InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Balalardyń baqyty. Syrbaı Máýlenov

Sabaqtyń maqsaty: a) Óleń avtorymen tanysý. Óleńdi taldaý arqyly ómirdegi qundylyqtardyń, qasıetti uǵymdardyń parqyn ajyrata bilýge múmkindik berý.
b) «Baqyt» sózine sóz tirkesteri men kórkem sózder tizbegin qurý arqyly sóıleý tiliniń damýyna jaǵdaı jasaý.
v) Baqyt ne ekenin sezindirý. Otbasylyq qundylyqtardy qurmetteı bilýge baýlý.

Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Psıhologıalyq daıyndyq.
Biz qashanda birgemiz
Sógilmesin irgemiz
Qushyp kúnniń shýaǵyn
Kezdeseıik qýanyp

İİ. Úıtapsyrmasyn tekserý.
Suraq - jaýap:
- Murat kim bolýdy armandady?
- Bala Murattyń armany qalaı iske asty?
- Teńizshige qandaı minez - qulyq kerek dep oılaısyńdar?
- Seniń armanyń qandaı?

Baqyt sózin toptastyrý.

Syrbaı Máýlenov - 17. 09. 1922, Qostanaı oblysy Jangeldın aýdany Torǵaı aýylynda dúnıege kelgen — aqyn, Halyq jazýshysy. Máýlenovtiń alǵashqy óleńi 1937 j. Jambyl oblysy “Kolhozshy” gazetinde jarıalanǵan. Aqynnyń “Óleńder” atty tuńǵysh jyr jınaǵy 1948 j. jaryq kórdi. Qazaq poezıasynda lırıka janryn damytýǵa eleýli úles qosqan aqynnyń biri.

Balalardyń baqyty
Aspan tursa kúlimdep,
Aıqyn bıik ornatyp.
Aqsa bulaq gúrildep,
Balalarǵa sol baqyt.
Balalarǵa sol baqyt -
Bolsa Otany aman – saý.
Basyn bultqa baılatyp,
Tursa asqaqtap Alataý...
Balalarǵa sol baqyty –
Aman bolsa ákesi,
Qatar ósse tátesi,
Aman bolsa anasy,
Júrse aldynda aǵasy,
Bolsa móldir ózeni,
Bolsa baıtaq dalasy!

İİİ. Oqýlyq pen jumys. Maǵynany taný.
1. Túsinýge qıyn sózderdi belgileý.
2. Tizbektep oqý
Sergitý sáti.
Ornymyzdan turaıyq
Alaqandy uraıyq
Bir otyryp, bir turyp
Joǵary tómen qaraıyq
Solǵa, ońǵa burylyp
Ornymyzǵa qonaıyq

İV. Juppen jumys. «Baqyt aǵashyn» toptastyrý

Shyǵarmashylyq tapsyrma
Óleń uıqasyn tap:

Tań shýaǵy araılap,
Dala nurǵa...
Balalardyń barlyǵy
Uıqysynan...

V. Baqyt álemindegi jumbaqtar
1 - jumbaq: Kitapty kóp oqıtyn, qyzyqty tarıhı oqıǵalardy jaqsy biletin, maqal - mátelderdi jıi qoldanyp sóıleıtin, nemerelerin erkeletip, únemi qasynan tastamaı ertip júretin kisini kim deımiz? (Ata)

2 - jumbaq: Aıtary mol ǵulama,
Kóp jasaǵan bul adam.
Ákesi ol kókeńniń
Biler ony suraǵyn. Ol kim?
(Atań)

3 - jumbaq: Bul kim?
Bala, bala, bala dep,
Túnde shoshyp oıanǵan
Tún uıqysyn tórt bólip
Túnde besik taıanǵan
Aıaly qolda talpyntqan
Aınalasyna as qoıyp
Ózendi kóldeı shalqytqan
Qolyn qatty tıgizbeı
Kirli kóılek kıgizbeı
Iisin jupar ańqytqan
Qaımaqty sútteı qalqytqan
Sýyq bolsa jórgegi
Qorǵasyndaı balqytqan
Bul kim? (Ana)

4 - jumbaq: Álpeshtep ózińdeı ósirgen,
Naǵashy ájeńniń balasy
Tórinde jalpıyp kósilgen
Bul kúnde jıenniń anasy
Ol kim? (Anań)

5 - jumbaq: Biz úshin eń qymbatty, eń ardaqty adam kim? (Ana)

6 - jumbaq: Ózi salmaqty, baısaldy, bos ýaqytyn balalarmen ótkizgendi jaqsy kóredi, sırkke, taǵy da basqa jerlerge aparady, otbasyn qorǵaýshy, saqtaýshy. Ol kim? (Áke)
7 - jumbaq: Atańnyń balasy
Keı kezde talasyp
Qalasyń ájege
Bilgeniń asady kádege
Ol kim? (Ákeń)
8 - jumbaq: Ol óte meıirimdi, aq shashty, dámdi taǵamdar, tátti baýyrsaq pisiredi, bizge jyly qolǵap, shulyq toqıdy, uıyqtar aldynda án nemese ertegi aıtyp beredi. Bul kim? (Áje)
9 - jumbaq: Aımalaıdy kúnim dep
Meıirimdi júzi kúlimdep
Tátti - aq deıdi nemere
Bal shyryndaı úniń dep
Ol kim? (Ájeń)

Vİ. Sýretpen jumys.
Bekitý.
“Sózderdi aıaqta” oıyny:
1. Ár kimniń....................................
2 Baqyt sózin tirkestirip aıt............................
3. Baqyt degen...........................
Baqyt degen nemene?
Aıtshy bilseń eger de,
Baqyt degen nemene?
Baqyt degen, shyraǵym
Mynaý ásem turaǵyń.
Ný ormandar, gúl baǵy,
Kúnniń kúlip turǵany
BAQYT - gúli dalańnyń
Alaqany anańnyń
Botam deýi ájeńniń
Tynyshtyǵy álemniń.
Qaıda baqyt mekeni
Qalaı oǵan jetedi?
Adal eńbek etesiń
Sonda ǵana jetesiń.

Úı tapsyrmasy:
1. Balalardyń baqyty oqý mánerlep
2. Otbasy baqyty áńgimeleý
Baǵalaý. Balardyń bilimderin baǵalaý.