"Ushqan uıa" Baýyrjan Momyshuly
Sabaqtyń taqyryby: Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: batyrdyń balalyq shaǵy nemese jalpy ol týraly ne biletinderin eskere otyryp, mátindi óz betimen oqyp, taldap shyrýǵa múmkindik berý.
Damytýshylyq: oqýshyǵa ózdik jumys jasatý arqyly onyń oqýlyqpen jumys isteý mádenıetin kóterýge, problemalyq máselelerdi sheshýdegi iskerligin arttyrýǵa jaǵdaı týǵyzý.
Tárbıelik: otbasyndaǵy qaǵıdalar týraly oı qozǵaý arqyly meıirimdilikke, qamqorlyqqa, ulttyq dástúrimizge bala kózqarasyn qalyptastyrýǵa, sana - sezimdi bıiktetýge umtylý áreketteri.
Sabaqtyń kórnekiligi jáne qajetti quraldar: batyrdyń portreti, álbom, taqta, bor, marker, plakat, jazýshy týraly jáne batyrdyń óziniń kitaptarynan uıymdastyrylǵan kórme, toptaý syzbasy.
Sabaqtyń barysy:
Úı tapsyrmasyn tekserý muǵalimniń óz sheshimi boıynsha josparlanbaq. Degenmen ol jumysty jańa sabaqpen qıystyryp, sheber baılanystyrsa, utymdy bolǵan bolar edi.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
a)... Iá, balalar, jaqsy adamdar janymyzda júrgende onyń jaqsylyǵy aıtylmaı, ol múlde baıqalmaı da qalýy múmkin. Mysaly, batyrlardy maqtan etemiz. Sender qandaı batyrlardy bilesińder? (Balalardyń sózderi yqylaspen tyńdalady. Taqtaǵa tizbelenip jazylady)
á) Al biz búgin Keńes Odaǵynyń batyry, jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń «Ushqan uıa» kitabynan úzindi oqımyz. Plakatqa nemese ınteraktıvti taqtaǵa keste syzylyp jazylady.
Bilemin
Bilgim keledi
Ne úırendim?
Synypqa jalpy suraq qoıylady.
- Batyr týraly ne bilemiz?
Kesteniń birinshi bóligi oqýshylardyń aıtýy boıynsha toltyrylady.
- Baýyrjan ata týraly taǵy ne bilgileriń keledi? Osy suraq kezinde oqýshylar balalyq kezin bilgimiz keledi deýi ábden múmkin.
2. Maǵynany taný.
- Endeshe, biz búgin batyrdyń balalyq shaǵy týraly ózi jazǵan esteligin oqımyz.
Eskertý: Batyr týraly taǵy bilgisi kelgenderin ózderi taýyp oqý kerektigin aıtý qajet. Bul jerde muǵalimge kitap kórmesi qyzmet etedi.
Topqa bólinip oqý óte tıimdi, sebebi keıbir bala mátinniń az bóligin meńgerý ońaı ekenin sezinip otyrady. Sebebi oqýshylar ózdik jumys jasaý qabiletine qaraı toptalyp bólinbeıdi de, keıbir balanyń úlgerimindegi ereksheligin eskerip, olarǵa salmaq túsirmeý jaǵy da qarastyrylý kerek. Oqýshylar bir - birin tyńdaýǵa daǵdylanady da, oısha óziniń oqyǵanymen baılanystyrady, túsingenin jetkizip áńgimeleýge tyrysady. Keıbir sabaqta mátinniń belgili bir bóligi taldanbaı qalýy da múmkin. Ol oqıǵanyń sharyqtaý shegi nemese ary qaraı ne bolatyny balany qyzyqtyratyn, oqymaı qoıý múmkin emes jaǵdaıǵa deıin ákelý kerek te, eger ýaqyt jetpese, úıge tapsyrma retinde usynyńyz. Endeshe, siz osy mátindi balalarǵa qalaı bólip, oqýǵa usynar edińiz?
Ár top ózderi oqyǵan áńgime bólimine at qoıady. Muǵalim taqtaǵa jazyp turady. Áńgime boıynsha jospar paıda bolady.
