InfoHub Logo

Sabaq taqyryby: Shákárimniń «Qalqaman – Mamyr» poemasyndaǵy keıipkerler beınesi
8 synyp
Osy sabaqta qol jetkizilýge tıis maqsattar Bilimdilik: Poemanyń taqyryby men ıdeıasyn, kórkemdik ereksheligin tanytý, keıipkerler beınesin jan - jaqty ashý;
Damytýshylyq: Poemany mánerlep oqý, taldaý arqyly oqýshylardyń sóıleý mádenıeti men oı júıeliligin damytý;
Tárbıelik: Jas urpaqty shynshyldyqqa, adaldyqqa, adamgershilikke, ýádege beriktikke tárbıeleý.
Sabaqtyń maqsattary:
Barlyq oqýshylar isteı alady:
Berilgen materıaldardyń maǵynasyn túsinedi jáne saralaı alady.
Oqýshylardyń kópshiligi isteı alady:
Óz pikirin erkin bildire alady jáne negizgi ıdeıa boıynsha pikir almasa alady
Keıbir oqýshylar isteı alady:
Oqýshylar shyǵarmadaǵy keıipkerlerdiń áreketterine qatysty pikirlerin bildire alady.
Osynyń aldyndaǵy oqý: Shákárim Qudaıberdiulynyń ómiri, shyǵarmashylyq joly týraly bilimin tolyqtyrdy. «Qalqaman – Mamyr» poemasynyń mazmunyn meńgerdi.
Sabaq túri: Shyǵarmashylyq jumys
Kórnekiligi: Slaıd, konvert, kirý bıletteri, stıker, kýbık, sómke.
Sabaqtan kútiletin nátıje:
- Tirek sózderdi dál taba alady jáne ony utymdy qoldanady;
- taqyryp aıasyna saı erkin sóılep, óz pikirin aıta alady;
- sózdik qory mol, oıyn anyq jetkize alady;
- oqıǵalar mazmunyn ómirmen baılanystyryp, tyńdaǵan mátinder boıynsha usynys jáne qorytyndy jasaı alady.

Basy
Oqýshylarmen amandasamyn, psıhologıalyq ahýal týǵyzý.
STARTER
Oqýshylardyń ótken taqyrypty qanshalyqty meńgergendigin tekserý, ótetin taqyryppen baılanysyn ornatý jáne sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý maqsatynda «Kirý bıleti» strategıasyn qoldanamyn. Oqýshylardyń qolyna ótken taqyrypqa baılanysty suraqtar beriledi.
Suraq qandaı tústi qaǵazda jazylǵan bolsa, sol túske qaraı topqa bólinedi:
Qyzyl tús – İ top
Kók tús – İİ top
Sary tús – İİİ top

Ortasy
DAMÝ
Keıipker degenimiz ne? (Kórkem shyǵarmada jan - jaqty tolyq sýretteletin negizgi tulǵa)
Minezdeme degen ne?
Jaýap: Shyǵarmaǵa qatysýshynyń minezin, dúnıege kózqarasyn sýretteý minezdeme dep atalady.

Jańa sabaq (sabaq taqyryby men maqsatyn habarlaý)
Shyǵarma keıipkerlerine minezdeme berý.
İ top: Qalqaman men Mamyrǵa minezdeme ber

İİ top: Ánet baba men Kókenaıǵa minezdeme ber

İİİ top. Poemadaǵy salt - dástúrlerdi tabyńyzdar jáne búgingi ómirmen baılanystyryńyzdar.
(qyz aıttyrý, bastańǵy, quda túsý, qalyń mal, jaqynnan qyz almaý, bata berý, ýádege beriktik).

Oqýshylardyń taqyrypty qanshalyqty meńgergendigin tekserý, sabaqqa degen qyzyǵýshylyǵyn baıqaý maqsatynda «Kýbızm» strategıasyn qoldanamyn.
1. Elestetý. Ózińe Portreti
2. Súısiný. Kimderdiń qandaı qylyǵyna súısindiń?
3. Jek kórý. Kimderdiń qandaı áreketi unamady?
4. Jany ashý. Qaı jerinde ózinde jany ashý sezimi paıda boldy?
5. Ókinish. Ókinish sezimi paıda boldy ma, qashan?
6. Tańǵalý. Tańǵalyp, rıza bolǵan sátin she?

Muǵalimniń qorytyndy sózi.
Búgingi sabaqtan qalar túıin mynaý:
Ata saltyn attaýǵa da bolmas,
Júrek qalaýyn tastaýǵa da bolmas.

Muǵalimniń aty - jóni: N. K. Mýsabaeva

Shákárimniń «Qalqaman – Mamyr» poemasyndaǵy keıipkerler beınesi. júkteý