InfoHub Logo

HH ǵasyrdyń 32-33 jyldardaǵy asharshylyq.Asharshylyqtyń basty sebebi - ujymdastyrý dep sanalady.Kúshtep ujymdastyrý men otyryqshylandyrý, alym-salyq jınaýdaǵy qıanattar , Stalınniń saıasaty, Goloshókınniń jaýyzdyǵy men janyndaǵy jandaıshaptylar arqyly qazaqstandyqtardy, eń aldymen, halyqty ashtyqqa jáne bosqyndyqqa ushyratty. 

Sherhan Murtazanyń "Beseýdiń haty" týyndysy tarıhı shyndyqtyń kishkene bir bóligin baıan etsede, úlken dúnıeni qozǵap, elge muny jetkize bildi.Eki mıllıondaı qazaq qyrylyp, joqshylyqtan azap tartqandyǵy, biriniń etin biri jeýge deıin barǵan, tozaqtyq ǵumyrdy bastan keshkendigi jazýshynyń qolymen sýrettelgendeı anyq jazylyp,shyndyqty kórkem sózdiń qýatymen qaıta jańǵyrtýy, oqyrmanynyń júreginen ótkizýi naǵyz talant ekenin daýsyz.

Týyndyda ashtyqqa tirelgen qazaq qoǵamy , ólimshi kúıge kelip, otbasylardyń oıran bolýymen, shańyraqtardyń shaıqalýymen kórinis tapty. Zarlaǵan ana, shyryldaǵan bala, túnerip, ólekse sasyǵan qazaq dalasy.. 

Sherhan Murtaza keıipkerlerdi minez-qulqyna deıin ashyp, ári qaraı jan dúnıesin kórsetip, óz sheberligin paıdalanady. Sol bir qıyn shaqta , elim dep bar shyndyqty búkpesiz aıtý, zıaly toptyń ishinde beseýdiń shyǵýy, bul halyqtyń basyndaǵy tumannan alasartpaq bolǵan

shynshyldarymyzdyń isi.Qazaq zıalylary Stalınge, Goloshókınge eldiń jaǵdaıyn jetkizbekshi bolyp hat jazýǵa bekinip ,eldiń jaǵdaıyn búkpesiz aıtady. Halyqtyń jappaı qyrylǵany jaıly,mal sharýashylyǵynyń qısapsyz kemip ketýin dóp basyp aıtyp, óz isin adal atqara almaı otyrǵan bıliktegilerdi de tilge tıek etedi.Hatty Ǵabıt Músirepov, Qazaq memlekettik baspasynyń meńgerýshisi Mansur Ǵataýlın, Komýnıstik joǵary oqý ornynyń oqý isi jónin­degi prorektory Embergen Altynbekov pen onyń orynbasary Mutash Dáýletqalıev, Qazaq AKSR Memlekettik josparlaý komısıasynyń sektor bastyǵy Qadyr Qýanyshev jazǵan bolatyn.

Hattyń qysqasha mazmuny:

BK(b)P Ólkelik komıtetine, Goloshókın joldasqa!