- Sonymen, bala Baýyrjan kishkentaı kezinde qandaı boldy? Dápterge oqýshylar oqyǵandary boıynsha toptaý syzbasyn júrgizedi.
Taqtada plakat ortasyna Baýyrjan sózi jazylady da, oqýshylardyń jumysy jınaqtalady. Áńgimedegi bala Baýyrjannyń beınesi shyǵady. Áńgimeni taldaý kezinde jeti atany bilý, úlkendi syılaý, sóz tyńdaý, ata dástúrin qurmetteý, jyl qaıyrý sıaqty ǵuryptarǵa mán berý qajet.
3. Oıtolǵaý.
Oqýshylardyń ózderi de ishterinen «Men jeti atamdy bilemin be?» degen saýalǵa tap bolady. Al Otanyn súıgen adam Q. Myrza Álı jazǵandaı qandaı bolýshy edi? Endeshe, ata - baba ósıetteri men maqal - mátelderine kezek berip, oqýlyq boıynsha jumys jasaý ary qaraı jalǵasady.
Sabaqtary barlyq jumystar aıaqtalysymen, kesteniń sońǵy bóligi - «Ne úırendim?» bóligi toltyrylady. Ol oqýshylardyń ózderiniń aıtýymen jazylady. Iaǵnı balalar búgingi sabaqta ózderi úshin ne jańalyq ashylǵanyn anyqtaıdy. Batyrdyń óz Otanyn jaqsy kórý sezimderinen shyqqan maqal - mátelderi de bar ekeni aıtylsa, batyrdyń boıyndaǵy qasıetteri ashyla túser edi..
Siz ne baıqadyńyz? Sabaqtyń 1 - kezeńinde paıdalanǵan syzba, kestelerge sabaq sońynda qaıta aınalyp kelý sabaq mazmunyn, ıdeıasyn ashýǵa, júıeli jumys nátıjesin shyǵarýǵa múmkindik beredi.
Úı tapsyrmasy: Baýyrjan Momyshulynyń fotosýretterin jınap, ósıet sózderin terip jazyp, álbom qurastyrý.
Baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdik: batyrdyń balalyq shaǵy nemese jalpy ol týraly ne biletinderin eskere otyryp, mátindi óz betimen oqyp, taldap shyrýǵa múmkindik berý.
Damytýshylyq: oqýshyǵa ózdik jumys jasatý arqyly onyń oqýlyqpen jumys isteý mádenıetin kóterýge, problemalyq máselelerdi sheshýdegi iskerligin arttyrýǵa jaǵdaı týǵyzý.
Tárbıelik: otbasyndaǵy qaǵıdalar týraly oı qozǵaý arqyly meıirimdilikke, qamqorlyqqa, ulttyq dástúrimizge bala kózqarasyn qalyptastyrýǵa, sana - sezimdi bıiktetýge umtylý áreketteri.
Sabaqtyń kórnekiligi jáne qajetti quraldar: batyrdyń portreti, álbom, taqta, bor, marker, plakat, jazýshy týraly jáne batyrdyń óziniń kitaptarynan uıymdastyrylǵan kórme, toptaý syzbasy.
Sabaqtyń barysy:
Úı tapsyrmasyn tekserý muǵalimniń óz sheshimi boıynsha josparlanbaq. Degenmen ol jumysty jańa sabaqpen qıystyryp, sheber baılanystyrsa, utymdy bolǵan bolar edi.
1. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
a)... Iá, balalar, jaqsy adamdar janymyzda júrgende onyń jaqsylyǵy aıtylmaı, ol múlde baıqalmaı da qalýy múmkin. Mysaly, batyrlardy maqtan etemiz. Sender qandaı batyrlardy bilesińder? (Balalardyń sózderi yqylaspen tyńdalady. Taqtaǵa tizbelenip jazylady)
á) Al biz búgin Keńes Odaǵynyń batyry, jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń «Ushqan uıa» kitabynan úzindi oqımyz. Plakatqa nemese ınteraktıvti taqtaǵa keste syzylyp jazylady.
Bilemin
Bilgim keledi
Ne úırendim?
Synypqa jalpy suraq qoıylady.
