparatty jetkizý ádisteri men mehanızmderin jáne olardy jazyp, jınaqty qurylǵylaryn qamtıtyn jalpy uǵym. Sonymen, aqparattyq tehnologıa uǵymy: óńdelgen, jınaqtalǵan aqparatty paıdalanýshyǵa jınaqy túrde jetkizý ádisteri, qurylǵylaryn, elementterin qamtıtyn jıyntyq. Iaǵnı, aqparatty bizge jınaqty túrde jetkizý tehnologıasy bolyp tabylady[3].

Memlekettik baǵdarlamada oqý úrdisine pedagogıkalyq jáne aqparattyq tehnologıalardy keńinen paıdalaný jalpy bilim berýdi damytýdyń basty baǵyttarynyń biri delingen.
Sonymen, jańa aqparattyq tehnologıanyń basty tıimdiligi – bul muǵalimge oqý úrdisin túbegeıli ózgertýge, oqytýdaǵy pánaralyq baılanysty kúsheıte otyryp, oqýshylardyń dúnıetanymdaryn keńeıtýge jáne qabiletterin kóre bilip, ony damytýǵa tolyq jaǵdaı jasaýy. Qazirgi zamannyń damý qarqyny muǵalimderden shyǵarmashylyǵyn jańasha, ǵylymı-zertteý baǵytynda qurýdy talap etedi. Sondyqtan, HHİ ǵasyrdyń ınformatıka ǵasyry, ıaǵnı aqparattandyrý tehnologıasy damyǵan zamanda memleketimizdiń bolashaǵy – jas urpaqqa zaman talabyna saı bilim berip, jan-jaqty damýyna yqpal etý muǵalimnen shyǵarmashylyq izdenisti, úlken suranysty talap etedi[4,5]. 
Búgingi tańdaǵy aqparattyq qoǵam aımaǵyndaǵy oqýshylardyń oılaý qabiletin qalyptastyratyn jáne kompúterlik oqytý isin damytatyn jalpy zańdylyqtardan taraıtyn pedagogıkalyq tehnologıalardyń tıimdiligi joǵary dep esepteımin. 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

1.    QR prezıdenti –N.Á. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýy «Qazaqstan-2050» Strategıasy / www.edu.gov.kz/ru/zakonodatelstvo.
2.    A.B.Aıtbaeva «Bilim berýdegi jańa tehnologıalar» oqý quraly 
3.    «Bilim tehnologıalary» jýrnaly. - 2009 j. №5, 19-24 better
4.    S.T.Muhametjanova, J.Á.Jartynova «Interaktıvti jabdyqtarmen jumys jasaýdyń ádis-tásilderi»/Almaty. - 2008j. 
5.    A.Imanbaeva, Oqý-tárbıe úrdisin aqparattandyrý dilgirligi. Qazaqstan mektebi. - №2, 2000