…«Búgingi Qazaqstan – bul 163 mıllıon somnyń tovarly ónimin beretin, 40 mıllıon maly bar ólke», – dep jazdyńyz Siz, Goloshókın joldas, 1930 jyly «Oktábr revolúsıasynyń jeńisteri» degen maqalańyzda («Qazaqstannyń 10 jyldyǵy» atty jınaq). …Biraq qazir, Sizdiń málimdemeńizden keıin 2 jyl ótken kezde Qazaqstanda mal sharýashylyǵy salasynda mal basynyń qısapsyz kemip ketkeni ámbege aıan: 1930 jylǵy mal basynyń 1/8 bóligi (40 mıllıonnan 5 mıllıon) ǵana qaldy. Tek baılar men kýlaktardyń ǵana emes, tek jekemenshikti ortashalar men kedeılerdiń ǵana emes, sonymen birge, negizinen alǵanda, kolhozdar men kolhozshylardyń (ishinara sovhozdardyń da) qoǵamdastyrylǵan jáne qoǵamdastyrylmaǵan maly da osyndaı zor shyǵynǵa, surapyl qyrǵynǵa ushyrady… Mal basynyń qısapsyz kemip ketýi men kóptegen qazaq aýdandaryn qamtyp, adamdardyń jappaı qyrylýyna ákep soqqan asharshylyq (qystyń ekinshi jartysynan bastap) jóninde áli kúnge deıin aýyz ashpaı otyrý qanshalyqty durys?.. Naǵyz kózboıaýshylar, kópirme josparlar jasaýshylar, onyń ústine ózderine júktelgen naqty is basqara almaǵan, kózboıaýshylyqpen «bári de jaqsy» dep tujyrymdap, ónerkásip salasyndaǵy jetistikterge arqa súıegen, sóıtip, osynaý eleýli máselelerge jurt­shylyq nazaryn álsiretken jer organdary men aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri oda­ǵynyń músheleri nege búkil jurtshylyq aldynda sabaq bolarlyqtaı sazaıyn ?

Músirepov, Ǵataýlın, Dáýletqalıev, Altynbekov, Qýanyshev.

(1932 j 4 shilde)

Hattyń avtorlarynyń barlyǵy Komýnıstik partıanyń músheleri bolǵandyqtan,jaǵdaıdy eskere otyryp, hatqa osy qadamnyń motıvin túsindirgen qysqasha ǵana jazba qosyldy: «Osy suraqty qoıýshylar, eshbir jaǵdaıda da «renjigen» adamdar bolyp tabylmaıdy, sondaı-aq olar mansapty da ańsaýshylar emes. .. Bizdiń jalǵyz ǵana maqsatymyz – bizdiń partıamyzdyń basty qarýy bolyp tabylatyn partıalyq demokratıa aıasynda jáne ózin-ózi synaý tártibinde Ólkelik komıtetke ózimizdi tolǵandyryp júrgen suraqtardy bólshevıkter sıaqty týra qoıa otyryp, jekelegen mańyzdy olqylyqtardy, Qazaqstanda sosıalızmdi qurýǵa kómektesý. Sondyqtan da bizdiń suraqtarymyzǵa, olarǵa ortasha partıa belsendilerinen shyqqan usynys retinde qarap, Siz jaýap beredi dep úmittenemiz.

Kroıkomnyń birinshi hatshysy Goloshókın bul hatty óz qolyna alyp, Stalıngede jekizbesten tárkilep ony joq qylýǵa,onymen qoımaı bul beseýdi ornynan bosatamyn degen pıǵylda, is-áreket jasaıdy.Tún ortasy bolsada, Músirepovty shaqyrtýǵa buıyrady. Basty keıipkerimiz Músirepov, áıeli Ǵusnı qanshalyqty barmasyn jalynsada,sonda taban tireıdi.Búro músheleri Ivonov,Eleýsizov,Jantoqov,Isaev jáne Kroıkomnyń ekinshi hatshysy Quramysov óz oılaryn aıtyp, kinálige shyǵaryp, tipti kináli bolǵandyqtan ,ony jýyp shaıý úshin el aralatyp jibermek bop,túrli pikirler aıtady.Ǵabıt Músirepov sondada óz bıiginen túspesten, olarǵa seskene qarsy turyp ,aqtalmastan, halyqtyń jaıyn qaıta-qaıta kóz aldaryna ,shyndyǵyn shyryldap sýretteı baıandaıdy.