- Batyr týraly ne bilemiz?
Kesteniń birinshi bóligi oqýshylardyń aıtýy boıynsha toltyrylady.
- Baýyrjan ata týraly taǵy ne bilgileriń keledi? Osy suraq kezinde oqýshylar balalyq kezin bilgimiz keledi deýi ábden múmkin.
2. Maǵynany taný.
- Endeshe, biz búgin batyrdyń balalyq shaǵy týraly ózi jazǵan esteligin oqımyz.
Eskertý: Batyr týraly taǵy bilgisi kelgenderin ózderi taýyp oqý kerektigin aıtý qajet. Bul jerde muǵalimge kitap kórmesi qyzmet etedi.
Topqa bólinip oqý óte tıimdi, sebebi keıbir bala mátinniń az bóligin meńgerý ońaı ekenin sezinip otyrady. Sebebi oqýshylar ózdik jumys jasaý qabiletine qaraı toptalyp bólinbeıdi de, keıbir balanyń úlgerimindegi ereksheligin eskerip, olarǵa salmaq túsirmeý jaǵy da qarastyrylý kerek. Oqýshylar bir - birin tyńdaýǵa daǵdylanady da, oısha óziniń oqyǵanymen baılanystyrady, túsingenin jetkizip áńgimeleýge tyrysady. Keıbir sabaqta mátinniń belgili bir bóligi taldanbaı qalýy da múmkin. Ol oqıǵanyń sharyqtaý shegi nemese ary qaraı ne bolatyny balany qyzyqtyratyn, oqymaı qoıý múmkin emes jaǵdaıǵa deıin ákelý kerek te, eger ýaqyt jetpese, úıge tapsyrma retinde usynyńyz. Endeshe, siz osy mátindi balalarǵa qalaı bólip, oqýǵa usynar edińiz?
Ár top ózderi oqyǵan áńgime bólimine at qoıady. Muǵalim taqtaǵa jazyp turady. Áńgime boıynsha jospar paıda bolady.
- Sonymen, bala Baýyrjan kishkentaı kezinde qandaı boldy? Dápterge oqýshylar oqyǵandary boıynsha toptaý syzbasyn júrgizedi.
Taqtada plakat ortasyna Baýyrjan sózi jazylady da, oqýshylardyń jumysy jınaqtalady. Áńgimedegi bala Baýyrjannyń beınesi shyǵady. Áńgimeni taldaý kezinde jeti atany bilý, úlkendi syılaý, sóz tyńdaý, ata dástúrin qurmetteý, jyl qaıyrý sıaqty ǵuryptarǵa mán berý qajet.
3. Oıtolǵaý.
Oqýshylardyń ózderi de ishterinen «Men jeti atamdy bilemin be?» degen saýalǵa tap bolady. Al Otanyn súıgen adam Q. Myrza Álı jazǵandaı qandaı bolýshy edi? Endeshe, ata - baba ósıetteri men maqal - mátelderine kezek berip, oqýlyq boıynsha jumys jasaý ary qaraı jalǵasady.
Sabaqtary barlyq jumystar aıaqtalysymen, kesteniń sońǵy bóligi - «Ne úırendim?» bóligi toltyrylady. Ol oqýshylardyń ózderiniń aıtýymen jazylady. Iaǵnı balalar búgingi sabaqta ózderi úshin ne jańalyq ashylǵanyn anyqtaıdy. Batyrdyń óz Otanyn jaqsy kórý sezimderinen shyqqan maqal - mátelderi de bar ekeni aıtylsa, batyrdyń boıyndaǵy qasıetteri ashyla túser edi..
Siz ne baıqadyńyz? Sabaqtyń 1 - kezeńinde paıdalanǵan syzba, kestelerge sabaq sońynda qaıta aınalyp kelý sabaq mazmunyn, ıdeıasyn ashýǵa, júıeli jumys nátıjesin shyǵarýǵa múmkindik beredi.
Úı tapsyrmasy: Baýyrjan Momyshulynyń fotosýretterin jınap, ósıet sózderin terip jazyp, álbom qurastyrý.
Baǵalaý
You Might Also Like