Nurhan aqyn ekeýi eldi aralap, aýyl-aýylǵa tamaq tarataıyn dep shyqqandaǵy,ony berer bir adam tappaǵany jaıly,el ishinde qanshama adamnyń  ashtyqtan súıegi sasyp kúlge aınalyp ketkenderin,  ashyna aıtady. Jol ústinde Nurhannyń Balym jeńgesin keziktirgenine qýanǵan ekeý,endigi el ishinen tirisin tappassyndar-aý degen Balymnyń sózin sýyq júzben qabyldaǵanyn, biraq úmitin úzbesten jol júrip, tozyǵy jetken úıler men máıiti kómilmeı qalǵan jurtty kórip ashynǵanyn jetkizedi.Tipti, Nurhannyń ǵashyǵy Kúlándanyń,  Goloshókın jandaıshaptylary Ájibaı men Býrabaı,Taltańbaı úıindegi bar múlikti jıyp alyp ketkeni , áke-sheshesi ashtyqtan osylaısha ólip qalǵanyn aıtady.Kúlánda Nurhan saǵyna jetkende ólimshi kúıde oǵan  oqıǵany jyrlaı jylap,zarlap jetkizip,sol sátte-aq kóz jumady.Músirepov eldiń jaǵdaıyn, qalaı jetkizse de muny búro músheleri,ásirese Goloshekın asyra silteýshilik dep qarady.Hattyń úsh dana bop jazylǵany,Goloshókınniń qolynda biri,biri Stalınge jetpeı ustalǵany, al úshinshi danasyn suraǵanda, ony Músirepov ashýlanyp, jyrtyp tastaǵanyn aıtady.Goloshókın Qarabaevty aldyrtyp aıtqyzady.Bul bestik áýelde altaý bolǵan , Qarabaev bolsa hat jazýdan bas tartyp,ókimetten keshirim suraǵan.Músirepovtyń ózi áýelde sengen Qarabaev onyń úshinshi danasy Turar Rysqulovqa jetkizbekshi bolǵanyn,biraq bestikten shyǵaryp jibergendikten tolyq bilmeıtinin jaıyp salady.Endigi bulardy aıyp taǵyp,tek atý jazasyna kesý kerek degen Goloshókınniń pıǵyly ,oıy tolyq júzege aspaı ,biraq aıypty ekenderin hattyń jala ekendigin aıtyp, olarǵa qarsy shyǵady.

Goloshókın men ondaǵylar mynadaı baǵa beredi: «...Qazaqstannyń sosıalısik qaıta qurýynyń jáne ulttyq saıasattyń barlyq jetistikteri tolyqtaı boıamalanyp, tek qana jaǵymsyz sátteri kórsetilip, Ólkelik komıtet júrgizilip otyrǵan baǵytyna syn taǵylǵan» Ókinishke oraı, shyǵarmashyl zıalylardyń sózderi ultshyldyqtyń kórinisi, baıshyldyqty ańsaý retinde qabyldandy. Hat avtorlary ultshyl, baılardyń múddelerin qorǵaýshylar retinde aıyptaldy. Olarǵa partıadan shyǵaramyz, qylmystyq jaýapkershilikke tartamyz dep qorqytty. Ólkelik komıtet hatpen tanysqannan keıin, onyń avtorlaryna kórsetilgen psıhologıalyq qysym olar úshin aýyr syn boldy. 

Hattyń avtorlary- ıaǵnı,asharshylyqtan qynadaı qyrylǵan qazaqqa arasha túskisi kelgen bes azamattyń ishinde, Mansur Ǵataýlın tergeýsiz atylǵan. Qalǵan tórteýi qýǵyn kórgen, tiri qalǵan. "Beseýdiń haty" qazaq zıalylarynyń totalıtarlyq tártipke narazylyq bildirgeni anyq baıqaldy.

Bul hattan keıin halyq turmysy jaqsaryp ketpedi. Iá, úkimet ondaǵy máselege atústi qarady. Degenmen osy hat arqyly «qazaq» degen el ózin tanytty. El ishinde buqarany oılaıtyn, eldi tar qapastan alyp shyǵa alatyn qaıratty jastardyń, bilimdi jandardyń bar ekenin dáleldedi. «Bizden seskenińder, túbinde maqsatymyzǵa jetemiz» degen ár qazaqtyń jalyndy aıbatyn kórsetti.

Menińshe, týyndy astarynda-elim degen er azamattarymyzdyń jurtqa jaqsylyǵyn jasaımyn dep bas kótergende ,kókireginen ıterip áldebireýlerdiń , bıliktiń qarsy shyǵyp , ózine oq bolyp tıip,jaza basyp qalýy áserlene aıqyn kórinip turǵandaı.Bul tusta «Bolar eldiń balasy birin-biri batyr deıdi» degen sózdi aıtqyń keledi.Sebebi: qazirgi birligimizdi joǵaltyp, bir-birimizdi artqa súırep júrsek, kóp uzamaı-aq otyz ekinshi jyldardyń kebin kıýimiz ábden múmkin.Sondyqtan da óz bolashaǵymyz úshin, arttaǵy qıyndyqtardan sabaq ala úırenýimiz kerek.

Pikirin ashyq aıtyp, bildirgen bes adamnyń esimin qashan da ulttyq namystyń semseri retinde ustap,olardyń bul qadamyn - naǵyz erlikke balaıtynymyz shyn. Qazaqtyń ishinde de halqymen birge ar-uıaty, namysy baryn kórsetken jáne sol halyq úshin shyndyqtyń týyn jelbirete alǵan tulǵalardyń bar ekenin dáleldep,basyn san-soqqa urǵan kókiregi oıaý, bilimdi azamattarymyz eldi alǵa jetelemek bolǵany ámmege aıan. Sol sebepti de,  «beseýdi» erekshe ataýymyz, «Beseýdiń hatyn» ár adam ulttyq shyndyqtyń týy retinde joǵary qoıýy kerek.

Oı-pikirin ashyq bildirgenderdi baýdaı qyrqyp túsirgen bıleýshi partıanyń desinen seskengen ulttyq ıntellıgensıa odan keıingi buqpalap ómir súrýge kóndikkeni de jandy aýyrtady. Al ultqa eń aýyr qasiret – osy. Eli úshin emirenip janyn berýge daıyn bolǵan ata-babalarymyzdy ulyqtap, olardyń árbirin nasıhattap,  jyl saıyn qaıtadan jańǵyrtyp, eske alyp, túsindirip otyrý - biz úshin mindet. "Beseýdiń haty" pesasy tarıhı shyndyǵymen elge mura bolyp, el jadynda saqtalǵany sózsiz. Sebebi tarıhsyz biz eshkim emespiz, "Tarıhsyz-halyq joq” dep naqyl sózimizdi arqaý ete otyryp, eldiń osyndaı tarıh qoınaýyndaǵy bastan keshkenderin, jazýshylarymyzdyń shyǵarmalarynan da, kitaptarynan da  tanysyp bile alamyz.

Ǵ.Músirepov: «biz,halyq qyrylyp jatqandyqtan atylamyz. Al,sender halyq qaıta tirilgendikten atylasyńdar! Halyq qaıta tirilgende sender eki dúnıede de oryn tappaı qalasyńdar! »-dep, aıtqandaı halyq tirildi,óz táýelsizdigimiz bar, egemen elge aınaldyq.

Búginde Qazaqstandaǵy asharshylyq takyrybyn shetel tarıhshylary da  zerttep júr.Soǵan qaramastan náýbet jyldardaǵy qazaq tarıhy tolyq zerttelmeı keledi.HH ǵasyrdaǵy qazaq tragedıasydaǵy,sonyń asa qasiretti kórinisi- ashtyq máselesi áli de bolsa,jan-jaqty,tereń, zertteýdi qajet etedi.Osy tusta, qoryta kele Elbasymyzdyń sózimen  aıaqtaǵym kelip otyr.

"Qazaqtar talaı ret tutasymen qyrylyp ketýge shaq qaldy. Biraq ómirge degen qushtarlyq, azattyq ańsary eńsesi túsken eldi qaıyra túletip, qaıtadan táýekel tuǵyryna qondyryp otyrdy. Biz táýelsizdikti aqylmen, ata-baba jolymen aldyq dep oılaımyn."

Gúldana Itıbarova

---